Tsiviilasi nr: 2-08-14787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-08-14787 Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2010, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus) hagi Veeru 6 Korteriühistu vastu 8 390 krooni saamiseks Harju Maakohtu 05.03.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Veeru 6 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 8 390 krooni Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus, registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Erm Kostja: Veeru 6 Korteriühistu (registrikood 80133620, asukoht Veeru 6, 74113 Maardu), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski, Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Keelduda KÜ Veeru 6 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-08-14787
- Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 18.04.2008 esitas Swedbank Varakindlustus AS Harju Maakohtusse hagi KÜ Veeru 6 vastu 8 390 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt toimus 11.09.2007 Maardus Veeru 6 katuse läbijooks, mille tulemusena sai kahjustada hageja juures kindlustatud M. L. kuuluv korteriomand nr XX. Hageja maksis M. L. välja kindlustushüvitise 8 390 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 8 390 krooni ja menetluskulud. Hageja tugines oma nõudes KÜS § 2 lg 1, § 15, §151 lg 1 ja lg 2, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
- Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et kahju tekkimises on süüdi V. E. OÜ, kes teostas katuse remonditööd, kostja oli ainult ehitustööde tellija. 26.09.2007 aktis on märgitud, kes on süüdi kahju tekitamises, kuid hageja ei ole pöördunud kahju tekitamise hüvitamiseks V. E. OÜ poole. Kostja leiab, et hageja käitumine ei ole heauskne, sest enne kohtusse pöördumist ei ole hageja küsinud selgitusi V. E. OÜ-lt. Harju Maakohus 05.03.2010 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8 390 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et hagejal on tekkinud kahju, mille tekkimise põhjuseks on kostja õigusvastane käitumine. Kostja alustas katusetöid ilma ehitusloa ja ehitusprojektita, katusetöös esines palju praaki. Kostja kohustus oli tööde tellimisel jälgida tööde tegemist ja korraldada järelvalvet. Kostja käitumist saab hinnata raske hooletusena, seega vastutuse tekkimise eeldused on olemas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse veekahju tekkimises. VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hageja õigustatud saama tagasi hüvitatud kahju summas 8 390 krooni kostjalt. KÜ Veeru 6 maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 05.03.2010 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole toimikus ühtegi tõendit, mis kinnitaks apellandi süüd kahju tekkimises ja maakohus tegi otsuse tuginedes paljasõnalistele väidetele. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 8 390 krooni väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-08-14787 Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba antud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 3
(3)