Obsah (4)

§ 442§ 444§ 173§ 162

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number 2-10-2214 Tsiv

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.01.2010 esitas R L Viru Maakohtule hagi T L`e vastu lapsele väljamõistetud elatusraha suurendamise nõudes.. 1 Hagi asjaolud Poolte abielust, mis oli registreeritud xxxx Lääne-Virumaa perekonnaseisuosakonnas, on sündinud xxxx tütar G L , kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Poolte abielu lahutati xxxxx Lääne-Viru Maakohtu otsusega. Sama kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja tütar G ülalpidamiseks elatis summas 1000 krooni kuus. Hagiavalduses palub hageja suurendada varem väljamõistetud elatusraha suurust ja mõista kostjalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 ja lg 4 tulenevalt välja elatis 2175 krooni kuus. Hagiavaldusele on lisatud Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsus xxxx (ts asjas xxxx ja lapse G L `e sünnitunnistus. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 21.01.2010 võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks kostja hagile vastust ei esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 06.

1. 06.04.2010 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduses esitatud elatusraha suurendamise taotluse juurde, täpsustades, et tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast on ta nõus vähendama hagiavalduses märgitud elatusraha suurust alla PkS § 61 lg 4 nimetatud määra, soovides elatise suurendamist summas 1800 kroonini kuus. Samuti nõustub ta elatise suurendamisega nimetatud summas alates 01.02.
2. Hageja seletuse kohaselt maksis kostja elatist 1000 krooni kuus kuni detsembrini
3. Alates detsembrist 2009 ei ole kostja teda lapse ülalpidamisel materiaalselt toetanud. Hageja teab, et kostja on töötu ja käesoleval ajal kindlaid sissetulekuid ei oma, kuid kostja on terve ja töövõimeline ning vanemana peab ta osalema lapse ülalpidamisel. Hageja sissetulek on ca 7000 krooni kuus, ta elab koos lapsega korteris, kus kuuluvad tasumisele ka kommunaalkulud ning tema enda sissetulekutest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Väljamõistetav elatusraha summa on alla seaduses ettenähtud minimaalmäära ning kostjal vastavate võimaluste tekkimisel on ta selle kohustatud tasuma. Kostja Kostja nõustub nõustub kohtuistungil hageja poolt kohtus vähendatud nõudega. Kostja seletab, et on veebruarist 2009 arvele võetud töötuna ja sai samast ajast töötu abiraha kuni novembrini
4. Kostja tunnistab, et detsembrist alates ei ole ta lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud vahendite puudumisel. Seni on ta ise saanud linnalt toetust 1100 krooni kuus. Töökohta ei oma, kuigi on seda otsinud. Endisel töökohal õppis ta xxxx, kuid käesoleval ajal tööpakkumised puuduvad. Kostja saab aru, et vanemana on ta kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Tervisega tal probleeme ei olevat, lihtsalt tööd on praegu raske leida. Ta on nõus, et kohus suurendab elatusraha hageja poolt kohtus täpsustatud ulatuses. Ka nimetatud summa tasumiseks hetkel võimalus puudub, kuid töö leidmisel hakkab oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ja elatusraha maksmisel tekkinud võlgnevust kustutama. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtuistungil täpsustatud nõude ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 2 Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Kohus on tuvastanud, et vastavalt Lääne-Viru Maakohtu otsusele xxxx on kostjalt lapse G L `, sünd.xxxx, ülalpidamiseks hageja kasuks väljamõistetud elatis summas 1000 krooni kuus. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ( PkS § 61 lg 3). Hageja nõue elatusraha suurendamiseks tugineb tema enda sissetulekute vähenemisele ning ka käesoleval ajal kehtivale PkS § 61 lg 4 sätestatule elatusraha miinimummäärale. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
5. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kinnitanud, et teisi ülalpeetavaid peale G L `e tal ei ole. Kostja on ka kinnitanud, et ta on töövõimeline, samuti on tuvastatud, et lapsel endal sissetulekud puuduvad ning hageja sissetulekutest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Hageja on vähendanud kostjalt taotletava elatisraha suurust alla PkS § 61 1 lg 4 sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et tulenevalt kostja töötusest ja hetke üldisest majanduslikust olukorrast, on see PkS § 61 lg 6 p 3 tulenevalt ka elatusraha suuruse vähendamisel mõjuvaks põhjuseks. Kostja on esitanud kohtule töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse määramise otsuse 26.02.2009, millest nähtub, et kostjale on makstud töötutoetust kuni 29.11.
6. Samuti esitas kostja kohtule oma konto väljavõtte alates jaanuarist 2010 tõendamaks xxxx poolt makstavat toimetulekutoetust (1100 krooni kuus). Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole ka varem väljamõistetud elatist alates detsembrist maksnud, samas on kostja tunnistanud hageja poolt kohtus vähendatud elatusraha maksmise kohustust.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pooled menetluskulude osas kulutusi ei ole teinud. Kohus juhindus veel

§ 442; 461; 468 lg 1 p1 ja 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 07.mail 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3 4