Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6 ja , §396 ning
, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi J. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus seitseteist tuhat viissada nelikümmend krooni ( 17 540) krooni 65 senti ja viivis seisuga 04.02.2010.a. üksteist tuhat kakssada kuuskümmend kolm ( 11 263) krooni 67 senti ja viivised alates 05.02.2010.a. kuni põhivõlgnevuse ( 14 590, 68 krooni) tasumiseni 3,50% tagastamata laenusummalt kuus ning menetluskulud summas seitse tuhat seitsesada viiskümmend (7 750) krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (01.04.2010.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 25.06.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 15 000 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma koos intressidega tagastama hagejale lepingus toodud tingimustel, vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma kindlaksmääratud tähtajaks. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 28 804,32 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus summas 14 590,68 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, intress 2 349,97 krooni ja viivis summas 11 263,67 krooni. Menetluse käik 10.02.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.19-21/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 13.02.2010.a. (tl 23). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 4-15/ on tõendatud, et 25.06.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 15 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja lepingu tagastama vastavalt maksegraafikule. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale laenu nõuetekohaselt tagastanud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 14 590,68 krooni, võla sissenõudmise kulud 600 krooni ja intressid 2 349,97 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 3,50% kuus tagastamata laenusummalt. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks seisuga 04.02.2010.a. 11 263,67 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu järgne võlgnevus kogusummas 28 804,32 krooni. ja viivised alates 05.02.2010.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 3,50% kuus tagastamata laenusummalt. Menetluskulud Vastavalt
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 3 250 krooni ning õigusabikulu summas 4 500 krooni. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.