3-09-1271/23

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1271 Otsuse kuupäev 9. detsember 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Maret Schultzi kaebus Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009 korralduse nr 47 tühistamise ja avalik-õigusliku suhte (maa ostueesõigusega erastamise õiguse) puudumise tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 19. november 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Maret Schultz Vastustaja esindajad Malle Vissel ja Kaja Kütt Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse senine käik M. Schultz ja Helvi Šimko tunnistati Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 16.04.1993.a. otsusega nr 1342 õigustatud subjektideks Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maade, suurusega 24,30 ha osas. M. Schultz taotles Matto Mäe Edde (Karjahansu) 24,30 ha talu maa tagastamist. Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a. korraldusega nr 125 kinnitati Varstu valla Varstu alevikus asuva Arnold Noolele kuuluva elamu teenindusmaa suuruseks 0,25 ha. Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998.a. korraldusega nr 145 otsustati tagastada M. Schultzile ja H. Šimkole Matto Mäe Edde Karjahansu talu maad. Varstu Vallavalitsuse 05.02.1999.a. korraldusega nr 23 täiendati Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998 korraldust nr 145 ja otsustati, et M. Schultzile ja H. Šimkole jääb omandisse antava maaüksuse maatüki 1 võõrandamisaegsest pindalast 1,78 ha tagastamata 0,98 ha suurune maa-ala, millest 0,56 ha on 12-korteriga elamu teenindusmaa ja 0,25 ha moodustab teenindusmaa A. Noole väikeelamule, mis on määratud Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a. korraldusega nr 125. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2003 korraldusega nr 84 tunnistati kehtetuks Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998.a. korraldus nr 145 ja määrati, et M. Schultzile Matto Mäe Edde Karjahansu talu maa ½ mõttelise osa tagastamine lahendatakse eraldi korraldusega. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2003.a. korraldusega nr 85 määrati H. Šimkole kompensatsioon ½ mõttelise osa eest 24,30 ha suurusest maast. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006.a. korraldusega nr 123 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati anda nõusolek A. Noolele ja R. Noolele maa ostueesõigusega erastamiseks Varstu vallas Varstu alevikus pindalaga 0,6 ha. Tartu Halduskohus tühistas 30.11.2007.a. otsusega haldusasjas nr 3-06-1998 Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006.a. korralduse nr 123 ning tegi ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Varstu Vallavalitsus andis 04.05.2009.a. uue korralduse Noole katastriüksuse piiri määramise kohta. 08.06.2009.a. esitas Maret Schultz Tartu Halduskohtule kaebuse Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009.a. korralduse nr 47 "Noole katastriüksuse piiri määramine" tühistamise ja avalik-õigusliku suhte (maa ostueesõigusega erastamise õiguse) puudumise tuvastamise nõudes. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009.a. korralduse nr 47 "Noole katastriüksuse piiri määramine" tühistamist ja avalik-õigusliku suhte (Arnold ja Riho Noolel maa ostueesõigusega erastamise õiguse) puudumise tuvastamist. Kaebuse esitaja esitas kohtule oma kirjalikud seisukohad ja kaebuse põhistused korduvalt. Kokkuvõtvalt on kaebuse põhistused järgnevad: 1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maa erastamist alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja asendamise küsimuse otsustamist. Varstu Vallavalitsus ei ole 20-ne aasta jooksul seda küsimust lahendanud. 2. Kaebuse esitaja arvates on tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis rikub kaebaja õigusi ja piirab tema vabadust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa, mis EV omandireformi aluste seaduse kohaselt on omandireformi objektiks. Katastriüksus, mille osas korraldus tehti, asub kaebuse esitaja isa endisel Matto-Mäe Edde Karjahansu maatükil, mille võõrandamisaegne pindala on 1,78 ha. Vastustaja tegevuse tulemusena jääb kaebaja omandisse maatükist, millel asusid kaebaja isakodu ja kõik hooned ning praegu kaebajale kuuluv elamu koos kõrvalhoonetega, üksnes 0,58 ha, sest lisaks A. ja R. Noolele erastatavale 0,6 ha on Varstu Vallavalitsus tagastamisele kuuluvast maast määranud ka korteriühistu Herilased maja ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suurusega 0,6 ha. Kaebaja arvates on 0,6 ha määramine ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ilmselgelt liiga palju. Varstu Vallavalitsus on 26.juuni 1998.a. korraldusega nr 125 määranud Arnold Noolele elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,25 ha. Enamas ulatuses kui 0,25 ha maa määramine ei ole põhjendatud ning ei võimalda kaebajal saada tagasi maad maksimaalses ulatuses. 3. Varstu Vallavalitsus määras Nooltega kokkuleppe sõlmimise tähtaja, kuid ei teatanud kuupäeva, kohta ja kellaaega, kus kohtumine toimuma peaks. Vastustaja ettepanek oli põhjendamata ning jäi selgusetuks, miks ja millistest asjaoludest lähtuvalt vastav ettepanek tehti. Väär on korralduses sätestatud väide, et kaebaja ei esitanud 30.03.2009.a. vastustaja ettepanekule motiveeritud vastuväiteid. Arnold Nool ja kaebuse esitaja Maret Schultz sõlmisid kirjaliku kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks 24. mail 2006.a. Arnold Nool ja Maret Schultz kavatsesid nimetatud lepingu 2 notariaalselt vormistada. Varstu Vallavalitsuse töötajad keelasid Arnold Noolel igasuguste kokkulepete sõlmimise. 4. Varstu Vallavalitsuse ametnikud väidavad, et õigusvastaselt võõrandatud maad ei ole võimalik tagastada inimeste ütluste järgi. Matto-Mäe Edde Karjahansu talu maa kohta väidetavalt puuduvad ruutskeemid ja skemaatilised kaardid Ruutskeemid ja skemaatilised plaanid olid tegelikult olemas ja Varstu Vallavalitsus oli kohustatud need ja teised tõestusmaterjalid arhiivist tellima. Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatükk ei saanud paikneda teiselpool Võru-Valga maanteed, kui seal asusid enne 1941.a. teised kinnistud. 23. septembril 2009.a. määras Hades Geodeesia OÜ Matto - Mäe Edde Karjahansu taluhoonete alla kuulunud maatüki 1 piirid. Mõõdistus näitab maa asukoha ja tõestab, et maatükk asub ühel pool teed ja sellele maatükile jäävad nii Noole ehitised kui ka KÜ Herilased 12 korteriga kahekorruseline elamu. Tartu Halduskohtu 30.novembri 2007.a. otsusega kohtuasjas 3-06-1998 on tehtud kindlaks, et Marie Rebase õueaiamaa piirnes vahetult Noolte hoonetega. Seega on ümber lükatud vastustaja seisukoht kaebuse esitaja maa asumisest Noolte õueaiamaast eemal taoliselt, et maa oleks piirnenud ainult ühest punktist Noolte maaga. 5. Kaebaja on seisukohal, et Riho Noolel ja Arnold Noolel ei ole õigust Noole katastriüksuse ostueesõigusega erastamiseks, kuna nad ei esitanud vastavaid avaldusi 1.jaanuariks 1998.a. Lisaks sellele on kaebuse esitaja arvates tõendatud, et kaebuse esitaja esivanemate rehielamu on kolhoosi ajal toimunud ümberehituse tulemusena saanud vähemalt osaliselt Noolte praeguseks elamuks. Lya Aero ei olnud rehi seaduspärane omanik, tal ei olnud võimalik nimetatud ehitist pärandada ja tema pärijal ei ole õigust maad erastada. Dokumentaalselt on tõendatud, et Theodor Pettai hooned anti Võru Rajooni RSN Täitevkomitee 26 juuni 1959.a. otsuse nr 151 ja selle lisa nr 3 alusel tasuta Marie Rebasele. Rebasele üleantavate taluhoonete koosseisu kuulus ka rehi. Rehi asus Matto-Mäe Edde Karjahansu elamumaal pindalaga 1,78 ha ja kuulus Theodor Pettai taluhoonete kompleksi. Marie Rebane oli hoonete omanik, sealhulgas ka rehi omanik alates 26. juunist 1959.a. kuni surmani, so 23.jaanuarini 1981.a. ja kasutas seda oma majapidamises. 1978. a. lasi Lya Aero teha kapitaalremondi Pettai taluhoonete hulka kuulunud rehile, restaureerimise käigus kerkis kahekorruseline elamu. Marie Rebase ja Lya Aero vahel pidi olema sõlmitud kirjalik kokkulepe rehile kapitaalremondi tegemiseks ja selle omandamiseks. Sellist kokkulepet ei ole, tähendab rehi omastati omavoliliselt. Kaebuse esitaja arvates sai Lya Aero loa rehile kapitaalremondi tegemiseks Varstu sovhoosi direktorilt. Kuna Lya Aero ja Marie Rebase vahel lepingut sõlmitud ei ole, siis päris kaebuse esitaja arvamuse kohaselt Theodor Pettai rehi tema tütar Maret Schultz. 14. märtsil 1978. a. on välja antud akt nr. 32. maa looduses eraldamise kohta. Eritingimusena on kirja pandud, et uute hoonete ehitamine ja hoonete kapitaalremont, milline muudab hoonete mõõtmeid, on lubatud Võru rajooni arhitekti loal. Lya Aero omandas rehi ja tegi kapitaalremondi, millega muutis rehi mõõtmeid ja mille tulemusena sai kahekorruselise elumaja, ilma loata. 3 Varstu Vallavalitsuse vastuväited kaebusele Varstu Vallavalitsus leiab, et M. Schultzi kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Varstu Vallavalitsusel on kaebajast erinev arusaamine küsimuses, kus asub kaebajale tagastatava talu 1. maatükk. Maret Schultz väidab, et kogu erastatav Noole katastriüksus asub õigusvastaselt võõrandatud maal. Vald on seisukohal, et Noole katastriüksus ei jää tervikuna õigusvastaselt võõrandatud maale. Varstu Vallavalitsuse poolt koostatud asendiplaanist lähtuvalt saab väita, et Noole katastriüksus jääb ainult väikeses osas tagastatavale maale. Varstu vald ei saa nõustuda kaebaja poolt esitatud asendiplaaniga. Vallal on endise Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatüki kohta teada 1873.a. talu plaani alusel maatüki suurus ja kuju, põhjasuund ja elamu asukoht plaanil. Nende faktide alusel on võimalik küllalt täpselt määrata endise talu 1. maatüki asukoht kaasaegsel alusplaanil, mida vald on ka teinud. Vald on asendiplaani koostamisel arvestanud teadaolevate kirjalike tõenditega, milleks on 1873.a. talu plaan, millele on kantud ka elamu ja 1927.a. Varstu aleviku piirkonda kuuluvate maade piiride skits. Mõlemal plaanil asetseb endise talu 1. maatükk põhjasuuna suhtes ühtemoodi. Kui selle maatüki asukoht kanda kaasaegsele plaanile, siis peab see asuma ka praegusel plaanil põhjasuuna suhtes samuti nagu varasematel plaanidel, sest põhjasuund ei ole muutunud. Tee 1927.a. skitsil ja praegu kasutusel olev tee on erinevad, sest tee ja põhjasuuna vaheline nurk 1927.a. skitsil on palju suurem kui praegu kasutusel oleval plaanil. Maret Schultz esitas kohtule 1933.a. mõõdistatud naaberkatastriüksuste plaanid, millest on näha, et EdeKarjahansu talu üheks piiriks on tee. Naaberkatastriüksuste plaanidelt on näha, et tee asukoht nendel ühtib praeguse tee asukohaga, millest saab järeldada, et 1927.a. ja 1933.a. vahel on rajatud uus tee. Seetõttu on toimunud ka talude ümbermõõtmine, mille käigus on muutunud maaüksuste piirid, sest muidu ei oleks olnud ümbermõõtmine vajalik. 1927.a. skitsilt on näha, et 1933.aastast on teada ainult see, et Ede-Karjahansu piir kulges mööda tee serva, millise kujuga ja kui suur see 1. maatükk oli, selle kohta andmed puuduvad, sest Edde-Karjahansu talu kohta 1933.a. plaani ei ole. Ei ole võimalik asetada 1873.a. mõõdetud maatükki põhjasuunda eirates tee serva ja öelda, et selline ongi endise talu asukoht. Vald on taastanud endise talu 1. maatüki asukoha kõiki teadaolevaid kirjalikke tõendeid arvestades ja ka valla taastatud asendi puhul asub teeäärsel alal Edde-Karjahansu talu. 1873.a. talu plaanil on elamu, mis asub põhjapoolsest ja lõunapoolsest piirist umbes ühekaugusel. Kui asetada Matto-Mäe Edde Karjahansu talu 1. maatükk kaasaegsele alusplaanile põhjasuunda arvestamata ja teed aluseks võttes, jääb elamu vahetult lõunapoolsele piirile, mis ei vasta 1873.a. talu plaanile. Maret Schultzi seisukoht, et piiri määramise aluseks tuleb võtta tee, ei lähe kokku 1873.a. Matto-Mäe Edde Karjahansu talu 1. maatüki plaaniga, kus elamu ei asu maatüki piiril. 1998.a. mõõdistati Maret Schultzi ja Helvi Simko tellimisel maamõõdufirma poolt kõik tagastamisele kuuluvad Matto-Mäe Edde Karjahansu 5 lahustükki ning saadi tagastatava maa kogupindalaks 25,6 ha, so 1,3 ha rohkem, kui oli talu võõrandamisaegne pind. Pinna suurenemine tulenes maakorralduslikest nõuetest. Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998.a. korraldusega nr 145 otsustati õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine Maret Schultz'ile ja Helvi Simko'le. Maret Schultz ei olnud 1. maatüki piiridega nõus ning ei kirjutanud piiriprotokollile alla. Ta soovis temale mitte kuuluvate hoonete aluse maa tagastamist, soovides jätta teistele kuuluvate hoonete omanikele ainult maa kasutamise võimaluse. Kaebaja väitel on talle arusaamatu, miks vald ei soovi kolmepoolset kokkulepet, mille käigus leida kõige mõistlikum, st kõikide osapoolte huvisid ja õigusi arvestav lahendus. Vald määras 4 vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-le 52 ajavahemiku, mille jooksul piirinaabrid kokku lepiksid, aga vallavalitsusele kokkuleppe sõlmimise kohta tõendeid ei esitatud. Kokkuleppe saavad siiski sõlmida ainult piirinaabrid. Kuna piirinaabrid piirikokkulepet ei sõlminud, määras Varstu Vallavalitsus vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p 131 Noole katastriüksuse piiri, millele oli kaebajal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kaebaja küll vastas tähtaegselt valla kirjale kirjaga "Vastus kokkuleppe sõlmimise tähtaja määramiseks", kuid seal ei ole esitanud ühtki vastuväidet Noole katastriüksuse piiri kohta. Lähtuvalt eeltoodust andis Varstu Vallavalitsus 04.05.2009 korralduse nr 47 „Noole katastriüksuse piiri määramine". Tegemist on eelhaldusaktiga. Selle alusel on koostamisel Noole katastriüksuse toimik. Vald ei nõustu kaebaja arvamusega, et Noole katastriüksuse teenindusmaa on põhjendamatult suur. Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009.a. korraldus nr 47 „Noole katastriüksuse piiri määramine" ei ole vastuolus MRS § 9 lõike 1 punktis 1 sätestatuga Nooltele erastada plaanitava maa suuruse osas. MRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30,juuni 1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Peale selle ei asu enamus vormistamisel olevast Noole katastriüksusest õigusvastaselt võõrandatud Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatükil. Kaebaja leiab, et Arnold Noole ja Riho Noole maa erastamisega jääb temale tagastatav 1. maatükk väiksemaks, kui oli õigusvastaselt võõrandamise ajal. Maareformiseaduse § 6 lg 1 sätestab, et „Maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti". Maareformiseaduse § 13 sätestab, et „Kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras". Seoses sellega, et kaebaja seab vaidluse alla ka Nooltele kuuluva hoonete omandiõiguse märgib vallavalitsus, et hoonete omandiõiguse küsimusi kohalik omavalitsus ei lahenda, vald tugineb omandiõiguse dokumentidele ja Riikliku ehitusregistri andmetele. Vastuseks Maret Schultzi kaebuse täienduse (kohtukõne teesid) kohta märgib vastustaja täiendusena varasematele seisukohtadele , et vastavalt maareformiseaduse § 9 lõikele 1 ja § 22 lõikele 1 ja tuginedes asjaolule, et Arnold ja Riho Nool omavad hooneid, on neil täielik õigus hoonete juurde maad erastada. Seoses väidetega omandiõiguse puudumise kohta osundas vald täiendavatele tõenditele: 3.detsembri 1970.a. Lya Aero avalduses Varstu küla TSN Täitevkomiteele on märgitud elamu ehituse alguseks 1957. aasta. Seda tõendavad ka Jaan Sikk ja Linda Pettai Varstu küla TSN Täitevkomiteele esitatud tõendis. Kaebuses esitatud teesides väidab Maret Schultz viidates Võru Rajooni TSN TK otsusele nr 151 26.juunist 1959.a., et Theodor Pettai hooned anti tasuta üle Marie Rebasele ja Marie Rebane oli hoonete omanik sellega ka rehi omanik alates 26.juunist 1959.a. kuni surmani 23.jaanuarini 1981.a. Rehi oli väga korras hoone ja Rebane kasutas seda oma majapidamises. Sellest väitest järeldab vastustaja, et tegemist on erinevate hoonetega, kuna Arnod Nool alustas elamu ehitamist 1957.aastal ja Theodor Pettai hooned anti koos rehiga Marie Rebasele üle alles 1959.aastal, mil ta kasutas korras rehehoonet oma majapidamises. Sellega on vastustaja arvates tõestatud, et Lya Aero ja Arnold Noole poolt esitatud elamul ei ole mingit seost Theodor Pettai rehiga. Selles, et rehi kuulus omal ajal Theodor Pettai hoonetekompleksi, Varstu Vallavalitsus ei kahtle. 5 Kaebaja esitatud 14. märtsi 1978.a. akti nr 32 kohta märgib vastustaja, et nimetatud akt on õueaiamaa looduses eraldamise - väljamõõtmise kohta, mis anti üle kodanik Aero, Lyale tähtajata kasutamiseks. Tingimuseks on seatud, et juhul, kui Lya Aero soovib endale kuuluvaid hooneid ümber ehitada, siis selleks on vaja arhitekti luba. Kusagil ei ole kirjas, et sovhoosi direktor andis selle aktiga Lya Aerole nõusoleku rehehoone ümberehituseks. Aktile on lisatud õueaiamaa nr 32 skeem, kus on olemas ka juba olemasolevad hooned. Kuna skeemi alusel on 1977.a. Lya Aero ja Arnold Noole hooned olemas praegusel kujul, siis ei ole Maret Schultzi väide millegagi põhjendatud. Ka kohtule esitatud Arnold ja Riho Noolele kuuluva elamu fotodelt nähtub, et tegemist ei ole remonditud rehiga vaid korralikule vundamendile ehitatud uue hoonega. Maret Schultz on esitanud 23. septembril 2009.a. kohtule Hades Geodeesia OÜ templiga plaani, kuid sellest ei ole võimalik aru saada, mis dokumendiga on tegemist ja mida on mõõdetud. Asjaolude täpsustamiseks helistas valla esindaja Hades Geodeesia OÜ-sse. Osaühingu esindaja selgitas, et Varstu alevikus on mõõdetud neid punkte, mida Maret Schultz näitas kohapeal kätte. Piiripunktides puudusid piirikivid, oli leitud ainult üks piirikivi, mille kohta Maret Schultz ütles, et see ei ole õige. Mõõdetud maatüki suuruseks olevat saadud ~ 2,13 ha. Sellest saab järeldada, et mõõdistatud plaani näol on tegemist Maret Schultzi arvamusega tagastatava maa asukoha kohta. Peale selle on mõõdistatud maatükk suurem kui tagastatava talu 1. maatükk (1,78

1. ha)ja seetõttu ei saa olla tegemist endiste talu piiridega. Lähtudes eeltoodust leiab Varstu vald, et Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud plaan ei oma käesolevas asjas tõendina tähendust. Kolmandad isikud Arnold Nool ja Riho Nool ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule oma seisukohti kaebuse kohta. Neid on kirjalikult informeeritud läbiviidavatest menetlustoimingutest ning kohtukutsetega tehtud teatavaks kohtuistungite toimumise ajad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Arnold Noole tervislik olukord ei võimaldanud kohtuistungitest osavõttu (tl 84 ja 106107). Kohtu põhjendused ja otsus Maret Schultzi kaebuses on esitatud kaks taotlust 1) tühistada Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009 korraldus nr 47 "Noole katastriüksuse piiri määramine" ja 2) tuvastada avalik-õigusliku suhte (Arnold Noolel ja Riho Noolel maa ostueesõigusega erastamise õiguse) puudumine. Kuna maa ostueesõigusega erastamise õiguse olemasolust või selle puudumisest oleneb teise taotluse lahendamine, käsitleb kohus esmalt nõuet tuvastada avalik-õigusliku suhte puudumine ( I ) ning seejärel vallavalitsuse korralduse tühistamise nõuet ( II). I Kohus on seisukohal, et MRS § 40 lg-s 1 sätestatust lähtudes on nii Arnold kui Riho Nool esitanud avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks tähtaegselt ( tl 56 ja 57). Maret Schultz on seadnud kahtluse alla Arnold Noole ja Riho Noole omandiõiguse elamule. Schultzi seisukohta toetab ka Tartu Halduskohtu 30.11.2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-06-1998 väljendatud seisukoht, et kolhoosi ajal toimunud ümberehituse tulemusena on kaebuse esitaja esivanemate rehielamu saanud vähemalt osaliselt Noolte praeguseks elamuks (tl 155). Käesolevas asjas kogutud tõendid kohtu arvates seda seisukohta ei kinnita. Vallale esitatud elamu registreerimise tõendi kohaselt on Lya Aero ja Arnold Noole nimele registreeritud Varstu alevikus elamu. Elamu registreerimise aluseks on Varstu Küla TSN Täitevkomitee 22.detsembri 1973.a. otsus nr 23 (tl 63- 64). Varstu Vallavalitsus esitas kohtule täiendavalt hooneregistri toimikust saadud tõendid: Lya Aero ja Arnold Noole poolt 3.detsembril 1970.a. Varstu Küla TSN Täitevkomiteele esitatud avalduse, milles avaldajad paluvad kanda 6 nende nimele elamu, ait-keldri, lauda ja küüni, mis asuvad Varstu sovhoosi keskuse maa-alal. Avalduses märgitakse, et elamu ehitamist alustati 1957. aastal ilma projektita ja seetõttu puuduvad igasugused dokumendid. Avalduses märgitud asjaolusid tõendavad samal kuupäeval allkirjastatud ja Varstu Küla TSN Täitevkomiteele esitatud tõendis Jaan Sikk ja Linda Pettai ( tl 130-131). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Võru Rajooni TSN TK 26. juuni 1959.a. otsusega nr 151 anti Theodor Pettai elumaja koos kõrvalhoonetega tasuta üle uusmaasaaja Marie (Mants) Rebasele (tl 174 ja 181). Marie Rebane oli hoonete, kaebuse esitaja väitel ka rehi omanik alates 26.juunist 1959.a. kuni surmani 23. jaanuaril 1981.a. Väidetavalt oli rehi korras hoone ja M. Rebane kasutas seda oma majapidamises. Sellest väitest on vastustaja õigesti teinud järelduse, et tegemist on erinevate hoonetega, kuna Arnod Nool alustas elamu ehitamist 1957.aastal ja Theodor Pettai hooned anti koos rehiga Marie Rebasele üle alles 1959.aastal. Ka kohtule esitatud Arnold ja Riho Noolele kuuluva elamu fotodelt nähtub, et tegemist ei ole ümberehitatud rehiga, vaid korralikule vundamendile ehitatud uue hoonega ( tl 134). Marie Rebasele 1959.aastal üle antud ja tema omandina registreeritud elamu koos kõrvalhoonetega müüs Aleksander Rebase nimeline isik 12. jaanuaril 1984.a. sõlmitud (notariaalselt tõestatud) ostu-müügilepinguga Varstu sovhoosile (tl 183-184). Seega on alusetu kaebaja väide, et Varstu sovhoosi direktor andis loa rehi ümberehitamiseks. On alust arvata, et kapitaalremont rehile tehti juba Ed.Vilde nimelise kolhoosi aegadel, sest kolhoosi üldkoosolek otsustas teha kolhoosi aitade jaoks remondi Rebase Hendriku rehele (tl 187). Kaebuse esitaja kinnitusel elasid Rebased Theodor Pettaile kuulunud elamus ja kasutasid temalt võõrandatud kõrvalhooneid. Asjassepuutumatu on kaebaja viide 14. märtsi 1978.a. aktile nr 32 kui rehi väidetavat omavolilist omandamist tõendavale dokumendile. Nimetatud aktiga on antud Aero, Lyale tähtajata kasutamiseks õueaiamaa. Kaebaja on vääralt mõistnud aktis märgitud maa kasutamise eritingimusi: uute hoonete ehitamine ja hoonete kapitaalremont, milline muudab hoonete mõõtmeid, on lubatud Võru raj. arhitekti loal (tl 132-133). On seatud tingimuseks, et juhul, kui Lya Aero soovib endale kuuluvaid hooneid ümber ehitada, siis on selleks vaja arhitekti luba. Aktile on lisatud õueaiamaa skeem, kuhu peale on märgitud juba olemasolevad hooned. Skeemi koostamise ajal 1977.aastal on Lya Aero ja Arnold Noole hooned olemas praegusel kujul. Seoses väitega, et õigusvastaselt võõrandatud ehitiste hulka kuulunud rehi on omavoliliselt omandanud Lya Aero ja Arnold Nool, märgib kohus, et rehi eest on Maret Schultzile ja Helvi Šimkole määratud kulumi hüvitus Võru Maakonnavalitsuse rehabiliteeritutele tagastatava vara, selle kulumi ja maksumuse kindlaksmääramise komisjoni 23. oktoobri 1990.a. otsusega nr 11. Võru Maakonnavalitsus on pöördunud ka Varstu sovhoosi poole selgitamaks välja, kas sovhoos on nõus Theodor Pettai perekonnale kuulunud taluhooned tagastama. Vastuseks sellele kirjale teatas Varstu sovhoos, et hooned ei ole majandi bilanssi saadud tasuta ja seetõttu majand ei ole nõus nendest tasuta loobuma. Rehabiliteeritutele tagastatava vara komisjoni 23. oktoobri 1990.a. otsuse nr 11 p-s 4 märgitakse, et Theodor Pettai pärijatel on õigus talu hoonete väljanõudmiseks hoonete heauskselt omandajalt Varstu sovhoosilt pöörduda tsiviilhagiga rahvakohtusse. (Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni toimik 010 lk-d 38 ja 41-43). Kohtule teadaolevalt ei ole Maret Schultz vara väljanõudmiseks tsiviilhagiga kohtusse pöördunud. Riho Nool on saanud ehitiste ½ mõttelise osa omanikuks Lya Aero testamendijärgse pärijana (tl 66). Võru notari Laine Kaup poolt 28. juunil 2006.a. välja antud pärimisõiguse tunnistust ei ole kohtule teadaolevalt pädevas kohtus vaidlustatud ning see on kehtiv dokument. Ka notar on 28.06.2006.a testamendijärgses pärimisõiguse tunnistuses pidanud vajalikuks osundada, et R. Noolel on õigus ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada. 7 Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamise nõue. Arnold ja Riho Noolel on elamu ja sinna juurde kuuluvate kõrvalhoonete omanikuna olemas maa ostueesõigusega erastamise õigus. II Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009 korralduse nr 47 "Noole katastriüksuse piiri määramine" tühistamise nõude põhistuses on kaebuse esitaja asunud seisukohale maa erastamist alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja asendamise küsimuse otsustamist See seisukoht on ekslik. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida ( Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-36-99, 3-3-1-45-99 ja 3-3-1-31-00). Varstu Vallavalitsus ei ole tahtlikult venitanud kaebajale maa tagastamise küsimuse otsustamisega. Selle küsimuse lahendamise takistuseks on olnud kaebuse esitaja enese poolt algatatud kohtuvaidlused. Kaebaja väitel jääb vastustaja tegevuse tulemusena tema omandisse maatükist, millel asusid kaebaja isakodu ja kõik hooned ning praegu kaebajale kuuluv elamu koos kõrvalhoonetega üksnes 0,58 ha,. sest vallavalitsus on määranud Nii Nooltele kui KÜ-le Herilased erastamisele liiga palju maad. See ei võimalda kaebajal saada tagasi maad maksimaalses ulatuses. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud korralduse alusena on märgitud MRS § 9 lg 11 ja lg 2. MRS § 9 lg 11 kohaselt, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et juhul kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Asja materjalidest nähtub, et Arnold Nool on avaldanud soovi erastada maad 3.25 ha ning Riho Nool 1 ha. Vaidlustatud korraldusega on määratud erastamisele kuuluva maaüksuse suuruseks 0, 6 ha, mis on ~ 1/3 tagastamisele kuuluvast maast (1,78
2. ha)arvestusega, et nii Noole katastriüksuse moodustamiseks kui KÜ-le Herilased tuleb erastada maa tagastamisele kuuluva maa arvelt. Kuna õigustatud subjekt Maret Schultz ning Riho ja Arnold Nool ei ole sõlminud maa jagamiseks kokkulepet, on kohtu veendumusel MRS § 9 lg 11 ja lg 2 nõuded täidetud. Siinjuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et valla 04.05.2009.a. korraldus nr 47 on valla poolt esitatud piiride 8 kulgemise ettepanek, millega on määratud Nooltele erastamiseks plaanitava maa ligikaudne suurus ja piirid. Käesolevas asjas nagu ka haldusasjas nr 3-06-1998 tõusetus vaidlus Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatüki täpsest asukohast. Varstu Vallavalitsusel on kaebajast erinev arusaamine küsimuses, kus täpselt asub kaebajale tagastatava talu 1. maatükk. Maret Schultz väidab, et kogu erastatav Noole katastriüksus asub õigusvastaselt võõrandatud maal. Vald on seisukohal, et Noole katastriüksus jääb Maret Schultzile tagastamisele kuuluvale maale osaliselt. Kohus on seisukohal, et Noole maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuse lahendamisel ei ole Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatüki täpne asend määrava tähendusega. Olulist tähendust võib see omada maa tagastamise otsustamisel. Vaidlust ei ole selles, et Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatüki suuruseks on 1,78 ha. Kui erastatav Noole maaüksus jääb vaid osaliselt Maret Schultzile tagastamisele kuuluvale maale, on kaebuse esitajal võimalik saada õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi suuremas ulatuses kui juhul, kui erastatav maatükk asuks tervikuna tagastamisele kuuluval maal. Seetõttu ei analüüsi ega hinda kohus Varstu Vallavalitsuse selgitusi Matto-Mäe Edde Karjahansu 1. maatüki asendi määramise kohta. Samal põhjusel ei käsitle kohus ka Maret Schultzi väiteid maatüki asukoha kohta ega analüüsi tema poolt esitatud tõendeid. Täites Tartu Halduskohtu 30.11.2007.a. otsusega haldusasjas nr 3-06-1998 tehtud ettekirjutust määras vald õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 52 kohaselt ajavahemiku, mille jooksul piirinaabrid piiride kulgemise osas saaksid kokku leppida. Kuna piirinaabrid valla poolt määratud tähtaja jooksul piirikokkulepet ei sõlminud, määras Varstu Vallavalitsus vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p 131 Noole katastriüksuse piiri 04.05.2009.a. korraldusega nr 47. Kaebaja väitel takistas vald võimaliku kokkuleppe saavutamist sellega, et ei teatanud kuupäeva, kohta ja kellaaega, kus kohtumine Nooltega toimuma peaks. Seoses selle väitega märgib kohus, et seadusest ei tulene vallale kohustust korraldada maa erastamise ja maa tagastamise õigustatud subjektide kohtumist erastatava ja tagastava maa piiride osas kokkuleppe sõlmimiseks või muu osapoolte huvisid ja õigusi arvestava lahenduse leidmiseks. Valla seisukoht, et kokkuleppe saavad sõlmida siiski ainult piirinaabrid on õige ja põhjendatud. Kaebaja väitel sõlmisid Arnold Nool ja kaebuse esitaja kirjaliku kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks 24. mail 2006.a. ja kavatsesid selle ka notariaalselt tõestada. Vallavalitsusele mingit notariaalselt tõestatud lepingut esitatud ei ole. Väiteid, et vallavalitsuse töötajad keelasid Arnold Noolel igasuguste kokkulepete sõlmimise, ei ole kohtu arvates usaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et Noole katastriüksuse piiri määramine on toimunud õiguspäraselt ning kohtul puudub alus Varstu Vallavalitsuse 04.05.2009 korralduse nr 47 tühistamiseks. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Maret Schultzi kaebuse tervikuna rahuldamata. Kuna Maret Schultzi kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka tema taotlus mõista Varstu Vallavalitsuselt menetluskuluna välja Hades Geodeesia OÜ-le maa mõõdistamise eest tasutud 3600 krooni. Mai Saunanen kohtunik 9