Obsah (5)

§ 208§ 635§ 28§ 113§ 94

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-22757 Otsuse kuupäev 17.märts 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi P BAS-i hagi AS SA vastu ostuhinna tasu

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et nad sõlmisid puruimuri müügilepingu. Hageja poolt on kohustused täidetud, puruimur kostjale üle antud (t. lk 8-9). Vaidlus on selles, kas puruimuri võõrandamine kostjale toimus tasuta või tasu eest ning kas ventilatsioonisüsteemide ehitamise tööd sisaldusid eelnevalt sõlmitud müügilepingute nr 324 ja nr 325 hinnas või eraldi suuliselt sõlmitud lepingu hinnas. Puruimuri müügileping oli poolte vahel sõlmitud suuliselt. 2008 aprillis üle antud puruimuri maksetingimuste kohta kirjalikke tõendeid ei ole esitatud. Tunnistajate Kaido Käsiku ja Aleksandr Si ütlused on vastuolulised ja teineteist välistavad. Hageja tunnistaja Kaido Käsik, kes on P BAS-i müügidirektor, väidab, et puruimuri ostus ning aspiratsioonisüsteemide paigaldamise hinnas olid pooled kokku leppinud ning sellest tulenevalt esitati kostjale ka arve. Kostja tunnistaja Aleksandr S, kes on AS tehnikadirektor kinnitas, et imur 2 oli hageja poolt üle antud nn „boonusena“ ning arvet imuri eest ei esitatud. Samuti ei küsitud tasu ventilatsioonisüsteemide ehitamise eest. Kuna tunnistajate ütlused on teineteist välistavad puruimuri ostuhinna osas, siis ei saa kohus tugineda tunnistajate ütlustele, et kindlaks teha, kas poolte vahel oli sõlmitud tasuline või tasuta leping.

§ 28

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Isegi kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb vastavalt

§ 28

lg 2 maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Seega tulenevalt seadusest tuleb eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud puruimuri tasuline müügileping ning kostja on kohustatud tasuma ostuhinna. Kostja väide, et puruimur anti üle tasuta ei ole peale tunnistaja Aleksandr Si ütluse, millele kohus ei saa tugineda, millegagi tõendatud. Hageja poolt esitatud arves (t.lk 10) on puruimuri hinnaks 32 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole puruimuri hinna suurust vaidlustanud ning muid tõendeid hinna suuruse kohta esitatud. Vaidlus puudub selles, et hageja teostas kostja juures aspiratsioonisüsteemide paigaldust Holzma ja Weeke seadmetele. Seda kinnitavad ka tunnistajad. Tunnistaja Aleksandr S väitis, et seadmete paigaldamisel hageja esindaja Kaido Käsik kostjat tasumise kohustusest ei teavitanud. See, et pooled oleksid eelnevalt kokku leppinud tasuta aspiratsioonisüsteemide paigalduse, tõendatud ei ole, mistõttu tuginedes

§ 28

lg 1 ja § 635 lg 1 pidi kostjale olema ka ettenähtav, et hagejal on õigus nõuda teostatud töö eest tasu. Kostja väide võlgnevuse puudumisest ning viide kompromisslepingu punktile 2.3, et pärast käesoleva lepingu sõlmimist puuduvad pooltel mistahes nõuded müügilepingust või selle rikkumisest tulenevatest nõuetest (t. lk 23-24), on alusetu, kuna nimetatud kompromissleping käsitleb üksnes 17.01.2008 sõlmitud plaadisae müügilepingut nr 324 ega puuduta hilisemat puruimuri müügilepingut. Hageja ja tunnistaja Kaido K väite kohaselt esitas hageja kostjale arve nr 701718 summas 47 200 krooni. Tunnistaja ütluse kohaselt, viis ta arve ise AS SA raamatupidamisse ning sellele kirjutas alla ka kostja esindaja S. Kostja väidab, et ta ei saanud arvet 18.04.2008 nr

1. Hageja nõudest sai ta teada inkassofirmalt 19.11.2008 (t.lk 59). Samuti väidab tunnistaja Aleksandr S, et raha nõudest kuulis ta alles pärast kompromisslepingu sõlmimist 07.10.
2. AS SA sissetuleva posti registreerimisraamatust ei nähtu samuti arve kättesaamist kostja poolt. Raamatus on fikseeritud äriühingusse saabunud dokumendid, olenemata kuidas need on saadud, kas posti, elektronposti või faksi teel. Kuna tunnistajate poolt antud ütlused on ka arve kättesaamise asjaolu tõendamiseks vastuolulised, ei saa kohus nendele tugineda. Antud juhul ei piisa üksnes hageja poolt arve väljastamise tõendamisest (t.lk 62-63). Võlanõude suurus ja selle tasumise tingimus oli fikseeritud ainult arves, mille kätte saamisest tekkis kostjal tasumise kohustus. Kohus leiab, et tuginedes kostja vastusele 07.12.2008 (t. lk 59), saab lugeda tõendatuks, et kostja sai võlast teada 19.novembrist
3. 3

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 – 2,5 %, millest tulenevalt on ühe päeva intress 0,026 % ja alates 01.01.2009 – 1,0 %, sellest ühe päeva intress 0,0219 %. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest 19.11.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.03.2010 - 5 172,12 krooni ning seejärel 0,0219 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni. (47 200 x 0,026 % x 50 päeva = 613,60 + 47 200 x 0,0219 % x 441 päeva = 4 558,52) Põhjendamata on kostja väide viiviste aegumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4