lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule.
järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. Esitatud hageja põhikirja p 3.2.8 alap 1- 5 alusel peab ühistu liige tasuma iga kuu järgneva kuu 10. kuupäevaks elamu jooksva majaandmise kulude katteks makseid, tasuma kommunaalkulude eest, remondi- ja hoolduskulusid.
lg 1 p 1, 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel lepingus kokkulepitud viivist. KÜS § 7 lg 4 järgi on viivis majandamiskuludelt 0,07% päevas. Vastavalt esitatud põhikirja p 3.2.9 on liige kohustatud tasuma ühistule majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivist 0,07% päevas. Seega on põhikirjas sätestatud viivis samane KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise määra ja tasumise korraga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatel on kohustus täita ühistu põhikirjast kui lepingust selle p 3.2.8 alap 1-5 ja p 3.2.9 tulenevate maksete tasumise kohustust ning majandamiskulude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,07% päevas.
lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav, milleks on
lg 2 järgi vääramatu jõud objektiivses tähenduses: Kostjate poolt viidatud asjaolud (majanduslikul rakse olukord, laps sünd) ei vabasta vastutusest kohustuse rikkumise eest, kuna tegemist ei ole rikkumise vabandatavusega ja tegemist ei ole vääramatu jõuga objektiivses tähenduses
Eeltoodu tõttu on hagejal õigus kooskõlas
lg 1 ja 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist ning kooskõlas põhikirja p 3.2.9 ning
Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõlg järgmiselt: E M 9478,25 krooni ja PKilt 4062,10 krooni. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista viivist 31.08.2009 seisuga järgmiselt: E M 211,65 krooni ja PKilt 90,65 krooni. 15. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 3
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, peab ta hüvitama võlausaldajale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
lg 4 alusel peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millele tema vastatus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitisena 60,60 krooni. Asjaolude kohaselt on hageja kandnud kulusid, milleks on kinnistusraamatust tõendi saamise kulu tõendamaks seda, et kostjad on korteriomandi omanikud ja käesolevas vaidluses olevad kohased kostjad. Tõendi saamise kulu on hageja arvates hageja kahju. Kohus leiab, et märgitud tõendi saamise kulu ei ole kahju, kuna tõendi saamine oli vajalik hagi esitamiseks ning tõendi saamise kulu ei ole iseenesest vältimatu tagajärg sellele, et kostjad jätsid oma kohustuse hageja ees täitmata. Sellise tõendi saamise kulu on tekkinud hagi asjaolude kohaselt kohtumenetluse algatamisega kostjate vastu, mitte nendepoolse kohutuse rikkumise tagajärjel. Tõendi esitamata jätmise korral poleks hagejal sellist kulu tekkinud, märgitud tõendi esitamine kõrvaldab aga võimaliku vaidluse tekkimise selle üle, kas kostjad on kohasteks isikuteks, kelle vastu hagejal võlanõue on. Seega ei ole kohustuse rikkumisel kostjate poolt ning kulu tekkimisel põhjuslik seos
lg 4 tähenduses ning tegemist ei ole kahjuga, mille hüvitamist saaks hageja nõuda
Seega ei kuulu märgitud 60,60 krooni kostjatelt kui kahju väljamõistmisele nõude õigusliku põhjendamatuse tõttu vastavalt.. Märgitud 60,60 krooni näol on tegemist TsMS § 138 lg 1, lg 2 ning § 143 p 2 tähenduses menetluskulude ühe liigina e. kohtukuluna e. asja läbivaatamise kuluna, milleks ongi dokumentaalse tõendi saamise kulu. Seega jääb hageja nõue kostjate vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks 60,60 krooni rahuldamata. 18. Hagejal on õigus taotleda märgitud kulu hüvitamist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse esitamisel kooskõlas TsMS § 174 lg 1 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt maakohtule avalduse ja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamisega. Kuna rahuldamata nõude osa 60,60 krooni moodustab tervest nõudest kaduvväikse osa, st 0,4% (60,60/13 600,95*100=0,4%), siis on tegemist sisuliselt kogu haginõude rahuldamisega. Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et kuivõrd kostjate vastu oli hageja esitanud nõuded erinevates ulatustes, st E. Mvastu võla, viivise väljamõistmiseks 7/10 osas ja P. Ki vastu 3/10 osas, jäävad ka hageja menetluskulud märgitud ulatustes kostjate kanda. Seega jäävad hageja menetluskulud E. M kanda 7/10 osas ja P. K kanda 3/10 osas. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.