KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-18891 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi N.G. hagi I.G. vastu elatise nõudes Hagihind 27 000 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised Hageja: N. G. (IK xxx, elukoht: xxx) I.G. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista I.G.lt elatis N.G. kasuks poja K.G.i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 28.04.2009 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja K.G.i täisealiseks saamiseni so kuni 15.05.2020, või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni.
- Menetluskulud kannab kumbki pool ise.
- Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantseleis 02.septembril 2009 kell 16.
- Edasikaebamise kord Viru Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGIAVALDUS
- Viru Maakohtu menetluses on N.G. hagi I.G. vastu elatise nõudes.
- Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust 15.05.2002 a poeg K.G.. Poeg elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja poja ülalpidamiseks abi ei osuta. Kostja varaline seisund on kaks korda parem kui hageja varaline seisund. Hagejale on alates 04.08.2008 määratud töövõimetuspension, mille suurus on 4694 krooni ja lisaks saab ta riiklikku lapsetoetust 300 krooni kuus. Muid sissetulekuid tal ei ole. Kohustustest on hagejal elatisevõlgnevus kostja ees summas 14 300 krooni, mida ta maksab 1300 krooni kuus ja kohustus tütrele järelemaksuga ostetud telefoni eest summas 10 000 krooni. Kostja töötab AS-s Repo Vabrikud keskmise töötasuga 8662 krooni kuus. Käesoleval ajal kostjal ülalpeetavaid ei ole. Kui hageja pensionist maha arvestada igakuine elatisevõlgnevuse makse 1300 krooni jääb hagejale ja tema pojale alles 3394 krooni ehk 1597 krooni inimese kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana hageja kasuks poja K.G.i ülalpidamiseks 3000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. II KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja vaidles hagile vastu osaliselt elatise suuruse osas ja oli nõus elatist maksma 800 krooni kuus. Vastuse kohaselt kandis kostja poja kulusid kuni 01.05.2009, andis pojale sularaha ja ostis vajalikke asju. Poeg ööbib kostja juures kaks korda kuus igal teisel ja neljandal nädalavahetusel. Kostja töötasu on 5649, 50 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on täisealine tütar Karina, kes ei tööta ja õpib Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumis. Kostja elab tütrega üürikorteris ning korteri eest tuleb tasuda 3000 krooni kuus. III KOHTUISTUNG
- Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis. Hageja seletuste kohaselt omab ta 3-toalist korterit, sõiduautot Lada 1991 a. väljalase ja garaaži.
- Kostja vaidles hagile vastu. Alates 06.08.2009 on kostja töölt koondatud. Tütar elab koos kostjaga ja on kostja ülalpidamisel. Hageja on elatise võlgnevust tasunud esimest korda käesoleva aasta juulikuus. Vastus hagile on ebatäpne. Pojaga seotud kulusid kannab vaid neil päevadel, mil poeg tema juures on. Sularaha ta pojale ei ole andnud. Kuni lepingu ülesütlemiseni sai ta töötasu ca 5000 krooni kuus. Lisaks makstakse talle ka pensioni 2009 krooni kuus. Koondamisraha sai ta 10 000 krooni. Elukaaslast tal ei ole, küll aga on tuttav meesterahvas, kes aeg ajalt tal külas käib ja toetab materiaalselt 500-800 krooni kuus. III KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 9.Pooltel on alaealine poeg K.G., kes sündis 15.05.2002.a. Poeg elab hageja juures; Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1). Kostja ei vaielnud vastu, et poeg on üksnes hageja ülalpidamisel ja kostja kannab pojaga seotud kulusid üksnes neil päevil kui poeg kaks korda kuus tema juures on. Kostja motiveerib elatise mittemaksmist kuni 06.08.2009 asjaoluga, et täisealine tütar elas kostjaga ja oli tema ülalpidamisel ning peale 06.08.2009 töölt koondamisega. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 61 lg 4).
- aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni – elatusraha miinimummäär seega 2 175 krooni lapse kohta. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla kehtestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus leiab, et kostja täisealist last ei saa lugeda kostja ülalpeetavaks, sest täisealine tütar on töövõimeline isik, kes saab Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise kõrvalt tööl käia. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla PkS § 61 lg.4 kehtestatud määra puuduvad ka PkS § 61 lg.6 sätestatud alused. Kostjal puuduvad peale alaealise poja Kx teised ülalpeetavad. Kostja ei ole töövõimetu, mistõttu järeldab kohus, et kostja on võimeline teenima vähemalt miinimumpalka. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja võime töötada oleks millegagi piiratud. Kostjal tuleb seda arvestada oma ülalpidamiskohustuse täitmisel.
- Kostja ei tööta alates 06.08.
- Kohus leiab, et nimetatud asjaolu tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ja elatist ole võimalik välja mõista suuremas summas kui PkS § 61 lg.4 sätestatud elatise minimaalmäär kuus lapse kohta, so 2175 krooni kuus. Hagejal oleva 3-toalise korteri, sõiduauto Lada 1991 a. väljalase ning garaaži põhjal, ei saa lugeda, et hageja varaline seisund on kostja omast parem. Korter on vajalik hagejale ja pojale elamiseks ning 18 aasta vanune sõiduauto ja garaaž ei ole kergesti realiseeritavateks varadeks, mille abil oma varalist seisundit parandada. Samas tuleb hageja puhul arvesse võtta ka seda, et hagejal on kohustus tasuda igakuiselt kostjale Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud elatise võlgnevust 1300 krooni kuus. Seega jääb hagejale ja tema pojale peale elatise kuumakse mahaarvestamist 3394 krooni (4694-1300) ehk 1697 krooni inimese kohta. Kostja töötasu oli hagi esitamise ajal 5649,50 krooni ning lisaks sellele sai ta 2009 krooni töövõimetuspensioni. Kokku oli kostja sissetulek kuni 06.08.2009 7658,50 krooni ning vaatamata sellele jättis kostja lapse ülalpidamiskohustuse täitmata.
- Elatisehagi on kohtule esitatud 28.04.2009, seega tuleb elatis kostjalt välja mõista alates 28.04.2009
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson