← Eesti

2-09-1665/2

Obsah (9)§ 142§ 444§ 407§ 468§ 162§ 173§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-1665 Tsiviil

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal

  1. Menetluse käik 15.01.2009.a. esitas EAS hagi J V vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.10.2007.a. teenuste osutamise lepingu , mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale internetiteenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlgnevus hageja ees 2615,40 krooni. Nimetatud summalt on hageja arvestanud viivist tüüptingimustes kokkulepitud määraga 0,06% päevas. Seisuga 18.07.2008.a.-14.01.2009.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 276,19 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 2615,40 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintressi summas 276,19 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks
  2. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 20.02.2010.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 5, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 94, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, § 108 lg-ga 1, § 113 lg-ga 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2615,40 krooni, seisuga 14.01.2009.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 276,19 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,06% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 15.01.2009.a..

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 2

(3)avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Ehkki hageja hagiavalduses kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei nõua, on ta esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad riigilõiv 1000,00 krooni, õigusabikulud 885,00 krooni (ilma käibemaksuta) ja postikulu 60,00 krooni.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kogusummas 1500,00 krooni, s.o riigilõiv 1000,00 krooni ja õigusabikulud summas 500,00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.