3-09-2479/28

3-09-2479 Kohtumäärus Pärnus

1. jaanuaril 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud kirjalikus menetluses läbi L. O`i taotluse ennistada tühistamiskaebuse esitamise möödalastud tähtaeg Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsusele nr 60 „Kalmu maakorralduskava kinnitamine“, t e g i k i n d l a k s: Esitasid L. O ja A. O 03.09.2009 esmalt kaebuse Kihnu Vallavalitsuse 18.08.2009 korraldusele nr 126 „Ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek“ ning seejärel, pärast selgitusi, et kaevatud piiride kulgemise ettepanek põhineb Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007.a. otsusega nr 60 kinnitatud Kalmu maakorralduskaval, vaidlustas L. O 30.10.2009.a. laekunud tühistamisnõudega Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsuse nr 60 „Kalmu maakorralduskava kinnitamine“ (edaspidi otsus). Taotledes kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamist märkis avaldaja järgmist: 1) esitas kaebaja 02.02.2008 esmalt vaide Kihnu Vallavolikogu vaidlustatud otsusele, tuues selles välja põhjused, miks otsus on õigusvastane; 2) kuna vaidlustatud otsus sisaldas viidet vaide esitamise võimalusele ei pöördunud avaldaja esimese valikuna kohtu poole; 3) pöördus avaldaja kaebustega ebaõiglase piiride kulgemise ettepaneku kohta ka Pärnu Maavalitsusse ja Maa-ametisse heas usus, et probleem lahendatakse. Väikesaarel ei ole kombeks alustada vaidluste lahendamist kohtu kaudu; 4) kaebaja, olles teinud kõik, et probleem saaks lahendatud kohapeal, lootis, et Kihnu Vallavolikogu võtab vastu uue otsuse Kalmu maakorralduskava piiride ülevaatamiseks: 5) olid kaebaja ja tema esindaja teadmatuses, et kirjeldatud probleemide ilmnemisel tuli kohtu poole pöörduda koheselt. Vastustaja tähtaja ennistamise taotlusega ei nõustu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõike 3 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Maareformi ajal maakorralduse läbiviimisel maa ostueesõigusega erastamiseks ükski seadust teistsugust tähtaega ei sätesta. L. O taotleb 28.10.2009 koostatud kaebuses Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsuse nr 60 tühistamist, kinnitades, et sai otsuse kätte 20.12.
2. Seega tehti haldusakt L. Oile teatavaks 20.12.2007 ja kaebetähtaeg lõppes 20.01.
3. HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja L. O ei ole Kihnu Vallavolikogu 14.12.2007 otsuse nr 60 kohta volikogule vaiet esitanud ei ise ega oma volitatud esindaja kaudu. L. O ei ole mitte kunagi Kihnu Vallavalitsusele ega Kihnu Vallavolikogule esitanud volikirja, mille kohaselt võiks keegi teda maakorralduse menetluses või temale maa ostueesõigusega erastamise menetluses esindada. Samuti ei ole mitte keegi, sealhulgas ka A. O, mitte kunagi esitanud volikirja, mis annaks talle õiguse esindada L. Oi maakorralduse menetluses või maa ostueesõigusega menetluses. Ainuüksi asjaolu, et A. O elab emaga ühes majas ja aitab majapidamises, ei anna A. Oile ema esindamise õigust haldusmenetluses. A. O poolt Kihnu Vallavalitsusele 02.01.2008 koostatud kiri ei ole vaie. Esiteks seetõttu, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lõike 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna A. O ei ole maareformi õigustatud subjekt ega oma volitusi õigustatud subjekti maakorraldusmenetluses ja maa ostueesõigusega menetluses esindada, ei saa Kalmu maakorralduskava rikkuda tema õigusi ega piirata tema vabadusi. Ka ei vasta A. O emotsionaalne kiri HMS § 76 lõikes 2 sätestatud vaide nõuetele, millele vallavanem kui menetlusse mittepuutuva isiku kirjale vastas 02.02.2008 kirjaga nr 5-2.4/
4. Kokkuvõttes jääb Kihnu Vallavolikogu seisukohale, et: Kuna kaebaja L. O • ei ole Kihnu Vallavolikogule 14.12.2007 otsusele nr 60 esitanud vaiet • ega tähtaegset kaebust halduskohtule • ega omanud maakorralduse menetluses ega maa ostueesõiguse erastamise menetluse esindajat, kes oleks esitanud või saanud esitada vaiet • ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, miks ta ei ole esitanud vaiet ning kaebaja enda esitatud materjalide kohaselt on ta esitanud kaebuse järelevalvet teostavale maavanemale 09.01.2008 ja saanud maavanemalt vastu, milles on jõutud järeldusele, et maakorralduskava on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja et pöördutud on ka Maa-ameti poole, kust samuti pole soovitud vastust, ei pea Kihnu Vallavolikogu kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks. Menetlusse kaasatud kolmandad isikud Õ. P, J. P. T. P, S. O ja M. P tähtaja ennistamise taotlust ei toeta. Õ. P, samuti T. P ja M. P osutavad, et vaidlustatud Kihnu Vallavolikogu otsus võeti vastu juba 14.12.
5. ning L. Oi põhjendused, et ta pöördudes Maa-ametisse lootis heas usus probleemi lahendamist ja ei tahtnud seoses kohese kohtusse pöördumisega kutsuda esile vallavolikogu ja ka maakorraldaja pahameelt, ei ole usutavad, arvestades L. Oi kirjavahetuses leiduvat. Selle seisukohaga ühineb täielikult S. O. J. P arvates pole vallavolikogu otsuse pädevuses kahelda mõtet, kaebajad on aastakümneid erastamise normaalset kulgu blokeerinud. 2 Kohtu seisukoht HKMS § 9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisti. Kohtusse pöördumise tähtaeg on kehtestatud õiguskindluse huvides. Haldusakti adressaatidel peab olema võimalus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav või juba rakendatud õigusakt on õiguspärane ja jääb kehtima. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. HKMS § 12 lg 3 alusel võib halduskohus õiguskindluse kaitseks kehtestatud kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuvatel põhjustel. HKMS 12 lg 3 rakendamisel kujunenud kohtupraktika kohaselt on mõistet „mõjuvatel põhjustel“ sisustatud selliselt, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Objektiivsed asjaolud on tahtest sõltumatud asjaolud nagu näiteks haigus aga ka halduskandja tegevus, kui väljastatud akti motiveerimata jätmise tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks. Käesoleval juhtumil on L. O märkinud, et teda takistas kaebetähtaja jooksul kohtusse pöördumast saarel valitsevatest tavadest lähtuv soov püüda lahendada tüli esmalt kohapeal, ilma kohtuorganeid kaasamata ning usk, et pöördumised Pärnu Maavalitsuse ja Maa-ameti poole tagavad õiglased piirid tagastava Kalmu 59 ja talle ostueesõigusega erastatava maaüksuste vahel. Need väljatoodud asjaolud, hoolimata kaebaja iseenesest positiivsest soovist leida kohtuväliseid lahendeid, ei ole oma iseloomult aga kaebuse esitamist takistavad objektiivsed faktorid vaid vastupidi, iseloomustavad kaebaja käitumise subjektiivset külge (lähtumine traditsioonidest ja usust), millest lähtumine tõigi kaasa kaebetähtaja ületamise. Mis puutub taotluse väitesse, nagu olnuks ta kohtu poole kohese pöördumise nõudest teadmatuses, siis tuleb selle väite hindamisel arvestada, et kaevatav akt sisaldas spetsiaalset vaidlustamisviidet, milles akti adressaadile tutvustati võimalust vaidlustada otsus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas. Kui kaebajale ikkagi midagi ebaselgeks jäi, pidi ta ise ilmutama aktiivsust ja hoolsust õigusabi hankimisel. „Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist“ on Riigikohus märkinud juba oma 01.
6. 2002.a. lahendis nr 3-3-1-57-
7. Käesoleval juhul on tarvilik täiendavalt uurida ka olukorda, kus kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võiks olla tingitud vaide esitamisest vallavolikogule maakorralduskava osalise poolt. Seda seetõttu, et HKMS § 9 lg 3, sätestatu kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohus kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Juhul, kui vaie oleks esitatud kuid see oleks kuni tänase päevani jäetud nõuetekohaselt läbi vaatamata võiks kaebetähtaja ennistamine kõne alla tulla. A. Oi sõnul on vaie Kihnu Vallavalitusele vallavolikogu 14.12.2007 otsusele nr 60 „Kalmu maakorralduskava kinnitamine“ 02.01.2008 esitatud ja saadud sellele ka 02.02.2008 dateeringuga vastus (esitatud kaebuse lisana). 3 Tuleb tõdeda, et A. O on 02.01.2008 küll koostanud Kihnu Vallavalitsusele adresseeritud pöördumise, milles väljendab oma mittenõustumist 14.12.2007 korraldusega, kuid dokument vaidena kvalifitseerida pole võimalik. Jättes kõrvale vormilised puudused (on volikogu asemel adresseeritud vallavalitsusele, puudub selgelt väljendatud taotlus jne), mis olnuksid kõrvaldatavad, muudab A. O poolt esitatud dokumendi vaidena kõlbmatuks vaideõiguse puudumine. HMS § 71 lg 1 kohaselt saab vaide esitada üksnes isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud (sarnane halduskohtuliku kaebeõiguse mõistega). A. O õigused saanuksid maakorralduskava kinnitamise läbi olla rikutud siis, kui ta oleks kas maakorraldusosaline või Kalmu talu hoonete juurde maad ostueesõigusega erastama õigustatud isik. Kuna maakorraldusosaline ja maareformi õigustatud subjekt on aga L. O siis A. Oi 02.01.2008 pöördumine vallavalituse poole vaie ei ole ning vallavolikogul puudus kohustus seda vaidemenetluse nõuete järgi läbi vaadata. Seega ei saa kaebetähtaega ennistada ka viitega reeglipärase vaideotsuse puudumisele. Esitades vaidlustuse oma ema õiguste kaitseks ei arvestanud A. O seadusest tuleneva keeluga esitada vaiet kolmanda isiku huvides. Külla võinuks ta vastava volikirja olemasolul tegutseda ema esindajana kuid vallavolikogu andmetele neile sellist dokumenti ei Leida ega A. Oilt laekunud ei ole. Kokkuvõttes tuleb nentida, et ei ole õigustatav olukord, kus ei ole kaebaja teinud kõike temast olenevat, et juba kaebetähtaja jooksul selgitada välja tema õigusi riivava akti vaidlustamise vajalikkus ja vormistada halduskohtumenetluse algatamiseks tarvilik kaebus. L. O ei pöördunud kohtusse ka siis kui A. O poolt vaidena käsitletud avalduses tõstatatud küsimustele vastati eitavalt ning vallavalitsus otsesõnu soovitas kohtusse pöördumise kasuks. Mõjuvate põhjuste puudumise motiivil ja tagamaks kõikide kohtusse kaebusi esitanute võrdset kohtlemist väljakujunenud praktika alusel tuleb esitatud taotlus kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3 kohtunik määras
8. Jätta L. O taotlus kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 4