lg l kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud juhul, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
Hageja palub tunnistada kehtetuks 01.04.2005 Kärdla notar M. K. juures sõlmitud xxxxxx linnas Xxxxxxxxx xx asuva kinnistu müügileping ja asjaõigusleping. 27.05.2008 esitas hageja hagi täpsustuse ja täiendava nõude ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja palus:
lg 1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuivõrd tagastamine antud juhul tehingu tühisuse tunnustamise korral saab toimuda ainult kinnistusraamatus omaniku kande muutmise teel ja selleks on vajalik kostja tahteavaldus, siis ongi hageja
Hageja seisukohalt ei ole selle nõude näol tegemist uue, alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, mistõttu on asjakohatu kostja väide selle nõude aegumisest. Kostja seisukoht 2. Kostja vaidles hagile vastu ja 11.04.2008 palus kohaldada 01.04.2005 sõlmitud lepingute tühisuse nõudele aegumist, mille Pärnu Maakohus 02.07.2008 otsusega rahuldas. 2 Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009 otsusega maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule. 17.11.2009 esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja palub kohaldada 26.05.2008 esitatud uue nõude osas aegumist (II kd lk 27-28). Taotluse põhjendustel ei ole hageja varem esitanud nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks ega ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kinnistu tagastamiseks. Taotluse kohaselt on hageja uue nõudena palunud tuvastada kostja kohustuse anda tahteavaldus hageja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja selgitab ise, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vaidlus puudub, et vaidlustatud tehing toimus 01.04.2005 ja siis pidi hageja saama ka teada oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest. Vaidlus puudub, et hageja on esitanud selle nõude esmakordselt 26.05.2008. Kostja palub nõude osas, millega hageja (tuginedes alusetule rikastumisele) nõuab kostjalt tühise tehingu alusel üleantu tagastamist, kohaldada aegumist ning teha selles osas vaheotsus. Hageja ei nõustu kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks (II kd tl. 33-34). Esiteks ei ole see hageja arvates otstarbekas, lähtudes menetluse ökonoomikast. Teiseks ei ole taotlus ka sisuliselt põhjendatud, sest nõue ei ole aegunud. Vaieldamatult on hagis esitatud teine nõue seotud tehingu tühisuse tunnustamise nõudega ning selle nõude rahuldamine või mitterahuldamine oleneb otsustusest esimese nõude osas. Vastavalt
§-le 155 on omandiõigusest tuleneva nõude ning perekonna – ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt
lg-le 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Kohaldamisele ei kuulu TsÜ § 151 lg-s 1 sätestatud 3- aastane aegumistähtaeg ja nõue ei ole aegunud. Maakohtu otsus 3. Tallinna Ringkonnakohus on antud tsiviilasjas 30.01.2009 tehtud otsuses asunud seisukohale, et hageja poolt tehingute tühisuse tuvastamiseks esitatud hagi on õigussuhte tuvastamiseks esitatud tuvastushagi (TsMS § 368 lg 1 tähenduses), mis ei allu aegumisele. Selles otsuses ei võtnud kohus seisukohta kinnistusraamatu parandamise nõude aegumise kohta. Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas rahuldamata. Hagis esitatud nõue kinnistusraamatusse kande tegemiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks on seotud tehingu tühisuse tunnustamise nõudega ning selle nõude rahuldamine või mitterahuldamine oleneb otsustusest esimese nõude osas. Hageja nõue põhineb seadusel ja selle aluseks on
Kohus nõustub hagejaga selles, et vaidlusalune nõue ei ole aegunud ja antud asjas tuleb lähtuda
lg-st 1, mis reguleerib mh omandiõigusest tulenevat väljaandmisnõude aegumistähtaega ning mis on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna tegemist ei ole alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, siis ei ole kohtu hinnangul
Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohaldada aegumist 26.05.2008 esitatud nõude osas, millega hageja (tuginedes alusetule rikastumisele) nõuab kostjalt tühise tehingu alusel üleantu tagastamist. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja teinud seetõttu ebaõige lahendi. Kohus on asunud seisukohale, et hageja nõue põhineb seadusel ja selle aluseks on 3
Samuti on kohus selgitanud, et hagis esitatud nn teine nõue s.o kinnistusraamatusse kande tegemiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamine on seotud tehingu tühisuse tunnustamisega ning selle nõude rahuldamine oleneb otsustusest esimese nõude osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et vaidlusalune nõue ei ole aegunud ja antud asjas tuleb lähtuda
lg-st 1, mis reguleerib mh omandiõigusest tulenevat väljaandmisnõude aegumistähtaega ning mis on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Maakohtu põhjendused ei ole kooskõlas
Ebaõigesti on kohaldatud
lg-s 1 sätestatut.
lg 1 sätestab, et omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasjas ei ole esitatud ühtegi perekonna- ja/või pärimisõigusest tulenevat nõuet ega asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80 tuginevat vindikatsiooninõuet. Kirjalik vastus 5. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks. Kohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti ja vaidlustatud vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist on
lg 5 alusel esitatud nõudega tuvastada kostja kohustus, mis asendab kostja tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks, eesmärgiga taastada hageja omand. Hageja seisukohalt ei ole tegemist uue nõudega. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas 30.01.2009 otsuses asunud õigele seisukohale, et hageja poolt tehingu tühisuse tuvastamiseks esitatud hagi ei allu aegumisele. Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud nõuete suhtes ei kuulu kohaldamisele
Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus aegumise kohaldamata jätmise kohta kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas on seaduslik. Õige on maakohtu väide, et hageja nõue põhineb seadusel, kuid samas on pooled ja maakohus eksinud selles, et on selleks seaduseks pidanud
Hageja on maakohtule esitatud kinnistusraamatu kande parandamise nõudes tuginenud asjaoludele, et kanne on ebaõige seetõttu, et see tehti 01.04.2005 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu alusel, millised mõlemad lepingud on tühised. Hageja väitel muutub tehingute tühisuse tuvastamisel omaniku kanne kinnistusraamatus valeks, sest kandel puudub õiguslik alus. Ebaõige kande muutmist või kustutamist saab aga hageja nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel, mille kohaselt on kande muutmiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja on tuginenud asjaolule, et kuna kostja ei ole hagiga nõus, tuleb hagejal oma õiguste kaitseks lisaks tehingute tühisuse tuvastamise nõudele hageda kande parandamiseks kostja nõusolekut asendavat tahtevaldust, millise võimaluse sätestab
Et aga hageja nõudenormiks on AÕS § 65 lg 1, s.t hageja nõue tuleneb seadusest, on sellise hagi aegumise tähtaeg
Õige on maakohtu järeldus, et hageja poolt oma nõude rahuldamise eelduseks toodud asjaoludel ei ole tegemist alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Samas on maakohus ekslikult tuginenud
Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hageja nõue kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks (parandamiseks) ja selleks kostja nõusoleku hagemiseks ei ole aegunud. 4 Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva tsiviilasja menetlusega ringkonnakohtus seotud kulud kostja kanda. U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.