3-08-543/150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-543 Haldusasi Menetlusosalised E.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.02.2008 haldusakti tühistamiseks ja uue haldusakti andmiseks kohustamiseks või alternatiivnõudena Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja – E.E., esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helmeri Indela. Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Raul Keba. Kolmas isik – I.S., esindaja vandeadvokaat Martin Triipan. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 11.11.2008, Tallinnas. Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata
3. Tühistada rakendatud esialgse õiguskaitse meetmed.
4. Mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku I.S.i kasuks HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 5 alusel välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 30000 krooni. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 31.12.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
6. E.E. on Mähe-Kaasiku tee 46 kinnistu omanik. 21.01.2008 esitas kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse haldusakti andmiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, et lammutataks Mähe-Kaasiku tee 48 kinnistul paiknev juurdepääsutee, Mähe-Kaasiku tee 42 asuva elumaja külge ehitatud kivimüür (kivimüür jäetakse vaid 2,5 m kõrguseks) ja MäheKaasiku tee 42 ja 46 piiril asuv välisrajatis.
7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.02.2008 kirjaga nr 3-4/225 teatati kaebajale, et taotlusi ei ole otstarbekas rahuldada, kuna Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 kinnistute liitmiseks ja hoonestamiseks on algatatud detailplaneering ning pole teada, milline ehitusõigus tulevikus kinnistutele detailplaneeringu kehtestamisega antakse.
8. 19.03.2008 saabus Tallinna Halduskohtule E.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.02.2008 haldusakti tühistamiseks ja uue haldusakti andmiseks kohustamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 23.04.2008 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles esitas alternatiivnõude Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
9. 1.04.2008 määrusega rahuldas kohus osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse (tl. 54-60). 2.05.2008 määrusega võttis kohus kaebuse (19.03.2008 taotluste osas) menetlusse ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna I.S.i ning kohus andis pooltele võimaluse pidada kohtuväliseid läbirääkimisi ja andis osalistele kompromissleppe sõlmimiseks aega kuni 30.05.2008 (tl. 164169). Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja 23.09.2008 määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja 23.04.2008 esitatud alternatiivtaotluse (varalise kahju hüvitamisnõue) ning kohustas vastustajat ja kolmandat isikut esitama oma seisukoht kaebusele (tl.76-77). 3.10.2008 määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl. 87-88). 15.10.2008 määrusega (tl. 108) määras kohus kohtuistungi, mis toimus 11.11.2008 (protokoll III tl. 200-227). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri nr 3-4/225 ja vastustaja tegevusetus õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
11. Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 (edaspidi Kinnistud nr 42 ja 48) toimub ebaseaduslik ehitus, kuna ehitusluba väljastatud ei ole. Ehitustegevus on kestnud alates 2006 aastast ning tänaseks on valmis ehitatud kolm ehitist: kahekorruseline ja ühekorruseline elumaja ning üks rajatis ehk grillimispaviljon, mis külgneb Mähe-Kaasiku tee 46 ja 42 krundi piiriga. Kinnistu nr 48 osas kehtib 11.01.2001 kehtestatud Merivälja tee 80a, 80c ja Ranniku tee 2a detailplaneering, millest nähtub, et Kinnistu nr 48 suuruseks on 800 m2 ja sihtotstarve 100% sotsiaalmaa. Seega Kinnistu nr 48 hoonestamine ei ole kehtiva detailplaneeringu kohaselt ette nähtud. Detailplaneeringu kohaselt on eramute maksimaalseks kõrguseks lubatud 2 korrust, kruntide täisehitusprotsent on 15-20% ja hoonete kaugus kinnistu piirist vähemalt 5 m. Kinnistute nr 42 ja 48 osas on algatatud 2005 aasta novembris detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine kinnistute liitmisel tekkivale krundile üksikelamu ja abihoone rajamiseks. Detailplaneering on aga senini kehtestamata. Ehitamine toimub arvatavasti asendiplaani eskiisi alusel. 2-korruseline maja ja grillimispaviljon asuvad kinnistu piirile lähemal kui 5 m. Samuti on võimalik, et täisehituse protsent ületab kehtiva detailplaneeringus lubatud mahtu. Ka osa elumajast asub Kinnistu nr 48 kinnistul, millel on ehitustegevus keelatud.
12. Vaidlustatud haldusaktis puudub faktiline alus. Selle märkimine on oluline selleks, et kohtul ja haldusakti adressaadil oleks võimalik kontrollida, mis asjaoludel haldusakt on üldse antud. Haldusaktis puuduvad viited haldusakti õiguslikule alusele. Puuduvad 2 viited õigusnormidele ning see ei võimalda kontrollida haldusakti motiive ning kooskõla seadusega. Õiguslikule alusele viitamata jätmine ei võimalda isegi tuvastada, kas vastustajal oli pädevus sellist otsustust teha. Õiguslikuks aluseks ei saa pidada viidet Riigikohtu lahendile, kuna need ei ole õiguse allikaks. Haldusakt on motiveerimata. Motiveerimisekohustuse täitmist ei ole võimalik kontrollida, kuivõrd haldusaktist ei nähtu ka selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendavas osas nähtuvatest haldusakti põhjendustes peab ilmnema haldusakti faktilise ja õigusliku aluse omavahel sidumine, et oleks võimalik haldusorgani mõttekäigust aru saada. Haldusaktist ei selgu, millisest õiguslikust alusest tingituna on vastustajal üldse õigus nö otstarbekuse ja mõistlikkuse kaalutlustel lükata kaebaja poolt taotletud haldusakti andmise otsustamine määramatuks ajaks edasi, kuni vastava detailplaneeringu kehtestamiseni. Ei selgu, miks peaks lammutusnõudega ettekirjutuse tegemiseks ära ootama detailplaneeringu ning sisuliselt aktsepteerima kaebaja ja avalikkuse huvide riivamist. Haldusakt on kaalutlusveaga, kuna vastustaja on jätnud sisuliselt kaebaja taotluse lahendamata ja lükanud otsustamise määramatusse tulevikku, mil väidetavalt kehtestatakse detailplaneering. Kaalutlusveaga on tegemist ka siis, kui haldusorgan rajab haldusakti asjassepuutumatule kaalutlusele. Viidatud ongi tulevikus kehtestatavale detailplaneeringule. EHS § 40 lg 2 ning § 61 lg 1 p 5 ei seo ettekirjutuse tegemist mingi planeeringu olemasolu puudumisega. Nimetatud normide alusel esineb lammutamisnõudega ettekirjutamise tegemiseks alus juba siis, kui ehitatakse ilma ehitusloata. Seega vastustaja viitamine haldusaktis kehtestatavale detailplaneeringule on täiesti asjassepuutumatu. Kaalumata on jäetud kaebaja ja avalikkuse huvid, analüüsitud on ainult kolmanda isiku huve. Haldusakt on vastuolus seadusega, kuna märgitud ei ole õiguslikku alust. Kolmanda isiku seisukoht, et ehitusseadus ega muud seadused ei näe ette tähtaega, millise aja jooksul tuleb vastustajale esitatud taotlus läbi vaadata, on õiguslikult ainetu. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
13. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kohustus on tagada ehitusjärelvalve teostamine oma territooriumil (EhS § 52 lg 2). Vastustaja on juba 2006 aasta lõpust teadlik ebaseaduslikust ehitustegevusest, kuid vaatamata sellele ei ole ehitamist lõpetatud, vaid ehitised on sisuliselt valmis. Vastustaja on jätnud täielikult täitmata EhS § 60 lg 1 p-dest 1-7 ning 10-12 sätestatud õiguslikud kohustused. Vastustaja on pikema aja jooksul puudulikult või täielikult jätnud teostamata ehitusseadusest ning Tallinna linna ehitusmäärusest (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35) tulenevad ehitusjärelvalvet sätestavad õiguslikud kohustused ja on võimaldanud kolmandal isikul õigusvastaselt ehitada. Vastustaja on tegevusetuse kohtule 25.03.2008 esitatud menetlusdokumendis sisuliselt omaks võtnud. Vastustaja ei ole suvatsenud peale 8.12.2006 koostatud ettekirjutust kolmandale isikule käia kontrollimas, kas ettekirjutust ka faktiliselt täideti või mitte. Vastustaja ei ole kolmandale isikule määranud ühtegi sunniraha, ega kasutanud nt EhS § 61 lg 2 p-s 3 sätestatud võimalust teha kolmanda isiku kinnistul ebaseaduslikult ehitanud ehitusettevõtjatele ettekirjutusi. Kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitustegevus alles staadiumis, kus elumajaks oleval ehitisel oli vundament alles rajatud. Tänaseks on aga ehitamine peaaegu lõpuni jõudnud.
14. Rikutud on kaebaja omandiõigust. Kaebaja on jäänud ilma võimalusest kujundada oma elukeskkonda. Kaebaja ei ole saanud esitada omapoolseid seisukohti Kinnistute nr 42 ja 48 kavandatavate ehitiste kohta ning seega on välistatud kaebaja PlanS § 3 lgs 1 õiguste teostamine ning see on toimunud vastustaja tegevusetuse tulemusena. Kui oleks keelatud ehitustegevus kuni detailplaneeringu kehtestamiseni ja ehitusloa 3 väljastamiseni, ei oleks tekkinud olukorda, kus kaebaja kinnistult avanevat vaadet oleks piiratud. Ehitis vähendab ka kaebaja kinnistule pääsevat valgust. Vaate ja valguse varjamisele aitab kaasa ka inetu kivist müür, mis jääb kaebaja kinnistu poole ning vähendab oluliselt kaebaja kinnistu väärtust.
15. Vastustaja peaks tegema ettekirjutuse ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks ning kui ettekirjutust ei täideta, siis ATSS kohaselt korraldama asendustäitmise ehk tellima lammutustööd. Kolmandal isikul puudub õiguspärane ootus ehitatud ehitiste püsimajäämise suhtes, ning naabrite ja avalikkuse seaduslikud huvid ning õigused prevalveerivad teadvalt ebaseaduslikult ehitanud isiku õigustele ja huvidele. Kuna kolmandale isikule tehti juba 8.12.2006 ettekirjutus, siis ta oli teadlik, et ei või edasi ehitada. Vaatamata sellele on maja praktiliselt valmis ehitatud ning eiratud on tahtlikult, teadlikult ning süstemaatiliselt avaliku võimu kandja poolt määratud ehituskeeldu. Paljasõnaline on kolmanda isiku väide, et tal olid lepingud sõlmitud ning nende katkestamine oleks toonud kaasa suure majandusliku kahju. Ehitajatega võimalike lepingute sõlmimine ei vabasta seadusest tulenevate kohustuste täitmisest ning naabrite ja avalikkuse huvidega arvestamisest. Majanduslikus mõttes teadlik enesekahjustamine aga ei ole seaduse järgi keelatud.
16. Alternatiivselt taotleb kaebaja vastustaja õigusvastase tegevusetuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamist. Kaebajale on tekkinud nii varaline 500 000.- krooni kui mittevaraline kahju. Varaline kahju seisneb kaebaja kinnistu väärtuse vähenemises, kuna vaidlusalused ehitised varjavad kaebaja kinnistult merevaate ja loomuliku valguse. Mittevaraline kahju seisneb selles, et vastustaja on alandanud kaebaja inimväärikust. Inimväärikus keelab muuta isikut riigivõimu objektiks. Füüsiline isik ei ole mitte objekt, vaid subjekt. Inimväärikuse põhiprintsiipi kuulub ka õigus olla ära kuulatud ja õigus heale haldusele. Kaebajale ei ole võimaldatud faktilist ja sisulist õigust olla ära kuulatud ning planeerimismenetlusest tulenevaid õigusi. Kaebaja palub kohtul välja mõista õiglane hüvitis.
17. Kaebaja taotleb kohtult mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud summas 196 599,30- krooni.
18. Vastustaja Tallinna Linnplaneerimise Amet palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
19. Vaidlustatud kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga ning see ei ole suunatud kaebaja õiguste tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajat üksnes teavitati, et otsustamine lükatakse edasi, kuna leiti, et otsustuse saab teha pärast teatud asjaolude selgitamist (detailplaneeringu kehtestamist). Kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguste üldpõhimõtetega ei saa olla olukorra tekitamine, kui esmalt tehakse ettekirjutus ehitusloata ehitiste lammutamiseks ning seejärel kehtestatakse detailplaneering, mis võimaldab kinnistule ligilähedase ehitusõiguse. Selline menetlus ei ole eesmärgipärane ega efektiivne ning tooks kaasa üleliigsed kulutused kinnistu omanikule.
20. Vastustaja ei ole olnud ehitusjärelvalve osas tegevusetu. Kolmandale isikule on tehtud trahvi ning ettekirjutusi. Vastustaja nõustub kolmanda isiku seisukohtadega tegevusetuse ja kahju hüvitamise nõude osas.
21. Kolmas isik I.S. palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
22. Ehitiste ehitamine Kinnistule nr 42 ja 48 kellegi õigusi ega huve ei riiva. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi sisulisele õigusele, mida püstitatud ehitised rikuvad. Ehitised on 4 igati kooskõlas selle piirkonna hoonestuse laadi ning põhimõtetega. Nii hoonestusala suurus kui ka ehitiste kõrgus ei erine teiste naabruses asuvate hoonete vastavatest näitajatest. Nii Tallinna linna üldplaneeringu kui ka menetletava Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on see piirkond väikeelamumaa. Kinnistu on aastakümneid olnud kasutuses elamumaana. Ka naaberkruntidel on elamud koos kõrvalhoonetega. Vale on kaebaja väide, et kaebaja vaadet merele või muid õigusi kahjustatakse. Ehitiste paigutuste tõttu on kaebaja kinnistult kõigist akendest meri ja merd varjav parkmets hästi vaadeldav. Ehitiste püstitamise ajal toimus naabrite vahel mitmeid arutelusid Kinnistutele nr 42 ja 48 ehitiste paigutamise osas, mille käigus arutati ka ehitiste eskiislahendusi ning asukohaplaane. Nende tulemusena nihutati elamut kaebaja krundi poolt vaadates paremale. Abihoone varasem viilkatus on asendatud lamekatusega, mis parandas kaebaja vaadet merele. Ehitamise käigus on ka erinevatel perioodidel korduvalt konsulteeritud vastustaja spetsialistide ning piirkonda tundvate planeerimisala spetsialistidega. Samuti on ehitamisega seotud küsimusi arutatud ka teiste piirinaabritega, kes on kõik püstitatud hoonestuse kooskõlastanud.
23. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud kiri ei ole haldusakt ning see ei ole vormistatud ka haldusaktina. Kaebaja ei ole näidanud, milliste õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele on kiri suunatud ehk milline on selle regulatiivne toime (HMS § 51 lg 1). Juhul kui kohus peab kirja haldusaktiks, leiab kolmas isik, et kiri on piisavalt põhjendatud ja ei ole õigusvastane. Ehitusseadus ega muud seadused ei näe ette tähtaega, mille jooksul tuleb kaebaja poolt esitatud taotlus lahendada. Haldusorgan ei saa ka tekitada olukorda, kus võib juhtuda, et esmalt ehitusloata ehitis lammutatakse ning seejärel selgub detailplaneeringu menetluse tulemusena, et samasuguse ehitise saaks kinnistule ehitada. See oleks omavoli kinnistu omaniku suhtes ning omandiõiguse ebaproportsionaalne riivamine, mis tooks omakorda kaasa nõuded kinnistu omaniku poolt.
24. Vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Ehitusjärelvalve teostamist tõendab see, et kolmandat isikut on vastustaja poolt trahvitud ning on tehtud ettekirjutusi. Kui haldusorgan on järelvalvet teostanud, siis ei ole teostatud järelevalve efektiivsuse ja tõhususe küsimus enam õiguslik küsimus. Sõltumata järelevalve efektiivsusest võivad juhtuda isikute jaoks ebasoovitavad tagajärjed. Sellised tagajärjed ei ole aga vahetult omistatavad järelevalve teostajale. Isegi kui mingisugused ebasoovitavad tagajärjed ilmnevad, ei saa sellest järeldada, et see on järelvalveorgani õigusvastase tegevuse tulemus.
25. Kohtupraktikast on tunnustatud seiskoht, et EhS § 40 lg 2 ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul lammutamiskorraldust andma, vaid likvideerimine tuleb otsustada diskretsiooniõiguse kohaselt. Ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul eraldi. Detailplaneering on endiselt menetlemisel ning ehitiste lammutamise küsimus ning detailplaneeringu menetlemine on omavahel sedavõrd ulatuslikult seotud, et vastustajal puudub reaalne võimalus neid küsimusi iseseisvalt ja õiguspäraselt lahendada. Lammutamisnõuete küsimus tuleb lahendada detailplaneeringust lähtudes. Võimatu on lahendada kaebaja kohustamisnõuet esitatud suuruses, kuna 21.01.2008 taotluses kohustamisnõuet vastustajale nii suures ulatuses ei esitatud. RVastS § 6 lg-st 3 tulenevalt peab aga taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitama esmalt haldusorganile. Seega saab kohus lahendada kohustamisnõuet samas ulatuses, mis esitati vastustajale 21.01.
27. Kaebaja ei ole tõendanud, et väidetavad kahjulikud tagajärjed oleks tekitatud vastustaja poolt. Peab leidma tõendamist, et ehitised, mis on püstitatud, on vastuolus mingisuguse sisulise ehitisele esitatava nõudega, mille rikkumisest saaks 5 hüpoteetiliselt üldse kahju tekkida. Ehitiste sisuliselt nõuetele vastamist peab esmalt hindama aga vastustaja. Seega on käesolevas menetluses kahjunõude rahuldamine võimatu. Kaebaja ei ole tõendanud, et üldse oleks „ilus merevaade kadunud“ või „valgus varjatud“ ja et miski oleks kinnistu väärtust vähendanud. Ei ole esitatud tõendeid, miks kahju on tekkinud summas 500 000.- krooni. Kaebaja hoonest on merd varjav parkmets ja puude vahelt meri hästi nähtav ning veel parema nähtavuse tagamiseks nõustus kolmas isik ka ehitiste nihutamisega algselt planeeritud asukohalt paremale. Kaebaja väide, et tema inimväärikust on alandatud, on paljasõnaline ja alusetu. Isiku inimväärikuse alandamise künnis on tunduvalt kõrgemal kui lihtsalt õigusvastane haldusakt või toiming. Kaebaja on olnud ehitiste ehitamisest teadlik juba ehitustööde algusest peale ning kaebaja oli teadlik eskiisidest ja asendiplaanidest (millele on andnud allkirjad). Kaebaja ei hakanud rakendama koheseid meetmeid, vaid hakkas oma nõudeid esitama tunduvalt hiljem.
28. Kolmas isik taotleb kohtult mõista kaebajalt välja menetluskulud summas 71 828,90 krooni. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
29. Kohus võtab kaebuse lahendamisel kõigepealt seisukoha tühistamis- ja kohustamiskaebuse suhtes, siis vastustaja tegevusetuse ebaseaduslikuks tunnistamise taotluses ebaseadusliku ehitise takistamata jätmisel ning seejärel käsitleb kahjunõuetega seotud küsimusi.
30. Kaebaja soovib oma kaebuses kõigepealt, et kohus tühistaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 15.02.2008 kirja nr. 3-4/225 ja kohustaks vastustajat andma välja haldusakt, millega otsustatatakse Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 asuvate formaalselt ja materiaalselt ebaseaduslike ehitiste lammutamise küsimus. Kaebaja leiab, et nimetatud haldusaktis puuduvad selle andmise faktilised ja õiguslikud alused, selle andmise motivatsioon ning see on vastu võetud kaalutlusvigadega. Vastustaja vaidleb kaebaja seisukohtadele vastu ja leiab, et kõigepealt ei ole tegemist haldusaktiga, vaid informatiivse kirjaga kaebajale, sest see ei ole suunatud kaebaja õiguste tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajat üksnes teavitatakse, et otsustamine lükatakse edasi, kuna leiti, et otsustuse saab teha pärast teatud asjaolude selgitamist (detailplaneeringu kehtestamist).
31. Kohus leiab pärast asjaolude põhjalikku kaalumist, et käesoleval juhul on õige vastustaja seisukoht, mida toetas ka kolmas isik. Nähtuvalt kirja sisust, ei keeldu vastustaja sellega lõplikult haldusakti väljaandmisest, vaid selgitab kaebajale oma seisukohta ning teavitab teda asjaolust, et vastustaja soovib kaalutlusotsuse ebaseaduslike ehitiste lammutamise küsimuses teha pärast Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 kinnistute liitmiseks ja hoonestamiseks algatatud detailplaneeringu kehtestamist. Sellise sisuga kirja ei saa pidada haldusaktiks ei haldusmenetluse seaduse § 51 ega halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 mõistes. Kohus on seisukohal, et tegemist on menetlustoiminguga ja see ei kuulu vaidlustamisele eraldiseisvana lõplikust haldusaktist. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on erandlikult õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seda seisukohta on 6 Riigikohus avaldanud näiteks oma
32. juuni
33. aasta otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-53-03 ja
34. oktoobri 2005 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-44-
35. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine kumbagi alust ja seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse TLPA kirja tühistamiseks rahuldamata.
36. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas vastustaja tegevusetus kaebaja poolt 21.01.2008 taotletud lammutamisettekirjutuse mitteandmisel on õigusvastane. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 sätestab, et juhul kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt, mille andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lõige 5 selgitab, et kohus võib teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ehitusseaduses sätestatud otsest tähtaega lammutusettekirjutuse tegemise suhtes otsuse langetamiseks. Kohtupraktikas on selgelt asutud seisukohale, et lammutamisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsus. Sellest tulenevalt tuleb otsuse tegemisel arvestada haldusmenetluse üldiseid põhimõtteid ja eriti haldusmenetluse seaduse §-s 5 toodud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning kaaluda kõigi asjaosaliste põhjendatud huvisid.
37. Käesoleva asja menetlusel on selgunud, et kolmas isik alustas Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 krundi hoonestamist ilma ehitusluba omamata 2006 aasta sügisel. 8.12.2006 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet kolmandale isikule ettekirjutuse nr 513 peatada ehitus koheselt kuni ehitusloa saamiseni (I tl. 46). 12.12.2007 trahviti kolmandat isikut väärteomenetluses 6000 krooniga ehitusloata ehitamise eest (I tl. 44) ja 31.01.2008 tegi TLPA kolmandale isikule hoiatuse, et 8.12.2006 ettekirjutuse nõude täitatajätmisel trahvitakse rakendatakse tema suhtes sunniraha 10000 krooni.
38. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et kolmas isik esitas 31.10.2005 vastustajale taotluse Mähe-Kaasiku tee 42 ja 48 detailplaneeringu algatamiseks ja 14.11.2005 see algatati Tallinna Linnavalitsuse poolt (II tl. 149). Kolmanda isiku seletuste kohaselt ei toimunud detailplaneeringu menetlus temale piisava kiirusega ja seetõttu alustas ta ehitust enne selle kehtestamist. Sellega võttis ta endale nii vastutuse ebaseadusliku ehitise eest kui ka kõik ebaseadusliku ehitise võimaliku tulevase lammutamisega seotud riskid.
39. Nähtuvalt kohtuistungil menetlusosaliste ja nende esindajate poolt esitatust (III tl. 200-227) arutasid kaebaja ja kolmas isik 2006 aastal oma naabruses asuvate kruntide ehituskavasid ja leppisid vastastikku esialgselt kokku hoonete asukohad. See kokkulepe võimaldas kaebajal ehitada oma elamu soovitud kaugusele krundipiirist. Naabritevahelise varasema kokkuleppe olemasolu näitab selgelt ka E.E. 2007 aasta suvel antud allkiri 2007 aasta oktoobris kolmanda isiku poolt Tallinna Linnavalitsusele esitatud Mähe-Kaaasiku tee 42 eramu ja abihoone eelprojekti asendiskeemil. (III tl. 19). 2007 aasta lõpus naabritevahelised suhted teravnesid ja kaebaja võttis oma kooskõlastuse eelprojektilt tagasi. Seetõttu loobus vastustaja ehitusloa väljaandmisest ilma detailplaneeringu menetluseta, kuna selleks ei olnud täidetud seaduses ettenähtud nõuded. Vastustaja ei vaidlusta, et oli kogu selle aja ebaseadusliku ehitamise probleemist teadlik ja püüdis sellele lahendust leida. 7
40. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole eelpooltoodust vastustaja tegevusetus kaebaja 21.01.2008 taotluse rahuldamise otsustamisel õigusvastane. Vastustaja on kohtu arvates õigesti arvesse võtnud kujunenud olukorda, püüdnud seda lahendada kõigi osapoolte huvides ning selgitanud oma 15.02.2008 kirjas kaebajale, miks vastustaja peab mõistlikuks ja vajalikuks enne lammutusettekirjutse tegemise otsustamist ära oodata detailplaneeringu menetluse tulemused.
41. Eelpooltoodud asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja tegevust ja väidetavat tegevusetust ebaseadusliku ehitise üle järelevalve teostamisel ei saa samuti pidada õigusvastaseks vaatamata asjaolule, et ebaseaduslik ehitis on vahepeal sisuliselt valmis ehitatud. Vastustaja on teinud kaebajale ettekirjutuse ebaseadusliku ehitise peatamiseks, teda trahvinud ja pärast naabritevahelise kokkuleppe läbikukkumist ning kaebajapoolset teavitamist tema õiguste väidetavast rikkumisest ning ebaseaduslike ehitiste osalise lammutamise taotluse esitamist 21.01.2008, teinud kolmandale isikule hoiatuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest ning määranud sunniraha ning taganud kohtu poolt määratud esialgse õiguskaitsevahendi rakendamisega ebaseadusliku ehitamise lõpetamise. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada vastustaja tegevusetus ehitusjärelvalve teostamisel Mähe-Kaasiku 42 ja 48 kruntidel õigusvastaseks.
42. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei tuvastanud vastustaja poolt ehitusjärelevalve teostamise õigusvastasust, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja taotlused kahju hüvitamiseks, kuna puudub põhjuslik seos väidetava kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse vahel. Isegi, kui asuda seisukohale, et kahju on tõesti tekkinud, ei ole see tekkinud mitte vastustaja, vaid kolmanda isiku tegevuse tõttu.
43. Kohus peab siinjuures vajalikuks eraldi välja tuua, et kaebaja väited, et tema eneseväärikust on alandatud ja ta on taandatud seaduse subjektist seaduse objektiks, sest temalt on võetud sisuliselt võimalus kaitsta oma huvisid detailplaneeringu menetluses, kuna ebaseaduslikult valminud ehitiste lammutamine on ebatõenäoline arvestades kehtivaid seadusi ja kohtu- ja halduspraktikat, ei ole õiged. Kõigepealt on kaebajale seadusega tagatud võimalus esitada oma vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringu menetluses. Kehtiv kohtu- ja halduspraktika näeb ette kaebaja, kui piirinaabri, kaasamise haldusorgani poolt naaberkrundi detailplaneeringu menetlusse ja tema eraldi teavitamist selle erinevatest etappidest. Oluline on ka asjaolu, et vastustaja ei pea detailplaneeringu menetlemisel arvestama kolmanda isiku huvidega valmisehitatud hoonete säilitamiseks ja nende lammutamisega seotud kuludega, sest need on põhilises osas püstitatud pärast 2006 aasta detsembris tehtud ettekirjutust ebaseadusliku ehitamise peatamiseks. Sellest tulenevalt peab vastustaja detailplaneeringu kehtestamisel ja kaebaja ning kolmanda isiku seaduslike huvide kaitsmisel lähtuma faktilisest olukorrast, mis oli kolmandale isikule ettekirjutuse tegemise hetkel. Kohus leiab, et ka nendest seisukohtadest tulenevalt ei ole kolmanda isiku taotlus mittemateriaalse kahju hüvitamiseks põhjendatud.
44. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistab ta ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks rakendatud esialgse õiguskaitse meetmed.
45. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kaebus jäeti täies ulatuses rahuldamata ja otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 jäävad menetluskulud vastustaja enda kanda. 8
46. Menetluskulude väljamõistmise taotluse on esitanud kohtule vastustaja poolel esinenud kolmas isik I.S., kes on esitanud kohtule õigeaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning soovib nende alusel menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt summas 71828,90 krooni (III tl. 68-89). Kohus leiab, et arvesse võttes vastustaja kohtuistungil väljendatud seisukohta, et õigustatud kulud oleks summas 20000 krooni, samuti asja mahtu, keerukust ja toimunud kohtuistungeid, on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine I.S.ile summas 30000 krooni. Kohus mõistab HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 5 alusel kaebuse esitajalt I.S.i kasuks välja menetluskulud summas 30000 krooni.
47. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 9