p 3 alusel, töölepingu lõpetamiseks
alusel ja hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga suuruses Tsiviilasja hind 116 836,20 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KV(elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Katrin Sarap (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn; katrin.sarap@labour.
p 3 alusel, töölepingu lõpetamiseks
Hagejale teatati koondamisest 4 kuud ette, koondamisteade esitati 02.07.2008. Töölepingu lõpetamine on hageja arvates ebaseaduslik. Kostja ei järginud hageja töölejäämise eelisõigust, ei põhjendanud ametikoha koondamise põhjust, teates ei ole selgitatud koondamissituatsiooni põhjust (
Hageja oli alates 08.10.2007 kostja juures valitud töökeskkonna volinikuks. See teave oli esitatud ka tööinspektsiooni. Sellest tulenevalt olid hagejal
Kostja pidanuks koondamisel eelistama töölejäämisel hagejat. Kostja tööinspektsiooni nõusolekut hageja koondamiseks ei küsinud (§ 94 lg 1). ITVS § 28 lg 2 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik.
lg 5 järgi tulnuks hagejale kui töötajate esindajale koondamisest ette teatada üks kuu varem. Kuna kostja seda ei teinud pidanuks ta maksma hüvitist ( § 87 lg 2) iga päeva eest, mille võrra vähem ette teatati – 19 tööpäeva eest (02.06.-01.07.). Hageja töötas kostja juures 13 aastat. Töölejäämise eelisõiguse kohaldamisel pidanuks kostja sellega arvestama. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist
p 3 alusel; töölepingu lõppenuks lugemist
alusel 02.11.2008 ja § 117 lg 3 alusel hüvitise väljamõistmist 6 kuu keskmise palga ulatuses 101 836,20 krooni suuruses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejale teati koondamisest piisavalt ette ja maksti piisav hüvitis. Hageja ei teinud midagi selle vaidlustamiseks ega näitamiseks, et ta soovib tööd jätkata, vaid võttis selle vastu. Hagejale oli tagatud piisav sissetulekute kate uue töö leidmiseks ning tema õiguseid ei ole rikutud. Hageja oli formaalselt valitud kostja juures töökeskkonnavolinikuks, kuid kogu oma volituste kehtivuse ajal ei täitnud hageja reaalselt töökeskkonnavoliniku (töötajate esindaja) funktsioone ega ülesandeid mitte kordagi. Vastupidist ei ole hageja tõendanud mitte millegagi. Seoses üleüldise majandusolukorra jahenemisega vähenes kostja töömaht, mida kinnitasid läbiviidud tegevuse analüüsid. Seoses töömahu vähenemisega otsustas kostja vähendada kulusid ning koondada osa ametikohti. Võrreldes teiste samalaadset tööd tegevate raamatupidajatega, oli hageja töötulemus märkimisväärselt halvem, moodustades vaid 53% üldisest keskmisest. Seda tõendab IAS 22.01.2009 koondväljavõte. 2.07.2008 esitas kostja hagejale kirjaliku teatise töölepingu lõpetamise kohta. Hagejale selgitati suuliselt tema ametikoha koondamise põhjuseid. Hageja kasutas kostja poolt töötajatele pakutavat soodustust ning esitas 17.07.2008 kostjale kaks erasõidu piletitaotlust, mis võimaldas kostjal saada lennupileteid turuhinnast märgatavalt soodsamate hindadega. Tööinspektsiooni nõusoleku saamise nõue on seotud eelkõige sellega, et oleks tagatud, et tööandja ei lõpeta töösuhet töötajate esindajaga seetõttu, et tema kui töötajate esindaja on muutunud tööandjale näiteks tülikaks. Nagu eespool mainitud, ei tegutsenud hageja reaalselt mitte kordagi töötajate esindajana, seega ei saanud mitte mingil juhul olla ka tegemist olukorraga, kus tööandja oleks võinud tunda soovi vabaneda hagejast kui töötajate esindajast 2 seetõttu, et ta oma tegevuse tõttu töötajate esindajana on muutunud tööandjale tülikaks. Seega ei olnud hageja sisuliselt töötajate esindaja ning temale ei saa seetõttu laieneda ka töötajate esindajale ettenähtud tagatised. Töötajate esindaja kaitse regulatsiooni eesmärk on tagada ennekõike see, et töötajate esindajaga ei lõpetataks töölepingut tema tegutsemise tõttu töötajate esindajana. Kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on muu, ennekõike majanduslik, põhjus, peab tööandja ennekõike hindama töötajate tööalaseid tulemusi. On tõendatud, et hageja töö tulemused võrreldes teiste töötajate tulemustega olid märkimisväärselt halvemad. Kostja lähtus koondamise otsuse tegemisel põhikohaga samasugust tööd tegevate töötajate tööalastest näitajatest. Seega ei olnud hageja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seetõttu, et kostja ei järginud nõuet jätta eelisjärjekorras tööle oma tööalaste näitajate poolest märkimisväärselt halvemate tulemustega, kuid formaalset töötajate esindaja staatust nautiv, hageja. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta reaalset kahju. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seada isik olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Hüvitise tulemusel ei tohi hüvitise saaja hüvitise maksja arvel rikastuda. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejale mingit kahju ei olegi tekkinud. Kostja teatas hagejale töölepingu lõpetamisest ette 4 kuud ning maksis töölepingu lõppemisel ka seadusega ettenähtud koondamishüvitise 4 kuu keskmise palga suuruses summas. Seega oli hagejal aega omale teise töökoha otsimiseks 4 kuud. Hageja kasutab ära oma formaalset töötajate esindaja staatust, ei ole andnud hagejale võimalust oma eksimust parandada, ning käitub äärmiselt pahatahtlikult kostja suhtes, kes on temaga käitunud töösuhet lõpetades väga viisakalt ning mõistlikkuse ning hea usu põhimõtteid järgides. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja lõpetas töölepingu nr 60/99 lisaga 3 töölepingu hagejaga 2.11.2008
p 3 alusel (lk 26), otsustas maksta hagejale välja muuhulgas hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses
Hageja esitas hagi kostja vastu pidades temaga töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, kuna kostja ei järginud hageja töölejäämise eelisõigust, ei põhjendanud ametikoha koondamise põhjust, teates ei ole selgitatud koondamissituatsiooni põhjust (
Hageja on kostja juures alates 08.10.2007 valitud töökeskkonna volinikuks. See teave on esitatud ka tööinspektsiooni. Sellest tulenevalt on hagejal
Kostja pidanuks koondamisel eelistama töölejäämisel hagejat. Kostja tööinspektsiooni nõusolekut hageja koondamiseks ei küsinud (§ 94 lg 1). ITVS § 28 lg 2 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kostja arvates hageja reaalselt töökeskkonna voliniku ülesandeid ei täitnud, tema töötulemusi teiste töötajate omadega võrreldes oli hageja koondamine seaduslik. Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on töölepinguseaduses reguleeritud, on sätestatud, et töölejäämise eelisõigus on eelkõige töötajate esindajatel (§ 99). Selliseks töötajate esindajaks on ka töökeskkonna volinik, kes hageja oli. Seejärel peab tööandja eelistama neid, kellel on paremad töötulemused. See tähendab, et tööalased näitajad on sekundaarsed, hagejal oli töölejäämise eelisõigus tulenevalt sellest, et ta oli töötajate esindaja - töökeskkonna volinik.
nõuab tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, tööandja asukoha järgse tööinspektori nõusolekut. Hagejaga töölepingu lõpetamiseks puudus tööinspektori 3 nõusolek. ITVS § 28 lg 2 alusel lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, kuna tegi seda tööinspektori nõusolekuta. Töötulemused antud juhul asjasse ei puutu, hagi rahuldamise töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises tingib tööinspektori nõusoleku küsimata jätmine kostja poolt. ITVS § 29 lg 2 alusel tuleb hageja lugeda töölt lahkunuks omal algatusel 02.novembril
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.