lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 9. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooled on nõustunud kohtu pakutud kompromissi tingimustega ning kompromissi tingimused ja menetlusosaliste vastavad tahteavaldused on fikseeritud kohtu ja menetlusosaliste elektroonilises kirjavahetuses. 10.
kohaselt menetluse lõpetamise korral poolte kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 11.
-1 lg 1 kohaselt, asja lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt kaebuse esitaja menetluskulu hüvitamiseks kaebuse esitaja esindaja kontole on menetlusosalised erinevatel seisukohtadel (vt kohtumääruse p 6). 12.
-1 lg 1 järgi määrab kohus kompromissi korral menetlus lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, andes enne menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 13. Kohus peab mõistlikuks ja õiglaseks menetluskude jaotuseks, arvestades asjaolusid, et kohtumenetluses oli kaebus hagita menetluses, kaebuse esitaja on vabastatud menetluskulude kandmisest, menetluskulu (riigilõiv hagi tagamise eest) on kandnud kaebuse esitaja esindaja mitte kaebuse esitaja, samuti arvestades
Kohtutäituri menetluskulud jäävad kohtutäituri enda kanda. V.S. menetluskuludest peab kohtutäitur tasuma tema esindaja poolt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 450 krooni ning nimetatud summa tuleb maksta riigilõivu maksjale (OÜ M.Pähklemäe & Co Law Office). Kohus ei nõustu kohtutäituriga selles, et kohus peaks võrdlema ja arvestama täitemenetluse nõude jääki (402 krooni) ja riigilõivu suurust (450 krooni), mis pole väidetavalt proportsionaalne. Kohus märgib, et arvestada ei saa käesolevas asjas proportsionaalsust ning 4 nimetatud rahasummasid ei olegi võimalik võrrelda, sest riigilõiv hagi tagamise eest (käesolevas asjas täitemenetluse peatamine) on vältimatu kulu, mida kaebuse esitaja esindaja tasus selleks, et täitemenetluses välistada kaebuse esitaja kinnisvara müük, mis arvestades võla kogusummat, pensionist kinnipidamist, kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, oli igal juhul õigustatud ning tõhus vahend. Kohus märgib kohtutäiturile, et täitemenetluses peab kohtutäitur arvestama ka võlgniku õigustega määral, mida kohustab seadus, eriti aga selgitama täitemenetluse osaliste nende õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka sissenõudja ja võlgniku vahel maksete ajatamise kohta kokkulepete sõlmimise korda. Mõistliku ja inimliku suhtlemise korral poleks tekkinud täitemenetluses olukorda, kus kohtutäitur otsustab ühepoolselt lõpetada võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud kokkuleppe põhjendusel, et igakuistele maksetele ei olnud lisaks makstud täituri tasu (osamaksed 400 krooni + täituri tasu). Ka ei nõustu kohus sellega, et menetluskulude rahalisel väljamõistmisel peaks kohus arvestama, et kaebuse esitaja pole suutnud formuleerida selget nõuet ja kordagi soovinud istungist osa võtta. Vaatamata mõningatele puudustele kaebuses (kaebuse punkt 3) on kaebuse esitaja oma esindaja vahendusel oma õigusi tõhusalt kaitsnud (kokkulepete sõlmimine võlausaldajatega, täitemenetluste aegumise kohta taotluste esitamine ja täitemenetluste lõpetamine kohtumääruste alusel, võlgniku kinnisvara enampakkumise on läbi viimata). 14. Kohtumäärust saab vaidlustada
sätestatut arvestades, mille kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ning kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, arvestades sama paragrahvi 3. lõikes nimetatud kaebuse hinda. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 174-1 ja § 178 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi, lõpetab tsiviilasja menetluse, tühistab kohtu määruse kaebuse tagamiseks tehtud täitemenetluse peatamise kohta ning jaotab poolte menetluskulud rahalises suuruses. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina Tartu Ringkonnakohus
Nooremreferent A. Kuzmina 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.