Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on J M ja JM hagi SR vastu 4 700 000 krooni ja intressi ning viivise saamiseks. Harju Maakohtu 10.03.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagejad paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Pooled sõlmisid 10.03.2010 kohtuistungil kompromissilepingu. Kohus leiab, et poolte kompromissileping on sõlmitud seaduslikult, antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest on pooled teadlikud.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Harju Maakohus on kinnitab käesoleva määrusega J Mi ja JM ning SR vahelise kompromissilepingu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Seega kuulub pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamisele. Hageja J M on hagi esitamisel 31.12.2008 tasunud riigilõivu summas 102 500 krooni. Riigilõiv tasuti 31.12.2008 Rahandusministeeriumi kontole Tartu Maakohtu viitenumbriga. 29.09.2009 siirdati tasutud summa 102 500 krooni Harju Maakohtu viitenumbrile. Kohus andis 15.03.2010 määrusega hagejatele menetlusabi ja vabastas hagejad riigilõivu summas 50 000 krooni tasumisest. Kuivõrd hageja J M oli riigilõivu tasunud täies ulatuses, tagastas kohus J Mile enamtasutud summa 50 000 krooni. Eeltoodu alusel tagastab kohus J Mile poole menetluses tasutud riigilõivust so 26 250 krooni, kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 52 500 krooni. Kohus andis hagejatele 15.03.2010 määrusega menetlusabi ja vabastas hagejad riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 50 000 krooni.
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 7 järgi võib nimetatud paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid asjas kompromissilepingu, tuleb hagejad vabastada Harju Maakohtu 15.03.2010 määrusega menetlusabi korras vabastatud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.