KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprillil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja, Kirjali
§ 60lg 1, § 61 lg 1,2,4, § 70 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada hagi.
Välja mõista K. M`lt E. M. kasuks alates 01.09.2009 .a elatusraha tütre A. M. sünd. xxxxxxxxx .a. ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda. Kohutotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielust sündis xxxxxxxxx .aastal tütar A. M. Abielu lahutati xxxxxxxx. Tütar A. elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja on sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole, kuna üksinda ei suuda last ülal pidada. Hageja on püüdnud leida kostjaga kohtuvälist lahendit. Poolte kokkuleppe kohaselt tasus kostja poolte ühiste laste A. ja A. ülalpidamiseks hageja kontole summasid 1200-1800 krooni kuus. Käesolevaks ajaks on poolte ühine poeg saanud täisealiseks ja hageja nõuab elatist vaid alaealisele tütrele. Viimati toetas kostja lapsi 21.08.2009.a. Hageja maksab igakuuliselt eluasemekulude eest kokku ca 3 500 krooni, mis teeb 3-liikmelise pere ühe liikme kohta 1166 krooni. Lisaks kulub tütre ülalpidamisele ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed- 500 kr, meelelahutusele, vaba aja sisustamine, kooliekskursioonid 500 krooni kuus, kulutused riietele 1
(2)keskmiselt 700 krooni kuus, toidule 1500 krooni kuus, kokku kulutused lapse kohta kuus 4 366 krooni. Hageja oli sunnitud võtma väikelaenu, mille eest ostis pesumasina, söögilaua komplekti ning lastele riideid. Igakuiselt maksab hageja laenu tagasi 1655 krooni kuus. Hageja maksab tagasi ka poja arvuti liisingumakseid igakuiselt 367 kr ja 48 s. Hageja möönab, et laste sõnul on kostja andnud neile vahete- vahel taskuraha 100 krooni kaupa ning mõned aastad tagasi on kostja lastega käinud välisreisidel. Vahel on kostja ostnud ka mõned riideesemed lastele, mida ei saa käsitleda elatise maksmisena. Hagejale kuulub maatükk xxxxx vallas, mis on hetkel müügis, kuid tulenevalt majanduses valitsevast olukorrast ei ole selle müük õnnestunud. Hageja on siiani hakkama saanud sõprade abiga ja valla ühekordsete toetustega. Hageja palub alates 01.09.2009.a kostjalt välja mõista elatise 2 175 krooni kuus tütre A. ülalpidamiseks. Kostja kirjalik vastus Kostja väitel ei lõppenud peale abielu lahutust tema head suhted lastega, keda on aidanud söögiga, kooli söögirahaga, sõidupiletid, kooli lõpetamised, taskurahad jne. Kostja selgitab vastuse kohtule 12.02.2010, et on hetkel töötu, töötutoetus lõpeb 10.juunil k.a. Seoses põlveliigese deformatsiooniga (ootab operatsiooni) ei ole võimalust füüsilist tööd teha. Töötukassa hüvitise suurus ca 5 500 krooni kuus, püsikulud 4 875 krooni kuus. Elamiskuludeks jääb kostjale näiteks 2010 veebruaris 42 kr, märtsis 817 kr ja aprillis 649 krooni. Kostja ei tunnista hagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja arvamus kostja vastuse kohta. Kostja väited, et teeb kulutusi poja arvuti liisingu ja telefoniarvete tasumiseks ei ole käsitletavad käesolevas elatise maksmise nõudes, sest poeg A. on täisealine ja ta ei ole kostja vastu esitanud elatise maksmise nõuet, kuigi on alles õpilane. Hageja tunnistab, et kostja on tõepoolest maksnud tütre huvihariduse eest Pärnu Muusikakoolis, kuid ei saa jätta märkimata, et makstud summa eest on ka kostja saanud tulumaksu tagasi. Kostja kirjalik vastus kohtule 02.03.2010 Kostja selgitab, et peale lahutust jäi hagejale abielu ajal soetatud maa ja mets xxxxx. Korteri müügist saadud raha läks eelneva laenu tagasimaksmiseks SEB panka ja xxxxxx tänava korteri osaliseks laenu katteks. Hagejale kuuluval kinnistul xxxxx vallas tegi hageja sugulane P. S. ebaseadusliku metsaraide, mille eest on viimaselt välja mõistetud 85 000 krooni kahjutasu E. M. kasuks. Peale lahutust kinkis kostja lastele eramu xxxxxx koos hageja õigusega seal elu aeg elada. Kostja võttis 1998.aastal 130 000 krooni pangalaenu maja renoveermiseks. Kostja kinnitab, et on lapsi kogu aeg toetanud ja soovib seda ka edaspidi teha. Kostja palub arvestada elatise suuruse määramisel tema töötuks jäämist (AS Renet pankrotti) ja selgitab, et kuni 2010 aasta juunikuuni on suuteline maksma elatist 800 krooni kuus. Alates 2010 aasta juulist ei ole kostja suuteline elatist maksma kui tööd ei leia. Kostja kinnitab, et ei ole suuteline tagasiulatuvalt elatist maksma. Kohus määras 03.märtsil 2010 vaadata hagi läbi kirjalikus menetluses poolte nõusolekul ja teatas kohtuotsuse kuulutamise aja 14. aprillil 2010 kantselei kaudu. Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja arvamus kostja 02.03.2010 vastuväidetele selle kohta, et peale lahutust jäi hagejale maatükk xxxxxxx vallas, mille näol oli tegu hageja vanemate pärandiga, s.o. tegu oli lahusvaraga. Hageja selgitab, et kahjutasu on küll välja mõistetud P. S.`lt, kes on varatu isik ja kohtutäituri kaudu ei ole hageja võlgnikult täitemenetluses midagi saanud. 2
(2)Hageja ei pea asjakohaseks kostja viidet
§ 61lg-le 6, sest kostja ei ole töövõimetu isik.
Hageja jääb oma hagiavalduses toodu juurde. Kohtu seisukoht
§ 60
lg 1 kohaselt on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
§ 61
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt teise vanema nõudel elatise välja.
§ 61
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks egakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
§ 61
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 2 175 krooni kuus.
§ 61
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragarhvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.
§ 70
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Seega kuulub hagi esitatud kujul rahuldamisele. Lavassaare Vallavalitsuse tõendi kohaselt 08.01.2010 töötab hageja E. M. xxxxxxxxxxxxxxxx ja tema viimase kuu kuu keskmine töötasu on netosummas 7 095 krooni. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis
§ 61
lg 6 kohaselt annaks aluse elatusraha suuruse vähendamiseks alla seaduses toodud alammäära. Seega jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta ja rahuldab hagi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(2)