Obsah (8)

§ 59§ 25§ 4§ 2§ 22§ 21§ 2514§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 16. november 2009 a, Tsiviilasja number 2-08-53253 Kohtuasi J K kaebus kohtutäitur Terje Tšapisé otsuse peal

) § 16 lg

1. Kaebuse esitaja J K märkis oma vastuses kohtule (t 29), et kuigi täitetoimik on käesolevaks ajaks juba üleantud Narva kohtutäitur Andrei Krek`ile siis vajab kaebuse esitaja täitetoimiku üleandmisest keeldumise kohta maakohtult õigusliku hinnangut kahju nõudmise võimaldamiseks tulevikus. 1.
2. Kohtule esitatud kaebuse teine osa: Kohtutäituri Terje Tšapis ametialasele arveldusarvele on ülalmainitud täitemenetluse raames laekunud 711 krooni. Nimetatud summa on kinnipeetud võlgniku palgast tema tööandja poolt. Maksu ja Tolliameti andmete kohaselt väljamakse tegija deklareeris maikuus väljamakse 900 krooni ulatuses. Samas on deklareeritud, et sellest summast on kaebuse esitajalt kinnipeetud tulumaks 189 krooni ulatuses. Kohtutäitur T.Tšapis võttis aga kogu järelejäänud summa 711 krooni kohtutäituri tasu katteks. Kaebuse esitaja leidis, et see summa tuli arvata igakuulise elatise katteks, mis oli välja mõistetud J.K kasuks. Kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tagastada talle elatisrahana deklareeritud summat, millelt oli ka tulumaks kinnipeetud. Kohtutäitur jättis J.K kaebuse rahuldamata, motiveerides seda sellega, et kohtutäituril puudub maksude deklareerimise kohta ülevaade. Kohtutäituri hinnangul ei põhine selline avaldaja seisukoht mitte ühelgi seadusel. Isegi kui mingisuguse summa osas on tulumaksu rohkem kinni peetud, ei anna see asjaolu automaatselt alust täitekulude tagastamiseks. Enammakstud tulumaks kuulub tagastamisele seaduses sätestatud korras, kui selline vajadus peaks ilmnema. Kohtutäituri 23.07.2008 a otsuses on selgitatud, millistel alustel on 2008 a juuni ja juuli kuu jooksul kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud summad kantud kohtutäituri tasuks. Samuti ei oma tähendust, et nimetatud otsuses pole märgitud mitte kohtutäituri lisatasu vaid kohtutäituri tasu. Kohtutäituri tasu otsust pole vaidlustatud ning kõik kohtutäituri otsuse vaidlustamise tähtajad on juba minetatud. Veel leiab kohtutäitur, et tulenevalt

§ 59

lõike 2-5 kohaselt võib kohtutäitur nõuda

§ 25

-14 lõikes 2 sätestatud lisatasu menetluses, mida on alustatud enne 01.jaanuari 2006 aastat. Täitemenetlus on alustatud enne nimetatud kuupäeva ja selle üle vaidlus puudub. Kohtutäitur on kinni pidanud võlgniku poolt tasutud summa 711 krooni kohtutäituri lisatasu katteks, kuna võlgnik katkestas elatusraha maksmise, mis tingis täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks. Nimetatud täiendavad täitetoimingud olid kohtutäituri poolt vaidlusaluse summa kinnipidamise hetkeks teostatud. Kohtutäitur palus jätta J K kaebus täies ulatuses rahuldamata Kohtule esitatud kaebuses palub avaldaja/kaebuse esitaja J.K: - kohtutäitur Terje Tšapise 23.07.2008 a otsus täitetoimiku üleandmata jätmise osas tühistada. - kohustada kohtutäitur Terje Tšapis tagastama võlgniku tööandja poolt elatisena deklareeritud summat, millelt on tulumaks kinnipeetud. III Kohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki kohtule esitatud dokumente, on jõudnud veendumusele, et J K kaebus tuleb rahuldada. a. Täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile sissenõudja avalduse alusel
2. Kohus märgib, et täitemenetluse seadustikust ega muust seadusest ei tulene sissenõudjale keeldu vahetada kohtutäiturit täitemenetluse ajal. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et muuhulgas on kohtutäituri vahetamiseks on võimalik seaduses ettenähtud juhtudel kohtutäiturit taandada (TMS § 9). Selline õigus on nii sissenõudjal kui ka võlgnikul, samuti kohtutäituril endal. Taandamise eesmärk on eelkõige aga tagada erapooletus täitemenetluse käigus mitte lihtsalt vahetada kohtutäiturit. Kohus ei nõustu ka kohtutäituri esindaja seisukohaga ja viimase poolt pakutud juriidilise skeemiga vahetada kohtutäiturit TMS § 49 kaudu täitemenetluse lõpetamise kaudu. Selle sätte eesmärk pole sissenõudja õiguste realiseerimine kohtutäituri vahetamiseks. Samuti võivad menetluse lõpetamisega kaasneda täitemenetluse osalistele kulude probleemistik. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, et tulevikus võiks kahju hüvitamise nõude aluseks olla täiteasja üleandmisest keeldumise korral kohtutäituri rahaline huvi. Kohtutäituri rahaline huvi ei saa olla ka taandamise aluseks ega kohtutäituri vahetamise aluseks, kuna kohtutäituri tasud on kohtutäituri seadusega ettenähtud kõigi kohtutäiturite jaoks ühtemoodi, kohtutäiturid on majanduslikult iseseisvad, neil on muuhulgas igapäevaseid kulusid (bürookulud, kommunaalkulud, töötasud, transpordikulud jne) ning seega on kõigil kohtutäituritel võrdne huvi saada seaduses ettenähtud tasu tehtud töö eest. Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana (

§ 4

lg 6), ta on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik (

§ 2lg 1).

Kohtutäituri tasustamise aluseid reguleerib kohtutäituri seadus (

). Seega on kõigil kohtutäituritel põhjendatud huvi ja seadusest tulenev õigus saada kohtutäituri tasu. Kohtutäituri huvi saada kohtutäituri tasu ei mõjuta kohtutäituri erapooletust ega saa olla kahju hüvitamise aluseks. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur peab olema täitedokumendi täitmisel aktiivne ning järjepidev, korduv kohtutäiturite vahetamine sissenõudja poolt täiteasja menetluse ajal võib sel põhjusel tuua kaasa sissenõudjale pigem kahjulike tagajärgi, kui kasu. Samas näitab kohtupraktika, et sissenõudjad on mõne täiteasja menetluse ajal korduvalt ja korduvalt vahetanud kohtutäiturit, mis kohtu hinnangul ei aita kaasa täiteasja kiiremale menetlemisele ja võib teatud juhtudel suurendada täitemenetluse kulusid, kuid on siiski sissenõudja piiramatuks õiguseks. Kohus leiab, et kohtutäituri vahetamine sissenõudja avalduse alusel on sisenõudja piiramatu õigus ning selle keelamiseks või takistamiseks kohtutäituri poolt puudub seaduslik alus. Seega kuulub kohtutäituri 23.07.2008 aasta otsus täiteasja üleandmisest keeldumise osas tühistamisele. b. Kohtutäituri (lisa-)tasu vaidlustamine 5. Kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on kohtutäituri tasu otsus (

§ 22-2 lg 1).

Kohus märgib, et kohtutäituri tasu all mõeldakse ka kohtutäituri lisatasu (

§ 22

, 23).

rakendussätete § 59 lõike 2-5 kohaselt võib kohtutäitur nõuda

§ 25

-14 lõikes 2 sätestatud lisatasu (elatise) menetluses, mida on alustatud enne 01.jaanuari 2006 a. Käesolevat menetlust on alustatud 02.04.2001 aastal (Täitetoimik: edaspidi TT lk 1). Kohus ei nõustu selles osas kohtutäituri esindaja seisukohaga (t 40 2 lõik), et J.K pole vaidlustanud kohtutäituri otsust, millega lahendati kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri tegevuse peale esitas J.K 25.06.2008 a kohtutäiturile kaebuse (t 4-5; sisaldas täiteasja üleandmist ja täituri tasu küsimust, TT 52). Kohtutäitur on selle kaebuse lahendanud kohtutäituri otsusega (t 6-8, TT 55455).Avaldaja on 23.07.2008 a kohtutäitur Terje Tšapise otsuse peale 07.08.2008 kaevanud maakohtule. Kohus leiab, et ka kohtutäituri väide selle kohta, et võlgniku tööandja poolt kinnipeetud summa 711 krooni oli kohtutäituri lisatasu täiendavate toimingute eest ei ole kooskõlas asja materjalidega (t 40). Täitetoimikust ei nähtu kohtutäituri (lisa-) tasu otsust (

§ 21

lg 3, 22 lg 2, § 22-2) ning viidet millist täiendavat täitetoimingut kohtutäitur on teinud nõude edasiseks täitmiseks

§ 2514

mõttes ning millise muu lisatasu maksmise osas on kohtutäitur otsuse teinud – mida oleks J.K saanud vajadusel vaidlustada. Täitetoimikust (TT 53 pöördel) nähtub, et võlgnik on tööandja kaudu tasunud kohtutäituri kaudu alates 01.09.2006 aastast pea igakuuliselt 900 krooni elatusraha Jelena K kasuks. Samas nähtub, et ka 2007 a märts, aprill ja mai kuus on võlgnik olnud haiguslehel (nn maksmise katkestanud) ja mingeid lisatasusid pole seetõttu

§ 25-14 mõttes kinni peetud kohtutäituri täiendavate täitetoimingute tegemise tõttu.

Kohus on seisukohal, et täitemenetlus peab olema efektiivne, arusaadav ja läbipaistev. Kohtutäitur peab lähtuma oma tegevuses seadusest ja olema usaldusväärne. Kohtutäiturile oli esitatud võlgniku raamatupidamisest väljavõte elatise maksmise kohta 22.07.2008 aastal (TT 53 pöördel). Kohtutäituri otsus on tehtud 23.07.2008 aastal (TT 54). Seega oli kohtutäituril enne otsuse tegemist olemas piisav informatsioon võlgnikult raha laekumiste (eesmärkide) ja tulumaksu kinnipidamise kohta. Juhul, kui selline lisatasu puudutav otsus oleks ka olnud, oleks summa mida kohtutäitur oleks saanud kinni pidada 54,71 krooni, mitte 711 krooni nagu kohtutäitur kinni pidas.

§ 25

-14 lg 2 sätestab, et kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas. Antud juhul oleks pool elatusraha miinimumsumma 1 087,50 krooni.

§ 23

lg 3 alusel oleks see summa 54,71 krooni [(1087,50 x 100/ 900 (elatis) + 1087,50 = 54, 71].

§ 23

lg 4 sätestab, et täitetoimingu eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist. Kohtutoimikust ega täitetoimikust ei nähtu millal ja millise täitetoimingu oli kohtutäitur teinud, mille eest tuli tasuda kohtutäiturile lisatasu. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Terje Tšapise 23.07.2008 a otsus võlgniku tööandjalt laekunud summade arvamiseks kohtutäituri tasu katteks tuleb tühistada. Arvestades eeltoodut tuleb J K kaebus kohtutäitur Terje Tšapise 23.07.2008 a otsuse peale rahuldada ja kohtutäitur Terje Tšapis´e 23.07.2008 a otsus tühistada ning alusetult kinnipeetud summa kanda üle sissenõudja kasuks elatise katteks. IV Menetluskulud 6. Kohus leiab, et kuna tegemist on hagita menetlusega ja kohus lahendas asja kirjalikus menetluses on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtunik: Fred Fisker