KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse teatavakstegemise aeg 23.03.2010; Tallinn ja koht 3-09-2395 Haldusasja number Haldusasi Menetluse liik M. R.i (R.) kaebus Rahandusministeeriumi 02.10.2009 otsustuse nr 4-4/10066 tühistamise ning vastava taotluse taasläbivaatamise kohustamise nõudes Kirjalik menetlus Menetlusosalised M. R.- kaebuse esitaja (avaldaja); Rahandusministeerium – vastustaja RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tühistada Rahandusministeeriumi 02.10.2009 kirjas nr 4-4/10066 sisalduv otsustus ning teha vastustajale ettekirjutus avaldaja vastavasisuline taotlus selleks ettenähtud korras uuesti läbi vaadata (HKMS § 26 lg 1 p-d 1 ja 2) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.03.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rahandusministeeriumi 02.10.2009 kirjaga nr 4-4/10066 jäeti M. R.i alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata kuna avaldus hüvitise saamiseks oli esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes (tl 19-20). M. R. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi 02.10.2009 otsustuse nr 44/10066 tühistamise ning vastava taotluse taasläbivaatamise kohustamise nõudes. Tallinna Halduskohtu 18.11.2009 määrusega Rahandusministeeriumile vastamiseks (tl 27-28). võeti kaebus menetlusse ja saadeti Tallinna Halduskohtu 13.01.2010 määrusega määrati asi läbivaatamisele kirjalikus menetluses, kuna menetlusosalised avaldasid sellekohast soovi. Kaebuse esitajale ja vastustajale anti täiendav aeg taotluste ja dokumentide esitamiseks (tl 44-45). Tallinna Halduskohtu 04.03.2010 määrusega tehti menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht (tl 53). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebuse materjalidest nähtub, et M. R. viibis 19.11.2002 – 21.11.2002 ja 29.11.2002 -20.12.2002 vahi all. Vastav kriminaalasi lõpetati 13.03.2003 Harju Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna määrusega kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kriminaalasja lõpetamisest sai kaebuse esitaja teada, kui pöördus Riigiprokuratuuri poole, kes teatas avaldajale 02.03.2009 kirjaga, et kriminaalasi on 13.03.2003 lõpetatud. Kaebuse esitajale ei olnud varem teatatud kriminaalasja lõpetamisest ega selgitatud seadusekohaselt hüvitise taotlemise korda. Avaldaja leiab, et hüvitise maksmise taotluse esitamise tähtaeg peaks algama teavitamisest ehk siis kaebaja puhul 02.03.
- Kuna M. R.i ei teavitatud kriminaalasja lõpetamisest, siis ei olnud tal ka võimalik tähtaegselt kahju hüvitamise taotlust esitada. Samuti viitab avaldaja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele (edaspidi AVVKHS) § 2 lg 2 ja 3, mis sätestab, et kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Kohtunik, prokurör, uurija või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda. Eelnevast tulenevalt palub kaebuse esitaja kohtul tühistada Rahandusministeeriumi 02.10.2009 otsustus nr 4-4/10066, millega jäeti kaebaja taotlus läbi vaatamata ning kohustada Rahandusministeeriumit vastavat taotlust läbi vaatama. RAHANDUSMINISTEERIUMI (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Vastustaja ei nõustu kaebusega ning märgib, et AVVKHS § 2 lg 1 näeb ette, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Harju Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna 13.03.2003 määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 02237005195 menetlus M. R.i osas kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitajal tulnuks esitada taotlus hüvitise saamiseks Rahandusministeeriumile hiljemalt 6 kuu jooksul selle määruse jõustumisest. AVVKHS § 2 lg 1 näeb ette, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul menetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast. Kaebuse esitaja on taotluse Rahandusministeeriumile esitanud 03.07.2009, seega tähtaja olulise rikkumisega. Politseiameti 17.09.2009 kirja kohaselt viibis kaebuse esitaja vahi all ajavahemikus 29.11.2002 kuni 20.11.2002 ning kriminaalasi lõpetati tema suhtes 13.03.
- Uurija Margarita Vahruševa 28.09.2009 e-maili kohaselt kaebuse esitajat kriminaalasja lõpetamisest ei teavitatud. 02.10.2009 teavitas Rahandusministeerium kaebuse esitajat kirjaga nr 4-4/10066 sellest, et tema avaldus jäetakse läbi vaatamata, kuna see on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja avalduse läbi vaatamata jätmine oli antud juhul õigustatud, kuna avaldus oli esitatud enam kui aasta pärast menetlustoimingu 2 teostamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist, mistõttu Rahandusministeerium ise ei saanud tähtaega ennistada ega asja sisuliselt lahendada. Järelikult oli Rahandusministeeriumi 02.10.2009 toiming igati õiguspärane. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele on Rahandusministeeriumi ülesandeks taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Rahandusministeeriumil puudub tulenevalt vabariigi valitsuse seaduses sätestatud Rahandusministeeriumi pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle. Rahandusministeerium pidi seega kontrollima, kas kaebaja on esitanud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse/määruse ärakirja, kas otsus/määrus on jõustunud ning kas otsuses on märgitud päevade arv, mil kaebaja viibis alusetult vahi all, või on märgitud kahju hüvitamist välistav asjaolu ning kas taotlus on esitatud tähtaegselt. Rahandusministeerium on seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh. tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja, kas kriminaalasja menetlus on lõpetatud ja kas tal on hüvitise saamise võimalus. Olukorras, kus kaebuse esitaja oli 20.12.2002 vahi alt vabastatud (vastava määrusega on kaebuse esitaja isiklikult tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud), tema suhtes ei olnud mingeid uusi menetlustoiminguid tehtud, pidanuks kaebaja mõistliku aja jooksul pöörduma järelepärimisega politseiprefektuuri poole. Kaebuse esitaja hakkas oma kriminaalasja vastu huvi tundma alles
- aastal. Millised olid mõjuvad põhjused, et kaebuse esitaja ei saanud politseiprefektuurile järelepärimisi teha ja esitada avaldust hüvitise taotlemiseks varem, kaebusest ei selgu. Kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu tal oleks olnud avalduse õigeaegne esitamine võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Rahandusministeeriumi 02.10.2009 kirjas nr 4-4/10066 väljendatud otsust, millega jäeti riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusest lähtuv hüvitise saamise taotlus läbi vaatamata ja rahuldamata põhjendusega, et avaldus esitati seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Hüvitise taotlemise võimalus tuleneb riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-st 1, mille kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju (ka) isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalmenetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis. M. R.i suhtes tühistati tõkend ja kaebuse esitaja vabastati vahi alt 20.12.2002 ning vastav kriminaalmenetlus lõpetati KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu 13.03.
- Selles menetlusosalistel vaidlust ei ole. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg-s 1 on sätestatud, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teise 3 lõike kohaselt oli vaja vastavas määruses näidata ära päevade arv, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kirjalik hüvitise saamise taotlus tuli esitada Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul ning lisada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri (riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg 2). Arvestades asjaolu, et Rahandusministeerium jättis taotluse rahuldamata tähtaja rikkumise tõttu, tulebki kontrollida eelkõige tähtajaga seonduvaid küsimusi. Kaebuse esitaja väidab, et sai kriminaalmenetluse lõpetamisest teada Riigiprokuratuuri 02.03.2009 sellekohasest vastusest (tl 24). Nimetatud asjaolu osas ei ole ka sisulist vaidlust, sest Põhja Politseiprefektuuri vanemkomissari täiendavast e-kirjast Rahandusministeeriumile vastavasisulisele järelepärimisele nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopiat M. R.ile ei saadetud (tl 15) ja 02.03.2009 arvestatuna esitas avaldaja oma 09.07.2009 taotluse seaduses ettenähtud kuue kuulise tähtaja raames. Vastustaja on lähtunud aga vahi alt vabastamise või siis menetluse lõpetamise määruse koostamise kuupäevast ning asunud seisukohale, et tähtaega rikuti ja et tähtaja ennistamiseks ei peaks olema alust kuna kaebuse esitaja mõistliku aja jooksul vastava järelepärimisega politseiprefektuuri poole ei pöördunud. Siinkohal taandubki põhiküsimus sellele, kas kaebuse esitaja oleks pidanud teataval ajahetkel selgituste saamiseks ise politseiprefektuuri poole pöörduma või mitte ja kas tähtaega tuleb lugeda määruse koostamisest või sellest teadasaamisest. KrMS § 206 lg 2 p-s 2 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb saata viivitamata kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale. Samasisulised printsiibid sisaldusid ka menetluse lõpetamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksis. Tähtaja arvestamisel vastatava otsustuse teatavakstegemise hetkest on tegemist üldise põhimõttega ning teistsugune ja seetõttu erandlik lähenemisnurk eeldaks vastavasisulist selget regulatsiooni. Antud juhul kaebuse esitajale määruse koopiat ei saadetud. Seega ei järgitud seaduses ettenähtud põhimõtet. Mis puutub tõkendi tühistamise määrusesse (tl 12-13) ja sellega seonduvasse väitesse, et avaldaja oleks võinud olla hoolikam ja teha vahi alt vabastamise järgselt vastavaid järelepärimisi, siis tõkendi tühistamine ei võrdsustu menetluse lõpetamisega ja sellekohaste järelepärimiste tegemise kohustust samuti seadusest otseselt ei tulenenud. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-st 1 nähtub, et kahju hüvitamise alus või eeldused said tekkida alles kriminaalmenetluse lõpetamise ja vastava määruse teatavakstegemise või väljasaatmise järgselt. Tõkendi tühistamine ei olnud selles tähenduses asjassepuutuv. Eelnimetatud seaduse § 2 lg 3 kohaselt oleks tulnud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses veel eraldi ka hüvitise taotlemise korda selgitada, millest omakorda järeldub, et kogu vastutust taotluse esitamise viivituste eest ei saa jätta kaebuse esitajale. Sama seaduse § 4 lõikega 3 on pandud Rahandusministeeriumile kohustus taotleda vastavalt ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist kui see oli jäänud menetlust lõpetavas määruses tegemata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole seoses hüvitise taotlemisega seadusest tulenevaid nõudeid täitmata jätnud ning Rahandusministeerium ei oleks võinud avaldust väidetava tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata ja rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja on pöördunud selgituste saamiseks Riigiprokuratuuri poole ning püüdnud vajalikke nõudeid täita. Riigiprokuratuuri kirjast (tl 24) ilmneb, et taotletud määrust ei olnud võimalik väljastada, kuid sellest asjaolust ei saa järeldada, et seaduse kohaselt võimaldatav hüvitis peaks jääma eelnimetatud põhjustel üldse rahuldamata. Kriminaalmenetluse lõpetamises kui sellises haldusasja materjalist nähtuvalt sisulist vaidlust olla ei saa ja mis puutub alusetult vahi all viibitud päevade arvu, siis peaks vastustajal olema vajaduse korral võimalik nende kindlaksmääramist taotleda. Vastustaja on viidanud küll Riigikohtu 01.02.2008 lahendi 3-3-1-15-07 punktile 35 ja Rahandusministeeriumi piiratud kontrolli võimalustele, kuid sama lahendi punktis 45 on peetud oluliseks ka küsimust sellest, kas alusetult vahi all viibitud päevade arvu osas on vaidlus või mitte. Antud juhul on päevade arvus vaidlus (tl 38). Vaidlustatud otsustus on teataval määral üldse vastuoluline, sest sisuliselt alustas vastustaja oma 4 18.08.2009 Politseiametile saadetud kirjaga menetlust kui küsis, millal vastav määrus kaebuse esitajale saadeti ja kas ning mitme päeva eest oli õigus hüvitist saada (tl 18), kuid asus hiljem seisukohale, et M. R. esitas avalduse tähtaega rikkudes. Avaldajale aga menetluse lõpetamise määrust teatavaks ei tehtud, mistõttu ei saanud olla tegemist ka vastava tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamise taotlemine ei olnud tarvilik. Seega ei ole jätnud Rahandusministeerium taotlust läbi vaatamata ja rahuldamata mitte tulenevalt kontrolli võimaluste piiratusest, vaid lähtuvalt taotluse tähtaegsuse kohta tehtud ebaõigest järeldusest. Arvestades asjaolu, et kaebus on võetud menetlusse nimelt haldusakti tühistamise ja taotluse taasläbivaatamise kohustamise nõudes ja et selle läbi vaatamata või rahuldamata jätmisel lähtuvalt tähtaegsuse teemast on tehtud oluline kaalutlusviga – tuleb avaldaja kaebus rahuldada ning teha vastustajale ettekirjutus esitatud taotluse taasläbivaatamiseks selleks ettenähtud korras. Enno Loonurm Kohtunik 5