KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-8629 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ Kohtla-Järve Elekter hagi Korte

§ 82

lg.1 ja 2 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Lepingus ega selle lisades ei ole pooled kindlaks määranud Lepingus kokkulepitud töö täitmise tähtpäeva või tähtaega. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et neil oli suuline kokkulepe, mille kohaselt töö pidi valmima 22,5 kuu jooksul (tl 68). Seega oli tööde üleandmise tähtajaks 22.10.2007 kuni 06.11.2007. Hageja põhjendas tähtaja mööda laskmist sellega, et kostja esitas töö käigus uusi nõudmisi sh. liikumisandurite paigaldamiseks aegrelee asemel. Kostja vastuväide sellele oli, et pooled leppisid kohe kokku liikumisandurite paigaldamises (tl 68). Lepingu p. 4b ja hinnapakkumise p. IV 1 järgi leppisid pooled siiski esialgu kokku aegrelee paigaldamise osas. Seega liikumisandurite paigaldamise nõude pidi kostja hiljem (peale lepingu sõlmimist) esitama. Kohus nõustub hageja väitega, et juba paigaldatud aegrelee ja sellega seotud lisaseadmete demontaaž ja liikumisandurite tellimine ja paigaldamine võis põhjustada tööde üleandmise tähtaja nihkumise hilisemaks, kui see oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud. Arvestades seda, et töö üleandmisega viivitamine ei ole toimunud olulisel määral (ca 1,5 kuud) ja A.V.R. Elekter OÜ 21.11.2007 aktist ning Elektrikontrollikeskuse inspektori A. A. 06.12.2007 ja 21.12.2007 aruannetest tulenevalt oli enamus kokkulepitud töid 21.11.2007 tehtud, ei pea kohus seda viivitust lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annaks alust

§ 116alusel lepingust taganeda.

A.V.R Elekter OÜ 21.11.2007 aktist ei nähtu selgeid puuduseid hageja töös. Ekslik on kostja seisukoht, et seoses tema „ülesütlemisavaldusega“ tuleb lugeda leping lõppenuks. Ekslik on kostja seisukoht, et vajalik on veel täiendav kostjapoolne tööde aktile allakirjutamine. Lepingu p-s 1.7 on pooled delegeerinud tööde tellijapoolse vastuvõtmise Elektrikontrollikeskusele. Paljasõnaline on kostja väide, et Elektrikontrollikeskuse 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruannet on võltsitud. 11.

§ 635

lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 636lg.1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Antud juhul on pooled Lepingu p-s 1.7 kokku leppinud, et töö antakse üle Elektrikontrollikeskusele ja selle kohta tuleb saada vastav sertifikaat. Maakohus leiab, et nimetatud kokkulepe ei ole vastuolus

§ 636

lg.1 sätestatuga, sest elektritööde puhul on tegemist väga spetsiifiliste töödega ja neile kehtivad Elektriohutusseaduse nõuded, millest tulenevalt töövõtja kohustamine - anda töö üle Elektrikontrollikeskusele, oli mõistlik kokkulepe. Maakohus leiab, et töö üleandmisega Elektrikontrollikeskusele (tl 8-10), on täidetud Lepingu p-s 1.7 märgitud kokkulepe ja täidetud

§ 636lg.1 sätestatud töö üleandmise nõue.

Maakohus leiab, et kostja esitatud 06.12.2077 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel (tl 42-43) olev sama number, nagu seda on ka hageja poolt esitatud 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel, on tegemist aruande koostanud isiku eksimusega, mis ei tee 21.12.2007 aruannet mittekehtivaks. Seda asjaolu kinnitab ka mõlemad aruanded koostanud ekspert Andres Armani kiri kohtule (tl 57). TsMS § 294 lg.3 alusel poolte kokkuleppest lähtudes määras kohus ekspertiisi teostajaks OÜ Riivese Elektritööd. Ekspert on andnud arvamuse, et hageja poolt Lepingu nr 07-32 alusel teostatud elektritööd kostja juures on teostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingule (lepingu p.1) ja elektritööde maht ja kvaliteet vastab Lepingus ja selle lisas 3 kokkulepitule. Hageja koostatud elektritööde projekt vastab selleks ettenähtud nõuetele. Lepingus kokkulepitud tööd on teostatud hageja poolt vastavuses Lepingu p-s 1.5 kokkulepitud projektiga, elektritöödele kehtestatud normidele ning on kooskõlas Elektriohutusseaduse nõuetega. Elektrikontrollikeskuse inspektor Andres Armani poolt 06.12.2007 koostatud elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes märgitud puudused on hageja poolt kõrvaldatud. Elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes nr 5-7-9-497

§ 641

) ning kostjal on

§ 635

lg.1, lepingu p.2.1 ja lepingu lisaks oleva hinnapakkumise märkuste osas olevas p-s 2 tulenevalt tasu maksmise kohustus. Maakohus leiab, et tellijal puudus alus Lepingust taganemiseks (kostja nimetab ülesütlemiseks) (

§-116-118, 195). 12.

§ 637lg.3 ja 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandega ja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega on tõendamist leidnud, et töö on vastu võetud 21.12.

1. Seega muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates 21.12.
2. Hageja on esitanud arve nr 08-03 (tl 12) tehtud ja üleantud töö eest tasumiseks summas 92 512 krooni 15.02.2008 ning märkinud arve tasumise tähtajaks 20.02.
3. Oma kirjas (tl 14) on hageja pikendanud makse tähtaega 14.03.
4. 13.Hageja palub kostjalt välja mõista 98 512 krooni põhivõlana. Maakohus leiab, et hagi on põhinõude osas põhjendatud summas 92 512 krooni. 6000 krooni nõudes on hagi põhjendamata ja selle osas jääb hagi rahuldamata.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 60 000 krooni. Lepingu p-s 5.7 leppisid pooled kokku, et Tellija poolt teostatud tööde eest tasumisega viivitamise korral hüvitab Tellija Töövõtjale viivise suuruses 0,3% üldisest eelarvelisest maksumusest iga viivitatud pangaööpäeva eest.

§ 113

lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 21.12.

1. Lähtudes hageja 15.02.2008 arvest ja hilisemast kirjast tuleb viivist arvestada alates 15.03.
2. Viivise määra kindlaks määramisel tuleb lähtud lepingu p-st 5.7: Lepingu eelarveline maksumus oli 132 160, millest 0,3 % on 396,5 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasumisega viivitanud määral, kus viivis ületab põhinõude. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivisena 60 000 krooni väljamõistmist. Maakohus leiab, et viivise nõue summas 60 000 krooni on põhjendatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi osalise rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hagi on enamus osas rahuldatud ning seega on TsMS § 163 lg.1 põhjendatud menetluskulude täielik kostja kanda jätmine. Kohtunik Olev Mihkelson