TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2279 Otsuse kuupäev 30. märts 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Six Klaasiservis OÜ kaebus Võru Linnavolikogu 10

) § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega on detailplaneeringu näol tegemist tulevikku suunatud avalik-õigusliku kokkuleppega, milles kajastatud kokkuleppe kirjeldusele vastav olukord saab aset leida alles tulevikus. On loomulik erinevuste esinemine kehtestatud detailplaneeringus kajastatu ja tänase olukorra vahel. Kaebaja on asunud seisukohale, et täna kasutuses oleva puurkaevu mittekajastumine detailplaneeringus on vastuolus VeeS §-des 28 ja 281 sätestatuga. Kaebaja on tähelepanuta jätnud kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 9 „Veevarustus ja kanaliseerimine“ esitletud võimalikud lahendused veevarustuse tagamiseks vaidlusalusel detailplaneeringu alal. Viidatud peatükis on peamiste perspektiivsete lahendustena välja pakutud veevarustuse tagamine Lille tn 18 olemasolevast puurkaevust ning liitumine ühisveevärgiga. Seega on detailplaneeringus kajastatud veevarustuse lahendustena ette nähtud teised alternatiivid, mis lõpetaksid täna toimiva veevarustussüsteemi eksisteerimise senisel kujul ning välistaks vastuolu tekkimise VeeS § 28 ja 281 sätestatuga. 2 Detailplaneeringus kajastatud lahenduste hindamisel on tarvis teada täna olemasolevat olukorda. Aadressil Kreutzwaldi tn 59 (Kreutzwaldi 59C kinnistu kaguservas asuv puurkaev ehk kaebuses nimetatud puurkaev) asuva puurkaevu sanitaarkaitsevööndis asub kahe sõidureaga linnatänav, linna kanalisatsioon ja tööstushoone ehk toimub keelatud majandustegevus VeeS § 281 lg 1 sätestatu kohaselt. Kirjeldatud olukord on vastustaja ja kinnistu omaniku hinnangul lubamatu, kuid kujunenud selliseks seadusandlusega karmistatud nõuetest tulenevalt. Puurkaev on rajatud 1962.a toona kehtinud nõuetele vastavalt. Puurkaevul on olemas pass numbriga A-153-B ja kinnistu omanikule AS-ile VGT on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV.VÕ-

1. Seetõttu ongi detailplaneeringus kajastatud veevarustuse tagamiseks välja toodud teised, vee kvaliteeti mitteohustavad alternatiivlahendused ning on planeeritud olemasolev puurkaev tulevikus veevarustuse süsteemist välja jätta. Tänaseks on puurkaevu omanik tamponeerimise alustamiseks asunud teostama esimesi menetlustoiminguid, et liita täna olemasolevate hoonete veega varustatus linna ühtse veevarustusega. 05.11.2008.a on moodustatud kinnistust 91901:010:0024 (F. R. Kreutzwaldi 59C) kaks eraldiseisvat kinnistut: F. R. Kreutzwaldi 59C (91901:010:0041) ja Niidu tn 5 (91901:010:0042). Menetluse kestel on puurkaevu asukoha kajastamisel aadressitäpsusega võetud aluseks detailplaneeringuala varasem aadress. Kolmas isik viitab puurkaevu asukohale uue aadressi põhiselt. Detailplaneeringuala seletuskirjas on väidetud ekslikult, et olemasolev puurkaev asub aadressil Lille tn
2. Olemasolev puurkaev asub aadressil Niidu tn 5 (91901:010:0042). Sellest puurkaevust toimub hetkel mõlema kinnistu veega varustamine. Olemasolevate veetrasside asukohad on kajastatud detailplaneeringuala plaanil „Tehnovõrkude koondplaan.“ Perspektiivsed lahendused detailplaneeringuala planeeringualal (F. R. Kreutzwaldi 59C ja Niidu tn 5) on ära toodud detailplaneeringuala seletuskirja peatükis 9 (Veevarustus ja kanaliseerimine) teises lõigus ja detailplaneeringuala plaanidel „Tehnovõrkude koondplaan." Detailplaneeringus kajastamata, kuid tegelikkuses eksisteerivate piirangute üle ehitustegevusalaste lubade väljastamisel teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus, mistõttu on tagatud seadustega sätestatud nõuetest kinnipidamine järelevalve raames. Ehitusloa väljastamiseks kehtestatud detailplaneeringu alusel lasub valla- või linnavalitsuses kohustus teostada nn teisene kontroll teostatavate toimingute seaduspärasuse üle. Vastuolude esinemisel, nagu näiteks olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsevööndisse hoone ehitamise soov, on loa väljastaja kohustatud ühtlasi tagama kas puurkaevu tamponeerimise või keelduma ehitusloa väljastamisest. Olemasoleva puurkaevu mittekajastamine detailplaneeringus või ehitustegevuse kajastamine, tulevikus aset leida võiva lahendina puurkaevu sanitaarkaitsevööndis, on kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Seoses kaebaja õiguste riive esinemisega märgib vastustaja, et kaebaja põhjendas kohtuistungil kaebuse esitamist õigusriive esinemisega tema kui üürniku huvidele, et veevarustus oleks tagatud üüripinnal. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et 10.11.2008.a Volante OÜ ja OÜ Six Klaasiservis poolt sõlmitud „Äriruumi üürileping“ punkti 2.2 kohaselt lasub üürnikul kohustus tasuda temale osutatud kõrvalkulude eest. Ühe kõrvalkuluna on märgitud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenus nagu vesi ja kanalisatsioon. Seega on üürileandja võtnud enesele kohustuse kas osutada või vahendada üürnikule vee- ja 3 kanalisatsiooniteenust. Kelle vahendusel või millisest puurkaevust osutatava teenuse osutamiseks vesi võetakse ei oma siinjuures tähtsust, sest lepingu punkti 4.1.1 kohaselt lasub teenuse osutamise kindlustamise kohustus üürileandjal. Seetõttu on kaebaja põhjendus õigusriive esinemisest vastustaja arvates paljasõnaline ja tõendamata. Kaebusest ei selgu, kuidas rikub vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringuala kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve. Seoses detailplaneeringualas esineva vea olulisuse hindamisega märgib vastustaja, et kehtestatud detailplaneeringuala seletuskirjas on väidetud olemasoleva puurkaevu aadressiks Lille tn 18 ning jäetud puurkaevu sanitaarkaitseala märkimata. Ka on jäänud seletuskirjast välja lause, millega oleks kajastatud olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala kaitserežiimi lõpetamine puurkaevu tamponeerimisel. Hindamisel, kas tegemist on olulise või mitteolulise veaga, tuleb kaaluda vea olemust ja selle mõju detailplaneeringualale tervikuna. Nagu varasemalt juba märgitud, on detailplaneeringuala näol tegemist avalik-õigusliku kokkuleppega eelkõige kinnistu omaniku ja üldsuse huve esindava haldusorgani vahel. Seega on oluline välja selgitada, kuidas tajuvad esinevat viga osapooled. Detailplaneeringuala seletuskiri on lisatud plaanimaterjalist arusaamise lihtsustamiseks koostatav dokument. Lõplik kokkulepe leiab kajastamist plaanidel. Käesoleval juhul on selleks detailplaneeringuala plaanid: Topograafiline tugiplaan Ml:500 (edaspidi TopGP), Hoonestusja krundijaotamise plaan M1:500 (HoonP) ja Tehnovõrkude koondplaan Ml:500 (TehnP). Nendel plaanidel kajastatu on aluseks edaspidisele ehitustegevusele ja tehnovõrkude rajamisel ehk nende alusel väljastatakse asjakohaseid lubasid. Kui esineb vastuolusid plaanimaterjalides või nendest arusaamine ei ole üheselt arusaadav siis pöördutakse selguse saamiseks detailplaneeringuala seletuskirja juurde. Käesoleval juhul on TehnP-s ära näidatud olemasolev puurkaev ning lisatud järgnev täpsustav viide: „olemasoleva veetrassi toide on lahendatud Kreutzwaldi 59C krundil asuva puurkaevu baasil.“ Puurkaevu sanitaarkaitseala kajastamist TehnP-st ei leia. Detailplaneeringuala seletuskirja, kooskõlastusjooniste KJ 2 ja 3 ning detailplaneeringuala plaanide TopGP, HoonP ja TehnP alusel saab teha vaid ühe järelduse, et pärast vastustaja poolt 20.02.2008.a vastu võetud otsust nr 200 „F. R. Kreutzwaldi tn 59C kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine“, on avalikustamisel tehtud ettepanekute ning menetluse käigus tuvastatud vigade parandamisega detailplaneeringuala likvideeritud viidatud viga puurkaevu asukoha osas. Paraku on selle vea esinemine seletuskirjas jäänud menetlemise käigus avastamata ning parandamata. TehnP on selge ja üheselt mõistetav ning tegelikkust kajastav, milles on esitletud ka perspektiivsete lahenduste asukohad veetrassi puhul. Kolmanda isiku AS VGT poolt kohtule esitatud selgituste ning tänase tegevuse alusel teeb vastustaja järelduse, et nemad on detailplaneeringualas kajastatust aru saanud selliselt, et olemasolev puurkaev ei kuulu tulevikus kasutamisele ning nähakse perspektiivse lahendina liitumist linna ühisveevärgiga. Seega ei ole nende hinnangul tegemist veaga, mis raskendaks või muudaks võimatuks detailplaneeringust arusaamise. Kolmanda isiku OÜ Volante seletuste kohaselt kohtule nad möönavad vea esinemist detailplaneeringualas. Paraku ei ole nende selgitusest võimalik aru saada üheselt, kas nad saavad nende poolt tellitud ning nende juhendamisel koostatud detailplaneeringualast aru viisil, mis võimaldaks edaspidiste toimingute sooritamist ilma edaspidiste vaidluste või arusaamatuste tekkimiseta olemasoleva olukorra tuvastamiseks ning tulevikus aset leida võiva ehitustegevuse tulemusel rajatavate tehnosüsteemide asukoha osas. Arvestades asjaolu, et OÜ Volante on detailplaneeringuala tellija teeb vastustaja järelduse, et nad on olemasoleva olukorraga tuttavad (nad peavad olema teadlikud TehnP-s kajastatuga) ning omavad selget 4 nägemust tulevikus paiknema pidavate tehnosüsteemide asukoha osas, sest detailplaneeringuala on nende ja AS VGT nägemuse kajastus. Esinev aadressiandmete viga detailplaneeringuala seletuskirjas ei tohiks olla neile eksitav sest lõplik kokkulepe on kajastatud õigesti detailplaneeringuala plaanidel. Eespool toodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et tegemist ei ole olulise veaga, mis oleks mõjutanud asja otsustamist haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 kohaselt. Eksimuse kõrvaldamiseks detailplaneeringualas puudub tarvidus. Vastustaja ei pea põhjendatuks eksimuse kõrvaldamiseks detailplaneeringuala seletuskirjast menetluse alustamist. Kolmandate isikute seisukohad
3. Kolmas isik AS VGT ei tunnista kaebust ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Six Klaasiservis OÜ ei ole oma kaebuses selgitanud oma kaebuse alust. Six Klaasiservis OÜ ei ole põhistanud seda, kuidas antud hoone üürimine võib mõjutada tema subjektiivseid õigusi või neid rikkuda. Kaebuses viidatakse, et detailplaneeringust lähtuvalt asub Kreutzwaldi 59C kinnistu kaguservas puurkaev, mis jääb väidetavalt sanitaarkaitse alasse. Tsiteeringud veeseadusele võivad olla iseenesest asjakohased, kuid täpsustamata on fakt, kas või kuidas rikub antud puurkaev üürniku, kes teadmata suuruses pinnal üürib väidetavalt ruume, õigusi ja milline on kaebuse esitamise põhjus ning alus. AS VGT arvates on Riigikohus tõepoolest 19.05.2008.a. lahendis nr 3-3-1-61-07 asunud seisukohale, et

§ 26

lg 1, loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, samas aga leiab Riigikohus AS VGT arvates ka seda, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamisel ka selle esitamise aluse. AS VGT arvates tuleneb kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga ka halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-de 7 ja 10 nõuetest. Tõepoolest

§ 26

lg 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel tõenäoliselt kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi (vt Riigikohtu 09.06.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-28-04). Eelviidatust aga ei ole Riigikohus AS VGT arvates siiski järeldanud seda, et planeeringuvaidlustes ei tule kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku sätteid, mis nõuavad kaebajalt kaebeõiguse aluse esitamist. AS VGT selgitab, et faktiliselt asub puurkaev aadressil Niidu tn 5, mitte nii nagu kaebuses on ekslikult märgitud - Kreutzwaldi 59C kinnistu kaguservas. See asjaolu on põhjuseks, miks peaks kolmanda isiku esindaja arvates kaebaja oma kaebuse alust selgitama. Kaebuse esitaja tõenäoliselt ei tea ja nähtuvalt ka kaebuse lühidusest isegi ei huvitu sellest, milline on antud puurkaevu tehniline seisund ja perspektiiv. Kui kaebuse esitaja selgitaks, et temal on mingid probleemid joogiveega, siis antud puurkaev ei ole selles situatsioonis kvaliteetse joogivee edastamiseks toimiv puurkaev, sest tegemist on puurkaevuga, mis oli juba enne antud kinnistu jagamist taolise asukohaga ja tehnilise seisundiga puurkaev, mis kuulub sulgemisele. Võru linnas eksisteerib nimetatud piirkonnas ühisveevärgis olev veetrass, mida ka faktiliselt on võimalik kasutada ja mille vesi vastab kõigile esitatud nõuetele. Isegi juhul, kui antud isik on üürnikuks Kreutzwaldi 59C kinnistul asuvates sisuliselt kasutamiskõlbmatutes ruumides, siis on kaebajal võimalik kasutada kvaliteetset vett edaspidiselt linna ühisveevärgist. AS VGT leiab, et kaebaja on puurkaevuga seonduva vaidluse tekitanud pahatahtlikult ja eesmärgiga ning huviga, et antud kinnistu - Kreutzwaldi 59C jagamisel AS-iga VGT lepingulistesse suhetesse astunud OÜ Volante ei peaks oma lepingulisi kohustusi 5 nõuetekohaselt täitma. Kuigi antud haldusmenetlusse otseselt ei puutu AS VGT ja OÜ Volante vahel 04.09.2006.a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja eelmärke kinnistamisavaldus, omab see antud vaidluses tähendust põhjusel, et kaebaja märgib ennast OÜ Volante poolt tänaseks ainult Kreuzwaldi 59C hoone valduse saanud OÜ Volante üürnikuks ja on tekitanud sellega endale väidetava kaebamise aluse. Lähtuvalt viidatud lepingust pidi OÜ Volante ostma ära AS VGT kinnistu, milline tekkis Kreutzwaldi 59C kinnistu jagamisel ja tänaseks just nimetatud lepingu täitmisest seonduvad asjaolud on tekitanud olukorra, kus kinnisvaraturu üldisest keerulisest olukorrast tingituna püüab OÜ Volante läbi fiktiivsete firmade hoiduda kõrvale eelviidatud lepingu täitmisest, sest lepingu tingimustes oli sätestatud, et vajalik on katastriüksuste moodustamine ja detailplaneeringu kehtestamine ning sellega seonduv kinnistu jagamine. Peale detailplaneeringu kehtestamist tekiks OÜ-l Volante aga koheselt kohustus ära tasuda AS-le VGT ülejäänud antud ostu-müügi lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Eelviidatust tulenevalt on ka mõistetavalt arusaadav põhjus, miks ennast üürnikuna esitav Tartu firma Six Klaasiservis OÜ püüab kohtumenetluses hea usu põhimõtteid eirates vaidlustada asjaolusid, mis faktiliselt tema õigusi ei riku. Nähtuvalt ka Võru linna poolsest seisukohast ei ole antud puurkaevu enam võimalik kehtivatele sanitaarnõuetele vastavalt kasutada, mistõttu antud puurkaev kuulub faktiliselt sulgemisele ja kõik antud piirkonna elanikud või ettevõtted saavad kasutada vett Võru linna ühisveevärgist. 5. Kolmas isik OÜ Volante toetab kaebust. OÜ Volante märgib, et ta on tellinud AS VGT volitusel kõnesoleva detailplaneeringu. OÜ Volante möönab, et projekteerija on detailplaneeringu projekteerimisel kaebuses viidatud puurkaevu kahe silma vahele jätnud, mida ka OÜ Volante ei ole mitteasjatundjana märganud. Võru Linnavalitsuses ei ole see puurkaev kordagi jutuks tulnud ning ükski ametnik ei ole OÜ Volante tähelepanu sellele probleemile kordagi juhtinud. Samal ajal on Võru Linnavalitsus teinud detailplaneeringule selle menetlemise käigus väga palju muid muudatusettekirjutusi, mis oma olemuselt on olnud formaalsed ega oleks mõjutanud detailplaneeringu sisulist kehtivust (nii pidi OÜ Volante näiteks detailplaneeringu joonised ainuüksi seetõttu ümber tegema, kuna linnavalitsuse arvates pidanuks tänavanimed olema märgitud teise värviga). Keskendudes ebaolulistele formaalsustele on Võru Linnavalitsus olulise sisulise küsimuse tähelepanuta jätnud, põhjustades käesoleva kohtuvaidluse ning detailplaneeringu menetluse jätkuva venimise. Järelevalvet teostava ametniku seisukoht 6. Võru maavanem kaebust ei toeta. Võru maavanema arvamuse kohaselt ilmneb kaebusest, et kaebaja taotleb vaidlusaluse detailplaneeringuala kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see rikub VeeS § 281, mis keelab tegevuse põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal.

§ 23

lg 1 p 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise üle järelevalvet teostava isikuna ei saa Võru maavanem nõustuda kaebaja kõnesoleva detailplaneeringu sellise käsitlusega. Maavanem leiab, et kehtestatud detailplaneeringu eespoolmärgitud alusel kehtetuks tunnistamise nõue ei ole põhjendatud. 6 Maavanema järelevalve käigus ei tuvastatud vastuolu

-ga: detailplaneeringu (DP) eesmärgid olid täidetud, sealhulgas määratud vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised (mille alla kuuluvad ka veevarustuse lahendused) ning DP-le lisatud seletuskiri andis täiendava vajaliku informatsiooni võimalike perspektiivsete lahenduste kohta. Samuti olid olemas kõigi planeeritaval alal paiknevate võrguettevõtete (OÜ Jaotusvõrk, AS Võru Vesi) ja vara omanike (AS VGT, Päikesereisid OÜ, OÜ Altor-San) ning Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastused. Esitatud DP alusel ei olnud maavanema järelevalve korras võimalik tuvastada vastuolu seaduste või õigusaktidega, s.h vastuolu veeseadusega. Võru maavanem märgib, et Kreutzwaldi 59C detailplaneeringus on veevarustuse küsimused käsitletud OÜ Inseneristuudio poolt koostatud Töö nr 1210VL-DP seletuskirja punktis 9 „Veevarustus ja kanaliseerimine“ ja tehnovõrkude koondplaanis (TehnP). Et lahendada praeguseks tekkinud segadus seoses veevarustamisega planeeringualal Kreutzwaldi 59C, on vajalik käsitleda seletuskirja punktis 9 toodud selgitusi koosmõjus tehnovõrkude koondplaaniga. Seletuskirja punkti 9 kolm esimest lauset on järgmised: „Veevarustus on tagatud Lille tn 18 kinnistul asuvast olemasolevast puurkaevust. Planeeritavatel kruntidel asuvate hooneteni on toimiv olemasolev veetorustik. Perspektiivsena on planeeringuga lahendatud võimalus liituda ühisveevärgiga.“ Edasi jätkuvad seletuskirjas täpsemad kirjeldused perspektiivsest veevarustuse lahendusest. TehnP-l on paremas ääres veevarustuse kohta kaks märkust järgmises sõnastuses: 1) „Olemasoleva veetrassi toide on lahendatud Kreutzwaldi 59c krundil asuva puurkaevu baasil.“ 2) „Vajadusel nähakse olemasolev veetrass ette osaliselt likvideeritavana ning asendatakse selles ulatuses uue torustikuga.“ Eeltoodud kaks lõiku tõendavad, et DP-s on kirjeldatud nii veevarustuse olemasolev olukord kui ka veevarustuse lahendus tulevikus. Seega on DP-s fikseeritud, et kinnistul Kreutzwaldi 59C asub küll puurkaev, mis

tähenduses on oluline üksikobjekt, kuid sellel objektil puudub olemasolev kaitserežiim. Vastavalt käesoleval ajal kehtivatele VeeS §-s 28 kehtestatud nõuetele peab puurkaev kui joogivee võtmise koht olema ümbritsetud veehaarde sanitaarkaitsealaga. Kõnesoleva puurkaevuga seotud asjaolude kontrollimisel selgus, et nimetatud puurkaev on asunud kinnistul Kreutzwaldi 59C juba alates 1962. aastast, mida kinnitab vastav pass, ja sellele kaevule ei ole kunagi projekteeritud ega moodustatud praegu kehtivatele normidele vastavat sanitaarkaitseala. Kuna tegemist on puurkaevuga, millel siiani sanitaarkaitseala on puudunud (kusjuures asub aktiivse liiklusega tänava ja tööstushoone tsoonis), siis on seletatav ja ainuvõimalik, et DP-s perspektiivsena lahendatakse planeeringuala veevarustus linna ühisveevärgiga liitumisega. Sellest tulenevalt ei olegi DP-s vajalik teha ettepanekut planeeringualal praegu olemasolevale puurkaevule sanitaarkaitseala projekteerimiseks ja moodustamiseks. Vastupidiselt kaebuse esitaja kartusele, et DP järgi tuleks hoonestada puurkaevu kaitsetsoon, on selgunud, et kinnistu omanik AS VGT on tegelikult asunud kõnesolevat puurkaevu likvideerima ja tellinud projekteerijalt selle puurkaevu likvideerimise projekti. Seda 7 tõendavad Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt Võru maavanema nõudel väljastatud dokumendid, mille kohaselt on Võrumaa Keskkonnateenistus kooskõlastanud katastriüksusel 91901:010:0042, aadressiga Niidu 5 (vaidlusaluse DP alusel jagamise tulemusena moodustatud uus kinnistu) asuva puurkaevu likvideerimise projekti nr 490.

§ 9

lg 2 p 9 kehtestab, et detailplaneeringu eesmärk on vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Nagu eespool märgitud ei ole kinnistul Kreutzwaldi 59C asuvale puurkaevule kaitsetsooni kehtestatud ja kuna perspektiivselt lahendatakse veevarustus ühisveevärgiga liitumisega ning olemasolev puurkaev likvideeritakse, siis ei olnud DP-s põhjust selle kaevu kaitserežiimi käsitleda, ehk teisisõnu - ei olnudki midagi täpsustada, muuta või lõpetada. Lähtudes eeltoodust tuleb järeldada, et vaidlusalune DP ei ole vastuolus veeseaduses kehtestatud veehaarde sanitaarkaitseala nõudega ja kehtestatud DP ei riku VeeS § 28 ja § 281.

§-s 26 lg 2 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt planeeringu kehtestanud maavanem või kohalik omavalitsus viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud. Kõnesolevas vaidluses tuleb samuti lähtuda sellest, kuivõrd põhjendatud on kaebuse esitaja nõude alusel ja kaebuses toodud põhjustel kõnesolev planeering kehtetuks tunnistada. Eespool käsitletule tuginedes saab väita, et Kreutzwaldi 59C planeeringu kehtestamise otsuse ja kehtestatud planeeringu kehtetuks tunnistamise nõue ei ole põhjendatud, sest seaduse või muu õigusaktiga vastuolu tegelikult ei ole - kõik planeeringuala olemasolevad ja perspektiivsed veevarustusega seonduvad lahendused on DP-s ära näidatud ja selgitatud. Võru maavanem leiab, et kaebuse esitaja nõue - tühistada Võru Linnavolikogu 10.09.2008.a otsus nr 228 ning selle alusel kehtestatud Kreutzwaldi 59 C ja selle lähiala detailplaneering on põhjendamatu. Põhjendamatu on see isegi vaatamata sellele, et on selgunud, ja vastustaja Võru Linnavolikogu oma kohtule 06.02.2009.a esitatud täiendavas selgituses ka tunnistab, et DP seletuskirjas on olemasoleva puurkaevu asukoha aadressiks ekslikult märgitud Lille 18, kuigi peaks olema Niidu tn 5, mis on vaidlusaluse DP alusel kinnistu Kreutzwaldi 59 C jagamise tulemusena moodustatud uue kinnistu aadress ja kus olemasolev puurkaev asub. Seda eksimust eraldi hinnates tuleb märkida, et tegemist on formaalse eksimusega, mis ei ole kõnesolevas DP-s sellise mõjuga eksimus, mis võiks/saaks takistada või mõjutada kehtestatud DP õigusjõudu (elluviimist). Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta ja tuleb kindlasti ka arvesse võtta asjaolu, et planeeringute menetlemine on kallis ja aeganõudev protsess. Seda nii avalikule võimule, planeeringu koostajale kui planeeringu finantseerijale. Planeeringute menetlemist iseloomustavate asjaolude arvestamist on pidanud oluliseks rõhutada ka Riigikohus, märkides haldusasjas nr 3-3-1-62-02 tehtud kohtuotsuses järgmist: „19. Planeeringu kehtestamise otsustamisel tuleks muuhulgas arvestada ka kulutusi, mida seoses planeeringu menetlemisega on teinud avalik võim ise ja planeeringu koostamise finantseerija (käesoleval juhul KÜ Tiiru Tosin). Samuti tuleks arvesse võtta menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks. Planeeringu menetlemisel ei tohiks positiivse 8 lahenduse saavutamisel otsustavaks saada näiteks mõne menetlusosalise isiku soovimatus või suutmatus üldse kokkuleppele jõuda.“ Kohtu põhjendused ja otsus 7. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on 09.06.2004.a haldusasja nr 3-3-1-28-04 kohtuotsuses leidnud, et

§ 26

lõige 1 annab võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja planeeringu kehtestamise kui äriruumi üürnik. Seega ei ole tegemist nn populaarkaebusega, vaid kohus peab kontrollima sisuliselt, kas vaidlustatud otsus ja planeering rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte.

1. Halduskohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ja kohtuistungil avaldatuga, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et vaidlusalune detailplaneering ja detailplaneeringut kehtestav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole õigusvastane. HKMS §-de 7 lõikest 1 ja 26 lõikest 1 tuleneb, et halduskohus on pädev ainult kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamiseks. Vastustaja on pädev vaidlusaluse haldusakti andmiseks haldusakti preambulis osundatud õigusaktidest tulenevalt. Detailplaneering on kooskõlas planeermisseaduses sätestatuga, s.t täidetud on planeeringuga seatud eesmärgid ning määratletud veevarustuse lahendused, sealhulgas perspektiivsed lahendused. Võrguettevõtted (sh AS Võru Vesi) on planeeringu kooskõlastanud, reguleeritud on servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajadused, sh veejuhtimisservituudi osas (tl 143). Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja poolt osundatud VeeS §dest 28 ja 28 1 kaebajale tulenevaid subjektiivseid õigusi ja ei ole nende sätetega ka vastuolus. Volante OÜ ja Six Klaasiservis OÜ vahel 10.11.2008.a sõlmitud äriruumi üürilepinguga (tl 110-113) on tõendatud, et kaebaja on Võrus Kreutzwaldi 59 C esimesel korrusel asuvate lepingu sõlmimise hetkel kasutuskõlbmatute äriruumide üürnikuks. Kinnistu võlaõigusliku müügilepinguga (tl 68-77) on tõendatud Volante OÜ õigus äriruumi üürilepingu sõlmimiseks. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 9 kohaselt (tl 144): „Veevarustus on tagatud Lille tn 18 kinnistul asuvast olemasolevast puurkaevust. Planeeritavatel kruntidel asuvate hooneteni on toimiv olemasolev veetorustik. Perspektiivsena on planeeringuga lahendatud võimalus liituda ühisveevärgiga.“ Kaebaja on ületähtsustanud detailplaneeringu seletuskirja tähendust ja seletuskirja formaalset laadi ebatäpsust puurkaevu aadressi määratlemisel. Seletuskirja tuleb hinnata koosmõjus tehnovõrkude koondplaaniga (tl 188), mille kohaselt: „Olemasoleva veetrassi toide on lahendatud Kreutzwaldi 59 C krundil asuva puurkaevu baasil. Vajadusel nähakse olemasolev veetrass ette osaliselt likvideeritavana ning asendatakse selles ulatuses uue torustikuga.“ Seega on tõendatud, et detailplaneering reguleerib nii veevarustuse olemasolevat olukorda kui ka veevarustuse lahendust tulevikus. Kohus nõustub kaebajaga, et planeerimisseaduse kohaselt on kinnistul asuv puurkaev oluliseks objektiks, mis peab olema ümbritsetud veehaarde sanitaarkaitsealaga. 9 Puurkaevu passiga ja selle lisadega (tl 170-179) on tõendatud, et puurkaev asub jagataval kinnistul
2. aastast, ning et puurkaevule ei ole projekteeritud ega moodustatud praegu kehtivatele normidele vastavat sanitaarkaitseala. Kuna tegemist on puurkaevuga, mis asub aktiivse liiklusega tänava ja tööstushoone tsoonis, siis tuleb lähtuda seletuskirja punktist 9, mille kohaselt on detailplaneeringus perspektiivsena lahendatud planeeringuala veevarustus linna ühisveevärgiga liitumisega. Seega puudub ka vajadus teha detailplaneeringus ettepanekut planeeringualal praegu olemasolevale puurkaevule sanitaarkaitseala projekteerimiseks ja moodustamiseks. 02.12.2008.a kooskõlastuskirja ja Võrumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusega (tl 208-209) on tõendatud, et AS VGT on asunud puurkaevu likvideerima ja tellinud puurkaevu likvideerimise projekti. Kuna detailplaneeringu kohaselt lahendatakse perspektiivselt veevarustus ühisveevärgiga liitumisega ning olemasolev puurkaev likvideeritakse, siis ei pidanud vastustaja detailplaneeringus käsitlema puurkaevu kaitserežiimi (

§ 9lg 2 p 9).

9. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 10