KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-2452 Määruse tegemise aeg ja
- aprill
- a, Jõhvi koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Tudulinna valla (Vallavalitsuse kaudu) A.L.e vanema õiguste määramiseks alaealise A.P. suhtes ja A.P. hooldusperre andmiseks Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Menetlusosalised Avaldaja: Tudulinna Vallavalitsus (Pargi 2, 42202 Tudulinna, Ida-Virumaa) Avaldaja esindaja: H. Š. (volikirja alusel, xxx Puudutatud isik: A.L. (IK xxx, xxx tegelik elukoht teadmata) Puudutatud isik: A.P. (IK xxx, elukoht: xxx registrijärgne elukoht: xxx) Puudutatud isik: A.I. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
- Rahuldada Tudulinna Valla (Tudulinna Vallavalitsuse kaudu) avaldus.
- Võtta ära A.L.elt (IK 49010212769) vanema õigused laps A.P. (IK 50704095235) suhtes.
- Alaealine A.P. anda A.I. (IK 44002232223) hooldusperesse.
- Kohtumäärus saata avaldajale ja puudutatud isikutele. Edasikaebe kord 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. ASJAOLUD
- Tudulinna Vald (Vallavalitsuse kaudu) esitas 27.01.
- a kohtule avalduse A.L.elt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise A.P. suhtes.
- Avalduse kohaselt sündis A.L.e ja A.P. kooselust 09.04.2007 poeg A.P.. A.L. ei ela enam Tudulinna vallas alates 2006 a-st. 06.01.2010 pöördus A.P. tädi E. P. Kunda Linnavalitsuse poole murega, et A.L. tõi oma poja A.P. tema juurde üheks päevaks hoida, kuid ei tulnud talle enam järgi. E.P.l on endal kaks väikest last ülalpidamisel. Tudulinna valla sotsiaaltöö spetsialist vestles emaga telefoni teel 06.01.2010 A.P. olukorrast ja palus ühendust võtta lapse tädiga. Samuti vesteldi A.P. isa A.P.ga. A.P. sõnul ta ei ela koos A.L.ega juba ligi kaks aastat. Ta töötab välismaal ja toetab last ja A.L.e rahaga. 07.01.2010 helistas E.P. uuesti Tudulinna Vallavalitsusse ja teatas, et lapse ema ei ole E.P.ga ühendust võtnud. A.L. ei võtnud E.P.ga ühendust ka 08.01.
- A.L. selgitas avaldaja esindajale, et ei saa last enda juurde võtta, sest tal puudub elukoht. Ta elab tuttavate juures. Last ei saanud enda juurde võtta ka A.L.e ema. A.L.el on ainult 6 klassi haridust, tööd ega elukohta ei ole ning elab oma tuttavate juures. A.L. on Politsei ja Piirivalve ameti poolt kuulutatud tagaotsitavaks. Lapsele leiti hooldusperekond, kes vastab igati nõuetele ning on avaldaja hinnangul võimeline pakkuma lapsele turvalist kodu. A.I. on teinud kõik selleks, et lapsel oleks eluks ja arenguks vajalik keskkond ning võimalused
- Puudutatud isik A.L. esitas 18.03.2010 avaldusele kirjaliku vastuse, mille kohaselt ta ei soovi, et temalt võetaks ära vanemlikud õigused. Ta oli nõus loobuma ajutiselt hooldusõigustest kuniks leiab endale töökoha, et last ülal pidada. Ta omab elukohta.
- A.P. selgitas 30.03.2010 toimunud kohtuistungil, et peab avaldust põhjendatuks. A.L. ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Kooselu jooksul kolas A.L. ringi, jättis lapse tihti võõraste kätte hoida. A.P. ei saa last kasvatada, sest töötab välismaal. Ka tema ema ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline last kasvatama. Tulevikus soovib ise oma last kasvatada. Ta on käinud A.I. juures ja jäi sealse olukorraga rahule.
- A.I. selgitas 30.03.2010 toimunud kohtuistungil, et A.P. juba elab tema juures. Ta on vastava hoolduspere koolituse läbinud. Tervis on tal korras. Lisaks Ainarile elab tema juures ka 12aastane poiss. A.I.l on 3-toaline korter. Poistel on oma tuba. Ainar käib juba lasteaias. Vallaga on tal sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. A.L. on lapsele mõnel korral helistanud, lubades lapsele kingitusi osta, kuid ei ole lubadusi täitnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ja tunnistajate seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses.
- Tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal: 8.1 on A.P. sündinud 09.04.2007 A.L.e ja A.P. kooselust (tl 3); 2 8.2 jaanuaris 2010 esitas E.P. Tudulinna Vallavalitsusele avalduse, mille kohaselt A.L. tõi 05.01.2010 temale oma poja hoida, kuid ei ole lapsele järgi tulnud. A.L. ei jätnud lapse ülalpidamiseks raha ega vahetusriideid (tl 5); 8.3 esitas E.P. seletuskirja, milles iseloomustab negatiivselt A.L.e kui vanemat vanema kohustuste täitmisel- lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel (tl 6); 8.4 08.01.2010 ja 15.01.2010 koostatud kodukülastusaktide järgi on A.I. pensionär. Ta on läbinud PRIDE koolituse. Töötab Tudulinna Asenduskodus kasvatajana. Perekond elab Tudulinna alevikus 3-toalises mugavustega korteris. Korter on remonditud ja kenasti sisustatud. Kasulaps T. R.on puhas ja hooldatud. Laps õpib koolis hästi. Pere kasutada on sõiduauto. Lastel on ruumi ja on olemas kõik vajalik õppimiseks, huvitegevuseks ja mängimiseks. A.I. on saanud hakkama A.P. hooldamisega. (tl 7 ja 35); 8.5 Rahvastikuregistri andmete kohaselt on A.L.e elukohana märgitud Tudulinna alevik (tl 8); 8.6 Kunda Linnavalitsus on 14.01.2010 edastanud Tudulinna Vallavalitsusele teate A.P. kohta (tl 31); 8.7 A.I. on saanud vajaliku koolituse hoolduspereteenuse osutamiseks (tl 36-39); 8.9 avaldaja ja A.I. vahel on 09.01.2010 sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping (tl 68-69).
- Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
- Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et A.L. ei ole suutnud luua oma lapsele normaalseid elamistingimusi ning turvalist keskkonda. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, sest A.L. oma eluviisi tõttu võib seada ohtu lapse elu ja tervise. Lapsele on vaja kindlustada rahulik ja kindel keskkond, tema vajadused, heaolu ning normaalne tervislik seisund arenguks. Kohus on seisukohal, et A.L. ei ole suuteline A.P. ohutust ja heaolu kindlustama, mistõttu on vanema õiguste äravõtmise avaldus tema suhtes põhjendatud.
- Menetlusosaliste selgitustest ja tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik A.L. jättis alates 05.01.2010 oma lapse E.P. juurde, lubades tulla lapsele järgi järgmisel päeval. Lapsele ta järgi ei tulnud. Samas ei jätnud ta lapse ülalpidamiseks raha ega vahetusriideid. A.P. ütluste kohaselt on A.L. ka varasemal perioodil lapse võõraste inimeste hoida jätnud. A.L.el puudub kindel elu- ja töökoht. Lapse käekäigu vastu ta tõsiselt võetavat huvi ei ole tundnud. 12.PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võiv kohus eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta muuhulgas ka juhul kui vanema mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Puudutatud isik A.L. ei ole mingil viisil põhjendanud vanema kohustuste täitmata jätmist. Kohtuistungile 30.03.2010 puudutatud isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli talle tema ema kaudu kättetoimetatud(tl 55).
- Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.
- Kohus selgitab, et vanema õiguste ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3). äravõtmine ei vabasta vanemat lapse
- Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg.1 kohaselt võib lapse sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult Sotsiaalhoolende seaduse § 25 lg.1 sätestatud asjaolude üheaegsel esinemisel. Kohus on seisukohal, et antud juhul esinevad eelpool nimetatud asjaolud üheaegselt ja lapse perekonnast eraldamine on lapse huvides. 3 Sotsiaalhoolekande seaduse § 25¹lg.1 p.3 kohaselt perekonnas hooldamisele suunatakse orb või vanemliku hoolitsuseta laps kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. A.I. vastab Sotsiaalhoolekande seaduse § 25² nõuetele. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.
- Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud kannab avaldaja. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.