) on Rahandusministeeriumi ülesandeks taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Rahandusministeeriumil puudub tulenevalt vabariigi valitsuse seaduses sätestatud Rahandusministeeriumi pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle.
reguleerib alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitajalt ei võetud vabadust alusetult, vaid õiguspäraselt, kohtu poolt määratud karistusena süüteo eest, mille isik oli toime pannud.
-s puudub alus antud juhul kahju hüvitamiseks.
lg 1 p 4 ei ole kohaldatav juba seetõttu, et kaebuse esitaja ei kandnud vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Samuti ei ole tema suhtes tehtud õigeksmõistvat otsust, tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatud ega teda süüdi mõistvat otsust tühistatud (§ 1 lg 1 p 3). Kuna
loetleb hüvitamise alused ammendavas loetelus, ei saa ka
§-s 5 ette nähtud hüvitise arvestamise aluseid kohaldada. Antud juhul ei olnud tegu kuriteo dekriminaliseerimisega, vaid KarS-i järgi kuulus kaebuse esitaja suhtes Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistus vähendamisele 2 2 aasta võrra, sest KrK § 210-2 p 2 vastav KarS § 183, mille sanktsioon näeb ette karistuseks kuni 1 aastase vangistuse ning kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus ületab karistusseadustiku vastava §-i vangistuse ülemäära 2 aasta võrra. Karistusaja lühendamine kergema karistusseaduse jõustamise tõttu ei ole võrdsustatav alusetu vabaduse võtmisega. Kohtu põhjendused ja otsus 9. Tulenevalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi
) § 4 lõikest 2 kuulub alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine Rahandusministeeriumi pädevusse.
lõike 3 kohaselt kontrollib Rahandusministeerium hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.
kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule: 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus; 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega; 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus; 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja; 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud; 6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud; 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik. 10. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kuidagi kehtivate õigusnormide valguses rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja täidab kahju hüvitamisel piiratud rolli, kontrollides üksnes esitatud dokumentide õigsust ja avalduse esitamise tähtaegsust ning hüvitise saamiseks kehtestatud eelduste täitmisel maksab välja ettenähtud suuruses hüvitise. 11. Kaebaja poolt hagi alusena osundatud
reguleerib alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et asjas kogutud tõenditest ei tulene, et kaebajalt oleks vabadus võetud alusetult. Kaebaja vabadusõigust on piiratud kohtu poolt kaebaja poolt toime pandud süüteo eest, seega aga karistuse määramise ajal kehtinud õigusest tulenevalt õiguspäraselt.
ei sätesta käesoleval juhul alust kaebuse rahuldamiseks ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja poolt esitatud hagi eseme suhtes on kõige lähedasemaks õigusnormiks
lõike 1 punkt 4, mis ei saa aga kuuluda kohaldamisele, 3 sest kaebaja ei ole kandnud vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Kaaluda tuleb veel, kas kaebaja suhtes saab kohaldada
lõike 1 punkti 3, kuid nähtuvalt asjas kogutud tõenditest ei ole kaebaja suhtes tehtud õigeksmõistvat otsust, lõpetatud kriminaalmenetlust ning samuti ei ole süüdimõistvat otsust tühistatud. Rõhutada tuleb, et
on kahju hüvitamise alused sätestatud ammendavas loetelus, mille tõttu on vastustaja õiguspäraselt jätnud kaebaja suhtes
§-s 5 sätestatud hüvitise arvestamise alused kohaldamata. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja suhtes ei ole tema poolt toimepandud kuritegu seadusandja poolt dekriminaliseeritud. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamisega seoses uue seaduse vastuvõtmisega 2 aasta võrra. Kaebajalt ei ole seega võetud alusetult vabadust 1 aasta 2 kuu ja 11 päeva jooksul, nagu väidab kaebaja, sest karistusaja lühendamine kergema seaduse jõustumisel ei ole võrdsustatav alusetu vabaduse võtmisega. 12. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel, tuleb kaebus jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata. 13. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.