3-09-2031 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2031 Haldusasi Christmas Rose OÜ

§ 26

lg 1 p 1); Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus 17.08.2009 otsuse nr 13-1 vastuvõtmise tinginud ja selle aluseks olnud taotluse uueks läbivaatamiseks selleks ettenähtud korras (

§ 26

lg 1 p 2); Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Christmas Rose OÜ kasuks välja menetluskulud summas 33 222 (kolmkümmend kolm tuhat kakssada kakskümmend kaks) krooni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.04.

1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Christmas Rose OÜ esitas 20.07.2009 (vaidlustatud haldusakti kohaselt 28.07.2009) Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi ka Põhja maksu- ja tollikeskus või PMTK või maksuhaldur) taotluse maksuvõla, summas 600 000 krooni, tasumise ajatamiseks 12 kuuks. Põhja maksu- ja tollikeskus jättis oma 17.08.2009 otsusega 13-1 Christmas Rose OÜ taotluse rahuldamata. 01.09.2009 andis Põhja maksu- ja tollikeskus välja korralduse nr 13-11/13051, mille kohaselt Christmas Rose OÜ on kohustatud tasuma 10 päeva jooksul 467 498 krooni ja 24 senti maksuvõlga ja et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise maksukorralduse seaduse
2. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras (tl 53-54). Christmas Rose OÜ (maksukohustuslane) esitas 16.09.2009 halduskohtule kaebuse Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.08.2009 otsuse nr 13-1 tühistamise ning avaldaja poolt 20.07.2009 esitatud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse taasläbivaatamise kohustamise nõudes. Avaldaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse keelata vastustaja 01.09.2009 korralduses nr 1311/13051 kajastatud maksuvõla sundtäitmine kuni maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni ja kohtuvaidluse lõppemiseni. Tallinna Halduskohtu 22.09.2009 määrusega rahuldati avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja keelati PMTK 01.09.2009 maksuvõla tasumise korraldusest nr 13-11/13051 tulenev võimalik maksuvõla sundtäitmine kuni 22.10.2009, kuid selliselt, et maksuhalduril on vajaduse korral võimalik sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingut (tl 76-78). 21.10.2009 esitas Christmas Rose OÜ taotluse esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks. Tallinna Halduskohtu 22.10.2009 määrusega pikendati juba rakendatud esialgse õiguskaitse abinõusid kuni 23.11.2009 (tl 89-92). 23.11.2009 esitas Christmas Rose OÜ uue taotluse esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks. Tallinna Halduskohtu 23.11.2009 määrusega rahuldati avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelati PMTK 01.09.2009 maksuvõla tasumise korraldusest nr 13-11/13051 tulenev võimalik maksuvõla sundtäitmine, kuid selliselt, et maksuhalduril on vajaduse korral võimalik sooritada makskorralduse seaduse § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingut. Sama määrusega võeti Christmas Rose OÜ kaebus menetlusse (tl 100-102). Tallinna Halduskohtu 19.02.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi aeg (tl 134). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
3. aasta suvel esitas Christmas Rose OÜ maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks. Maksu- ja Tolliameti 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 (edaspidi esialgne ajatamisotsus) rahuldas maksuhaldur kaebaja taotluse ja ajatas maksuvõla tasumise üheks aastaks. Esialgse ajatamisotsusega kinnitas maksuhaldur ajatamisgraafiku kuni 31.07.2009, mille järgi kohustus kaebaja tasuma maksuvõla katteks igakuiselt 25 000 krooni. Maksuhaldur ja kaebaja jõudsid ajatamisperioodi osas kokkuleppele, et ajatamisgraafiku pikendamiseks peab kaebaja pöörduma 3 Maksu- ja Tolliameti poole üks kuu enne esialgse ajatamisotsusega kinnitatud ajatamisperioodi lõppemist. 05.03.2009 puhkes tulekahju Mustika Keskuses, millega kaebajal tekkis kahju summas 504 000 krooni. Kuni põlenguni Mustika Keskuses täitis kaebaja maksegraafikut nõuetekohaselt. 17.08.2009 otsusega nr 13-1/e-kirjas (edaspidi ajatamisotsus) jättis vastustaja kaebaja 20.07.2009 maksuvõlgade tasumise ajatamise taotluse rahuldamata. MKS § 111 lg 1 tulenevalt on maksuhalduri otsus maksuvõla ajatamiseks oma olemuselt diskretsiooniotsus. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel lahendas vastustaja maksuvõla ajatamise küsimuse kaebaja kahjuks, kusjuures nii esialgse ajatamisotsuse kui ka ajatamisotsuse aluseks olid samad faktilised asjaolud. Riigikohtu 21.11.2002 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-68-02 asus halduskolleegium järgmisele seisukohale: “Kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi.“ Kaebaja juhib tähelepanu, et esialgse ajatamisotsuse ja vaidlustatud ajatamisotsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud olid samad. Seejuures oli ajatatava maksuvõla summa 200 000 krooni väiksem kui esialgses ajatamisotsuses. Kaebaja rõhutab, et ajatamisotsuses ei tuvastanud vastustaja, et alates esialgse ajatamisotsuse tegemisest on kaebaja majanduslik olukord oluliselt muutunud halvemaks. Vastupidi, ajatamisotsusest selgub, et võrreldes
4. aastaga on näha kaebaja majandusnäitajate kasvu omakapitali lõikes (vastustaja tuvastas, et 31.12.2007 seisuga oli omakapital – (miinus) 95 161 krooni, 31.12.2008 seisuga moodustas omakapital – 91 958 krooni ja 31.03.2009 seisuga oli omakapital – 44 552 krooni). Ajatamisotsuses tuvastas vastustaja, et 3 kuuga suurenes kaebaja omakapital kaks korda. Vastustaja on jätnud analüüsimata kaebaja poolt esitatud rahavoogude prognoosi ja ajatamisgraafiku. Hindamise objektiks oli vaid maksukohustuste senine täitmine kaebaja poolt, mis sugugi ei kinnita vastustaja järeldusi. Nimelt tuvastas vastustaja ise, et pärast 04.06.2008 korralduse tegemist, millega kaebajale määrati tasumiseks maksuvõlg summas 801 668 krooni, suutis kaebaja vähendada maksuvõlga 676 586 krooni võrra. Maksuvõla täielikule kustutamisele sai takistuseks taotluse põhjendustes toodud kahju tekkimine Mustika kaubanduskeskuse põlengu tagajärjel. Kaebaja selgitab täiendavalt, et peale tulekahju suutis Christmas Rose OÜ vähendada maksuvõlga veel 162 500 krooni võrra tänu suurenenud käibele seoses emadepäevaga. Asudes seisukohale, et kaebaja maksevõime on nõrk ja läbi selle ei ole tagatud maksuvõla ja jooksvate kohustuste tasumine maksukohustuslase poolt soovitud 12 kuu jooksul, pidi vastustaja hindama diskretsiooni korras kaebaja võimet tasuda maksuvõlga pikema perioodi jooksul. Seda maksuhaldur ei ole teinud. Ilmselt oli diskretsiooni kohaldamata jätmise põhjuseks pealiskaudselt teostatud kaebaja varalise seisundi analüüs. Lisaks sellele ei ole vastustaja võtnud arvesse asjaolu, et maksuvõla katteks otsustas kaebaja võtta laenu. Vastustaja ei analüüsinud seda, et laenu võtmine maksuvõla katteks oluliselt lühendab maksuvõla ajatamisperioodi. Kaebaja leiab, et juhul, kui vastustajal oli kahtlusi kaebaja suutlikkuses võtta laenu, oli vastustajal võimalus siduda maksuvõla ajatamine laenu võtmise tingimusega. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja maksuvõlg on väga pikaajaline ja isik on suutnud põlengu järgselt vähendada maksuvõlga vaid jooksvate maksude suuruses summas, kuid seejuures on leidnud vahendeid soetamaks auto. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur taotluses toodud põhjendust piisavaks. Vastustaja põhjendusest tuleneb, et auto soetamise fakti pidas vastustaja oluliseks asjaoluks taotluse lahendamise seisukohast. Samas on nimetatud asjaolu ebaõigesti tuvastatud maksuhalduri poolt. Nimelt tuvastas maksuhaldur, et olles maksuvõlglane, soetas kaebaja 03.06.2009 auto, mis esmakordselt registreeriti Eesti Riiklikus 4 Autoregistris 19.03.
5. Kaebaja selgitab, et kõnesolev auto oli kaebaja poolt liisitud juba
6. aastal, liising lõppes
7. aasta märtsikuus ja
8. aastal toimus selle auto vormistamine ARK-s kaebaja nimele. Kõnesoleva auto puhul on tegemist kaebaja majandustegevuses kasutatava kaubikuga, mille vormistamine ARK-s kaebaja nimele ei nõudnud soetamishinna tasumist, kuna soetamishind oli kaebaja poolt tasutud liisinguperioodi jooksul ehk enne põlengut. Kaebaja leiab, et 20.07.
9. aasta taotluse rahuldamata jätmine on tingitud enamasti just selle asjaolu ebaõigest tuvastamisest. Ajatamisotsuse põhjendustest ilmneb, et vastustaja järeldused kaebaja võime kohta tasuda võlakohustusi tuginevad muuhulgas ka Krediidiinfo AS maksehäireregistri raportile. Nimelt tuvastas vastustaja nimetatud raporti alusel, et kaebajal on võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees. Kaeabaja selgitab, et faktiraportis on kaebaja nimetatud võlgnikuks kahe nõude osas. Esimene neist on dateeritud 28.11.2002 ja on käesolevaks hetkeks aegunud. Teine, Julianus Inkasso OÜ nõuet tasub kaebaja juhatuse liige isiklikest vahenditest. Seega on kaebaja seisukohal, et ka see asjaolu on vastustaja poolt tuvastatud ebaõigesti. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja ei nõustu kaebusega ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab, et kaebaja suhtes negatiivse ajatamisotsuse tegemise tingis mitu asjaolu. Esmalt tuvastas maksuhaldur, et seisuga 17.08.2009 on OÜ-l Christmas Rose maksuvõlg summas 822 874 krooni (s.h põhivõlg 570 420 krooni ja intressivõlg 252 454 krooni). Maksuvõlg on tekkinud 2006-2009 aasta deklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumise vahena ning sellelt on arvestatud intress. Teiseks nähtus äriühingu poolt esitatud bilansist, et seisuga 31.03.2009 on OÜ-l Christmas Rose käibevara 1 380 743 krooni, kuid lühiajalisi kohustusi 1 417 687 krooni. Lisaks nähtub Krediidiinfo AS-i maksehäireregistri raportist, et äriühingul on võlgnevusi ka teiste krediteerijate ees. Sellest tingituna leidis maksuhaldur, et isiku võime tasuda võlakohustusi, mille maksetähtpäev on saabunud, on nõrk ning äriühingul on käibevara puudujääk. OÜ Christmas Rose poolt esitatud bilansist seisuga 31.03.2009 ilmneb, et äriühingu omakapital on – 44 552 krooni ja osakapital 43 400 krooni. See, et äriühingu omakapital on negatiivne, näitab, et äriühingul on pankrotioht ning asjaolu, et võrreldes eelmise ajatamisotsusega on see summa pea kaks korda vähenenud, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Oluline on siinkohal, et omakapital on olnud ning on siiani negatiivne. Maksuhaldur võttis ajatamisotsuse tegemisel arvesse ka asjaolu, et OÜ Christmas Rose ei täitnud esialgset ajatamisgraafikut korrektselt. Nimelt tasus OÜ Christmas Rose kohati makseid hilinenult (ilmnes mahajäämus), viimased ajatamisgraafiku järgsed maksed aga jättis üleüldse tasumata. Maksuvõla tasumise ajatamise otsustamisel peab maksuhaldur arvesse võtma ka seda, kas äriühing on võimeline jooksvaid kohustusi täitma (nimetatu tuleneb MKS § 111 lg-st 1). Kui äriühing selleks võimeline ei ole, ei ole ju ka otstarbekas isiku võlga ajatada. OÜ Christmas Rose avaldas soovi maksuvõla ajatamiseks 12 kuuks. Esitatud rahavoogude prognoosi kohaselt soovis isik tasuda maksuvõlga igal kuul 25 000 krooni. OÜ Christmas Rose jooksvad kohustused perioodil 01.08.2009 kuni 30.11.2009 olid kokku 230 988 krooni. Tasumisi on toimunud sellel perioodil 50 033 krooni. Seega ei saa pidada maksuhaldur otstarbekaks ajatada isiku maksuvõlga sellisel äriühingul, kes ei ole võimeline isegi oma jooksvaid kohustusi tasuma, rääkimata graafiku osamaksetest ja arvestuslikust intressist. Ajatamine antud juhul vaid suurendaks isiku maksuvõlga, sest ajatamisgraafikut isik nagunii ei oleks võimeline täitma ja tema maksuvõlalt lihtsalt tuleks iga päev veel ka juurde arvestuslikku intressi. 5 Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles, et OÜ Christmas Rose puhul on tegemist distsiplineeritud maksukohustuslasega ning esialgse ajatamisgraafiku täitmata jätmine oli tingitud Mustika kaubanduskeskuse põlengust. Nimelt nähtub ajatamisgraafiku tasumisel mahajäämus juba enne
10. aasta märtsis toimunud Mustika kaubanduskeskuse põlengut. Näiteks 30.09.2008 makse tasus OÜ Christmas Rose 01.10.2008, samuti on järgnevad maksed tasutud mõnepäevase hilinemisega, 30.12.2008 osamakse on OÜ Christmas Rose tasunud alles 12.01.
11. Veelgi enam, 30.01.2008 osamakse on maksuhaldurile laekunud alles 09.03.2009, s.o 1,5 kuud hilinenult, 28.02.2009 osamakse on OÜ Christmas Rose tasunud aga üldsegi alles 13.05.2009, 31.03.2009 osamakse 01.07.
12. Viimased 4 osamakset on jäänud täielikult tasumata. Vastustaja peab oluliseks märkida, et OÜ Christmas Rose ei ole ise seoses Mustika kaubanduskeskuses toimunud põlengu ja väidetavalt sellest tekkinud kahju, mis ei võimaldanud OÜ-l Christmas Rose ajatamisgraafikut täita, olukorra võimalikuks lahendamiseks maksuhalduriga suheldes erilist initsiatiivi üles näidanud. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et maksuhaldur ei ole arvesse võtnud asjaolu, et maksuvõla katteks on kaebaja soovinud võtta pangalaenu, siis nimetatud etteheide on alusetu. Esmalt soovib vastustaja juhtida tähelepanu, et käesoleval juhul on PMTK-s 28.07.2009 registreeritud juriidilise isiku maksuvõla tasumise ajatamise taotlus ning kaebaja poolt kohtule esitatud taotlus sisult erinevad. Kohtule esitatud taotluse variandist nähtub ajatamise vajaduse põhjusena tõepoolest, et “maksuvõla tasumiseks taotlesime pangalaenu”. Tollest variandist, mille OÜ Christmas Rose edastas aga 28.07.2009 PMTK-le nähtub maksuvõla tasumise ajatamise põhjusena järgnev: “soovime maksuvõlglaste nimekirjast pääseda ja firmat laiendada. Momendil ei saa selleks ei pangalaenu ega liisingut”. Küsitavaks jääb ka asjaolu, kas OÜ Christmas Rose tõepoolest ka pangalaenu taotles või on nimetatu puhul tegemist lihtsalt paljasõnalise väitega. Vastustaja soovib juhtida tähelepanu, et olukorras, kus isiku taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks on jäetud mingil põhjusel rahuldamata, ei võta see isikult ära õigust nimetatud taotlust uuesti esitada. Vastustaja peab oluliseks osundada, et pelgalt asjaolu, et OÜ Christmas Rose soetas endale juunis 2009 auto, ei ole kohe kindlasti peamiseks põhjuseks, miks maksuhaldur OÜ Christmas Rose maksuvõlgade tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jättis. Mis puudutab kaebaja poolt seoses Krediidiinfo AS-i maksuhäireregistrist nähtuvaga märgitut, et üks nimetatud võlgnevustest on aegunud ning teist tasub OÜ Christmas Rose juhatuse liige omadest vahenditest, siis nimetatu on vastustaja hinnangul esiteks põhjendamata ning teiseks ei muuda maksuhalduri seisukohti. Veelgi enam, asjaolu, et OÜ-l Christmas Rose on võlgnevusi, kinnitab maksuhalduri järeldusi selles osas, et OÜ Christmas Rose ei suuda enda kohustusi täita ka teiste kreeditoride ees. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud maksuhalduri 17.08.2009 otsust nr 13-1, millega jäeti Christmas Rose OÜ taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata. Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et vaidlustatud haldusakti andmisel on tehtud mitmeid olulisi kaalutlusvigu, mis tingivad kokkuvõttes selle tühistamise. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette diskretsiooniõiguse kuritarvitamist ja viitab seejuures Riigikohtu 21.11.2002 lahendile haldusasjas 3-3-1-68-02, sest esialgse ajatamisotsuse ja vaidlustatud ajatamisotsuse tegemise aluseks olevad õiguslikud ning faktilised asjaolud olid sisuliselt samasugused või isegi kaebuse esitaja kasuks tõlgendatavad, sest ajatatav maksuvõlg oleks olnud väiksem kui esialgse,
13. aasta taotluse lahendamise hetkel (tl 47-49). Selles mõttes ei ole ka asjakohane vaidlustatud haldusaktis sisalduv etteheide, mille kohaselt oli osaühingul netovara vähem kui pool osakapitalist. Seoses eelnimetatuga juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kuigi omakapital oli 6 miinusmärgiga, oli see vastustaja poolt näidatud perioodil ligikaudu kaks korda suurenenud. Maksuhalduri sellekohase etteheite pinnalt vaadatuna ei oleks tulnud
14. aasta ajatamise taotlust üldse rahuldada. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et
15. aasta maksuvõla ajatamise otsuses sisaldus eeldus varasema ajatamise jätkamiseks maksukohustuste tähtaegse täitmise korral. Vastav taotlus tuli esitada enne viimase graafikujärgse osamakse tasumise tähtaja saabumist. Avaldaja esitaski uue taotluse
16. aasta juulis.
17. aasta vastav graafik oli koostatud kuni 31.07.2009 (Vt vaidlustatud haldusakt, tl 25, keskel). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja täitis
18. aastal kokku lepitud maksegraafikut kuni
19. aasta märtsini, põhjendades edasist täitmatajätmist Mustika Kaubanduskeskuse põlengust tekkinud kahjude ning sellest tulenevate majanduslike raskustega. Vastustaja on heitnud kaebuse esitajale ette küll ka esialgse ajatamisgraafiku ebakorrektset täitmist, kuid seda kaebusele vastates, mitte otseselt vaidlustatavas haldusaktis. Teisalt nähtub, et jaanuari osamakse tasuti 1 kuu ja 9 päeva hiljem ning muudel juhtudel (enne
20. aasta märtsi) ei olnud tegemist nõuete olulise eiramisega, ühel juhul oli ühepäevane ning teisel korral kaheteistpäevane hilinemine. Samas ei ole eelnimetatu vaidluse lahendamisel enam olemusliku tähendusega, sest vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei jäetud taotlust rahuldamata tingituna osamaksete laekumise mõningasest hilinemisest üksikutel kordadel. Seoses eelnimetatuga küsis kaebuse esitaja vastustajalt, et kas 21.08.2008 maksuvõla ajatamise otsus on kohustuste (väidetava) täitmata jätmise tõttu kehtetuks tunnistatud, sest MKS § 113 lg 1 p-i 1 kohaselt oleks olnud võimalik seda teha (kohtuistungi protokoll, tl 149). Vastustaja ei ole nimetatud otsust kehtetuks tunnistanud. Alates
21. aasta märtsis toimunud kaubanduskeskuse põlengust ja sellele järgnenud maksehäiretest oli aga tegemist teistsuguse situatsiooniga, mis oleks eeldanud vastustajalt vastavasisuliste põhjenduste esiletoomist vaidlustatud haldusaktis. Maksuhaldur tegelikult möönis, et Mustika Kaubanduskeskuse põlengulaadne juhtum iseenesest võiks luua eeldused seniste seisukohtade revideerimiseks seonduvalt ajatamisgraafiku järgimisega (kohtuistungi protokoll, tl 149), kuid vaidlustatud haldusaktis ei ole põlengu võimalikku mõju hinnatud. Selles mõttes on tegemist kaalutlusveaga, sest põlengu mõju puudutav väide moodustaski olulise osa avaldaja 20.07.2009 taotluse põhisisust. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud tulenevalt MKS § 112 lg 4 punktidest 1 ja 6 taotluse vähesele põhjendatusele, kuid selles osas oleks vastustajal olnud võimalik paluda kaebuse esitajal taotlust täpsustada ning esitada vajaduse korral asjakohaseid tõendeid. Taolise kohustuse täitmata jätmisel oleks võinud haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). Antud juhul ei ilmne vaidlustatud haldusakti põhjendustest, et avaldaja oleks selles osas midagi omalt poolt täitmata jätnud. Paljasõnaline on ka väide kaebuse esitaja võlgnevustest teiste krediteerijate ees. Avaldaja omalt poolt hindas vastava nõude aegunuks ning ei pidanud vastustaja sellekohast seisukohta põhjendatuks (kohtuistungi protokoll, tl 150). Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda, et paljasõnaline viide maksehäireregistri raportile ei ole võlgnevuse olemasolu sisuliseks konstateerimiseks piisav. Vaidlustatud haldusaktis on leitud, et maksukohustuslase võime tasuda võlakohustusi on nõrk, kuid samas on peetud esialgse õiguskaitse taotlustel antud vastuses võimalikus ja eesmärgipärasemaks uue põhjendatuma ajatamistaotluse esitamiseks (tl 74, pöördel). Selles mõttes on maksuhalduri seisukohad vastuolulised. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.08.2009 otsusest nr 13-1 järeldub, et üheks maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli kaebaja poolne (vahepealne) auto soetamine selle asemel, et tasuda korrektselt osamakseid. Kaebuse esitaja on oma kaebuse punktis 2.4 selgitanud, et kõnealune auto oli soetatud juba
22. aastal ning
23. 7 aastal toimus sõiduki vormistamine liisingu lõppemise järgselt ja et vormistamine ei nõudnud soetamishinna tasumist. Vastustaja asus seejärel seisukohale, et sõiduki soetamine ei olnud kindlasti ajatamise taotluse rahuldamata jätmise peamiseks põhjuseks, kuid vaidlustatud haldusakti teksti pinnalt võib siiski järeldada, et see oli üheks küllaltki oluliseks põhjuseks. Samas oli tegemist kaalutlusveaga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kokkuvõttes asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusaktis on mitmeid kaalutlusvigu, mis tähendab seda, et kaebus tuleb rahuldada. Vastustaja väide kahest erinevast (võimalikust) taotluse variandist seonduvalt pangalaenu võtmise teemaga ei ole siinkohal tähenduslik, sest vaidlustatav haldusakt tuleb tühistada lähtuvalt selles sisalduvatest põhjendustest ja selles mõttes ei ole enam oluline mitmel korral võidi taotlust vormistada või täpsustada ja milline neist variantidest võis jääda maksuhalduri jaoks põhivariandiks. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa olla sisulist vaidlust selles, et põhiliselt tingis taotluse esitamise kaubanduskeskuse põleng ja seda olenemata sellest, milline oli seejuures taotluse täpne sõnastus. Arvestades asjaolu, et avaldaja on esitanud ka 20.07.2009 taotluse taasläbivaatamise kohustamise nõude ning vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, siis tuleb teha vastustajale ettekirjutus nimetatud taotluse uueks läbivaatamiseks selleks ettenähtud korras. Kui vahepeal on olukord muutunud ning taotlus nõuab täiendavaid selgitusi või täpsustusi, siis on maksuhalduril võimalik tulenevalt haldusmenetluse seadusest vastavasisulisi nõudmisi esitada, kuid see on teine teema ja ei välista taotluse taasläbivaatamise nõude kui sellise rahuldamist. Näiteks lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 112 lg-st 1 on vajaduse korral võimalik muuta ka maksukohustuslase poolt esitatud maksuvõla tasumise ajakava. Menetluskulud Vastavalt

§ 92

lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

§ 93

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mis kulude nimekirja kohaselt koosneb riigilõivust summas 450 krooni ja õigusabi kuludest summas 32 772 krooni (tl 144-147). Vastustaja seonduvalt menetluskuludega põhimõttelisi vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 150). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Enno Loonurm Kohtunik