← Eesti

3-08-1171/33

Obsah (5)§ 94§ 10§ 150§ 11§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2010. a, Tallinn Haldusasja n

§ 94

), võrdles maksuhaldur maksumenetluse käigus tuvastatud kulusid tõendatud laekumiste ja allikatega ning maksustas saadud vahe tulumaksuga. Muuhulgas põhjendati maksuotsust järgmiselt: 1) Igor Galkin ostis oma tütrele, A. G., XXX vallas XXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX XXX XX asuva kinnistu, hankis ehitusloa, tellis üksikelamule vee- ja kanalisatsiooni, elektri- ja gaasitööd, elamu ehituse, akende- ja ukse paigalduse. I. Galkin tasus suurema osa kulude (ehitus, sõiduauto kasutus, lennupiletid) eest sularahas ja tegi arvelduskontodele enne arvete tasumist sularaha sissemakseid, mis loob põhjendatud kahtluse, et ta sai ettevõtlusest või mujalt perioodilist tulu, mille jättis deklareerimata; 2) I. Galkin põhjendas pangakontodele tehtud sularaha sissemakseid ja arvete sularahas tasumist, kokku kuni ca 1,7 mln kr, laenu saamisega oma vennalt J. G.. J. G. ja tema abikaasa N. G. kinnitasid, et on I. Galkinile

  1. a raske rahalise seisu tõttu andnud kokku 15 000 USD (9 000 USD
  2. a mais ja 6 000 USD
  3. a detsembris) Tallinnas I. Galkinit külastades. Nende väitel oli neil Tallinnas kulutusteks ja kingitusteks kaasas 6 000 USD, kuid jätsid tähelepanuta asjaolu, et nad vajasid Tallinnas elamiseks ka ise rahalisi vahendeid, kuna pidid I. Galkini rahaliste raskuste tõttu järelikult ise katma oma kulutused. Nende kui lähisugulaste selgitused võivad olla I. Galkini poolt mõjutatud. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud nende poolt 6 000 USD (79 324 krooni) andmine I. Galkinile, muus osas ei olnud väidetav laen piisav I. Galkini sularaha arveldusteks ca 1, 7 mln kr ulatuses; 3) I. Galkin sai
  4. a alguses SEB Eesti Ühispangalt laenu 935 002 krooni ja paigutas sellest 800 000 krooni tähtajalise hoiuse kontole. Tema arvelduskontod arestiti 13.04.2006 ja tal ei olnud võimalik pangalt saadud laenu rohkem kasutada; 4) Vastavalt A. G. poolt esitatud tõendile („raspiska“) on J. M. väidetavalt andnud novembris 2004 A. G.le laenu sularahas 1 500 000 krooni tähtajaga 5 aastat. Laenusuhe ei ole notariaalselt vormistatud, laen on tõendist nähtuvalt antud suures summas 5 aastaks ilma intressita ja ilma tagatiseta, puudub laenu tagasimaksegraafik. A. G. ei ole asunud laenu tagasi maksma (so 3 aasta ja 4 kuu jooksul ei ole toimunud ühtegi tagasimakset). Tavapärastes tingimustes sõltumatute osapoolte vahel selliselt tingimusteta laenu saamine ei ole võimalik. Sellise suure krediidiriski võtmine pole usutav. Maksumenetluse käigus on I. Galkin väitnud, et kulutuste katmiseks (sh XXXXXXXXXX XXX XX elumaja ehituskulud) sai ta laenu vennalt J. G.. I. Galkin varjas OÜ Saltreks ja OÜ A. vahelisi ärilisi huvisid ja raha saamist J. M.ilt (ta ei teadvat, milles seisnesid OÜ A. ja OÜ Saltreks ärisuhted ja mis laadi koostöös ta OÜ-ga Saltreks tegeles, tema väitel ei ole J. M.
  5. ja
  6. a talle raha, sh laenu, andnud, ta arvab, et viibis juures, kui J. M. A. G.le 1,5 mln kr andis). A. G. on maksumenetluse alguses selgitanud, et kuna I. Galkini pangakontod olid arestitud, andis I. Galkin talle raha ehituskulude arvete eest tasumiseks. Hiljem seletas A. G. aga, et hoopis tema finantseeris elamu ehitust ja sai selleks J. M.ilt laenu. J. M. selgitas maksuhaldurile, et tunneb I. Galkinit kalatööstuskoolist alates ning A. G. on Igor Galkini tütar, J. M.i ja A. G. vahel ei olnud 2

(8)3-08-1171 sõlmitud laenulepingut, suuline leping oli I. Galkiniga. I. Galkin palus võimalust finantseerida kinnistule elamu ehitamist, soovis müüa maja ja peale müüki anda osa kasumist J. M.ile. I. Galkinil oli raha maa ostmiseks ja ehituse alustamiseks ning laenu andmine A. nimele lihtsustaks asjade käiku, kuna plaan oli, et A. müüb maja ära. J. M. ei mäleta täpselt, kus toimus raha üleandmine, kuid ta andis raha üle I. Galkinile; kas A. oli juures või ei, ta ei mäletanud, A. ei oleks lihtsalt nii raha andnud. J. M.i laenu andmise eesmärk oli kasumi saamine ehitatava maja müügist. J. M. selgitas veel, et
  1. a töötas ta koos ukrainlastega, kes tahtsid teha koostööd ja finantseerida kinnisvara arendusse. Kasumit koostööst ei ole veel saadud. Laen on sellest rahast, mida ukrainlased siia finantseerisid. Laenu tingimused olid määratud suuliselt, intress 8 %, tähtaeg 5 aastat, dokumente, sh tagasimaksegraafikut, ei vormistatud. Laen on seni tagastamata, kui maja müüakse, saab laenu tagastada; 5) Nii I. Galkin, A. G. kui J. M. on kontrolli käigus andnud erinevaid ja vasturääkivaid selgitusi, mis kokkuvõttes seab kahtluse alla selgituste usaldusväärsuse. A. G. ei ole J. M. saadud laenu enda omaks pidanud ja on leidnud, et tal ei ole peale AS-lt Amcredit Eesti saadud laenu ja õppelaenu teisi võlgasid. J. M.i sõnul maksis ta 1,5 mln kr I. Galkinile, mitte A. G.le. A. G. ja J. M.i allkirjadega „raspiska“ alusel on 1,5 mln kr saanud aga hoopis A. G.. A. G. esialgse selgituse täiendamine J. M.ilt laenu saamisega pärast OÜ-s Saltreks läbiviidud kontrolli lõppu, millega tuvastati suur maksupettus, viitab sellele, et I. Galkinil ja J. M.il olid ühised huvid OÜ Saltreks ja OÜ A. kütuse ostu-müügitehingutest. A. G. tõendid J. M. laenu saamise kohta on fiktiivsed ja ei kajasta tegelikku olukorda. Et väidetava A. G. ja J. M.i laenusuhte kohta ei sõlmitud laenulepingut ning raha maksti I. Galkinile, viitab sellele, et tegemist ei ole laenusuhtega, vaid tehinguga, mille eesmärgiks oli I. Galkini teisest allikast saadud tulu varjamine. Laenu saamise vajaduse J. M.ilt seab kahtluse alla ka SEB Eesti Ühispangast
  2. a lõpus I. Galkini poolt laenu võtmise fakt; 6) Teadaolevalt on algatatud kriminaalasi J. M.i juhtimisel tegutseva OÜ Saltreks ja OÜ A. ning OÜ Oiliken osalusel toimunud erimärgistatud kütusest ebaseaduslikult lisaainete eemaldamise ja nõuetele mittevastava vedelkütuse käitlemise skeemis, milles osales ka OÜ A. töötaja I. Galkin. Kriminaalmenetlusega kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et I. Galkin finantseeris OÜ Saltreks eriotstarbelise diislikütuse ostutehinguid AS-lt Oiliken. Järelikult I. Galkini majanduslik seis ei olnud raske. Kuna kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et eelnimetatud äriühingute koostöö tulemusel teeniti suurt kasumit, on tõenäoline, et I. Galkin sai skeemis osalemise eest suuremat tasu, kui OÜ A. poolt deklareeritud I. Galkinile tehtud väljamaksed 6 000 krooni kuus. Lisatasu saamist kinnitab SEB Eesti Ühispangale esitatud laenutaotlus, millel ta oma kuu netosissetulekuks märkis lisaks OÜ-st A. saadavale palgale veel 20 000 krooni; 7) Tavapäraseks ei saa pidada olukorda, kus rahaliste vahendite puudumisel soetatakse kinnistu, alustatakse elamu ehitust, reisitakse kogu perega sugulastele külla ja Egiptusesse puhkusele ning koormatakse end mitmete laenudega, mis kuuluvad tagastamisele. Kuna A. G.l puuduvad igasugused rahalised vahendid elumaja ehitamiseks ja laenude tagastamiseks, on maksuhaldur seisukohal, et kõik maksuotsuses käsitletud kulutused on tehtud I. Galkini sissetulekutest; 8) Kuna laenude saamine J. G.ilt summas 79 324 krooni ja J. M.ilt summas 1 500 000 krooni pole tõendatud, ei arvesta maksuhaldur neid väidetavaid laene I. Galkini mittemaksustatava sissetulekuna.
  3. I. Galkini kaebuses taotleti PMTK 10.05.2008 maksuotsuse nr 12-5/407 tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et maksuotsus on õigusvastane ja motiveerimata. I. Galkini ja A. G. poolt on maksuhaldurile esitatud kõik andmed nende
  4. ja
  5. a kulutuste katteallikate kohta. 3
(8)3-08-1171 Vastustaja arvamus, et A. G.ga pole tehtud kehtivaid tehinguid, vaid teda kasutati ära kaebaja tegeliku tulu varjamiseks, on paljasõnaline, arusaamatu ja alusetu. Vastustaja käsitlus kaebaja väidetava varjatud sissetuleku kohta põhineb ekslikul seisukohal, et laenuandjad ei ole tegelikult kaebajale ja tema tütrele laenu andnud, vaid raha pärineb kütusetehingutest. Vastustaja käsitlus J. M.ilt saadud laenu osas põhineb faktiliste asjaolude vääral tõlgendamisel. Revisjoni läbiviimisel ning kontrollakti ja maksuotsuse koostamisel ei järginud vastustaja uurimispõhimõtet (

§ 10

ja 11), jättes kõrvale kaebaja maksukoormust vähendavad asjaolud ning lähtus oletustest. Maksumenetluse eesmärgiks oli I. Galkini repressiivne kallutamine ütluste andmiseks ja kriminaalmenetluses tõendite tekitamiseks, mis on vastuolus õigusriigi ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Maksubaasi määramisel ei saa arvestada kaebuse esitaja laenutaotlust SEB Eesti Ühispangale.

  1. Tallinna Halduskohtu 14.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Vaidlust pole selles, et I. Galkin tegi
  2. a kulutusi vähemalt 774 391 kr ja
  3. a vähemalt 975 855 kr. Osad nimetatud kulutustest on tehtud A. G. pangakonto vahendusel või tema nimel, kuid I. Galkin ei ole vaielnud vastu sellele, et need olid tegelikult tema enda kulutused; 2) Ainus kaebaja konkreetne faktiväide maksuotsuse õigusvastasusest on see, et J. M. andis A. G.le laenu 1,5 mln kr, millest sai 2005.-
  4. a teha tulusid ületavaid kulutusi.

§ 150

lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Üldsõnalistest väidetest, et maksotsus on koostatud uurimisprintsiipi või põhjendamiskohustust rikkudes või muul põhjusel õigusvastaselt, ei piisa, vaid maksuotsuse vaidlustaja peab konkreetselt ära näitama ja usaldusväärsete tõenditega tõendama, miks ja millises osas maksuotsus õigusvastane on. Seega tuleb maksuotsuse järeldusi kontrollida vaid J. M.i ja A. G. laenulepingu arvestamata jätmist puudutavas osas; 3) Kui kulud ületavad deklareeritud tulusid ning pole tõendatud, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või laenude arvel, loetakse tulusid ületavate kulude osa tuluks. Ainuüksi Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt saadud teave ei ole piisavaks aluseks üksikisikule tulumaksu määramiseks. Selline teave oli MTA-le vaid kontrolli teostamise ajendiks. I. Galkinile on tulumaksu määratud

§ 94

lg 1 alusel hindamise teel konkreetselt kulutuste ja tulu vahest lähtuvalt, mitte eeluurimise materjalidele tuginedes; 4) Vaidlust pole selles, et A. G. ega I. Galkini arvelduskontod ei kajasta 1,5 mln kr suuruse laenu saamist J. M.ilt; 5) Maksumenetluses koguti seletusi I. Galkinilt (I kd lk 144 ja 147-148), laenu andjalt J. M.ilt (I kd lk 152-153) ning A. G.lt (I kd lk 145-148; 149-151 ja 160). Antud seletused viisid koostoimes maksumenetluses kogutud muude tõenditega maksuhalduri järelduseni, et reaalset laenusuhet J. M.i ja A. G. vahel ei eksisteerinud ning et väidetav laenusuhe ja laenukinnitused vormistati eesmärgiga varjata asjaolu, et I. Galkin sai maksustamisele kuuluvat tulu, mida ta ei deklareerinud ja millelt ta tulumaksu ei maksnud. A. G. ja I. Galkin andsid maksumenetluse käigus vasturääkivaid selgitusi, mis omakorda ei ühtinud J. M.i selgitustega. Laenu saamise kinnituseks on kirjalikult vormistatud vaid laenu andmise-saamise kinnituskirjad – A. G. on andnud 27.11.2004 kuupäevaga kinnituskirja (I kd tl 173, 174) ja J. M. 28.01.2008 kuupäevaga kinnituskirja (I kd tl 175, 176) – seejuures laenuandja ei teinud seda laenusumma üleandmisel, vaid vormistas kinnituse 28.01.2008. Maksumenetluses esmaselt antud selgitustes ei maini kaebaja ja tema tütar laenu saamist J. M.ilt, vaid I. Galkin põhjendas raha olemasolu 2006. aasta 4

(8)3-08-1171 laenudega vennalt (25.06.2007 selgitused I kd lk 144) ja A. G. teatas, et on võtnud õppelaenu ja ema on toetanud õpinguid rahaliselt (25.10.2007 selgitused I kd lk 145-146). Alles 28.02.2008 maksuhaldurile antud selgitustes (I kd lk 149-151) avaldab A. G., et sai laenu J. M.ilt. On äärmiselt ebatõenäoline, et esmasel kohtumisel maksuhalduriga rääkis A. G. küll seda, et ema aitab tal tasuda õppemaksu (17 500 krooni aastas), kuid unustas või ei pidanud vajalikuks mainida 1 500 000 krooni suuruse laenu võtmist. Laenuandja J. M.i seletuse kohaselt andis ta laenusumma hoopis I. Galkinile (I kd lk 152). Samas selgitas A. G., et raha sai tema, I. Galkin viibis vaid raha üleandmise juures. Käesoleval juhul ei ole peale asjaosaliste endi vasturääkivate selgituste ühtegi tõendit, et J. M. 1 500 000 krooni kas A. G.le või I. Galkinile üle andis. On ebatõenäoline, et ei I. Galkin, A. G. ega J. M. ei suuda meenutada täpsemalt raha üleandmise kohta ja seda, kas nad viibisid selle juures kõik kolmekesi; 6) On ebatõenäoline, et ajal, mil kaebaja töötas ja võttis laenu SEB Eesti Ühispangast, võeti J. M.ilt sularahas laenu ja ei makstud seda sisse ei I. Galkini ega A. G. kontodele, vaid hoiti kodus (A. G. selgitused I kd lk 150). Isikutel on kahtlemata õigus teha ebaratsionaalseid otsuseid, kuid sellisel juhul peavad nad teatud olukordades arvestama ka oluliselt suurema tõendamiskohustusega; 7) Laenuraha päritolu ei ole usaldusväärne, kuna J. M. ei omanud sellisel määral maksustatavat tulu ning vihje ukrainlastest investoritele ei ole kontrollitav, mis teeb samuti laenu andmise ebausaldusväärseks. Kaebaja on küll väitnud, et suudab tõendada, et J. M.il oli raha laenu andmiseks, kuid sellised väited on jäänud paljasõnalisteks. Maksumenetluses J. M. ega I. Galkin sellekohaseid tõendeid ei esitanud, samuti ei toonud I. Galkin seda asjaolu esile eriarvamuses kontrollaktile. Kaebuse esitaja palus küll kohtuistungil J. M.i tunnistajana ülekuulamist, kuid kohus jättis taotluse tulenevalt eelmenetluses antud tähtaja eiramisest (kohtu 10.07.2008 määrus) TsMS § 331 alusel rahuldamata. Samas ei oleks vaid tunnistaja ütlustega (liiatigi kui ta ei ole kõrvaline isik, vaid asjast huvitatud isik) võimalik J. M.i vajaliku tulubaasi tõendamine. Ühtki asjakohast ja kasvõi kaudset dokumentaalset tõendit ei ole kaebuse esitaja J. M.i rahaliste võimaluste kohta esitanud; 8) Kaebuse esitaja pole väitnud, et laenu tagasimakseid oleks alustatud. Seega ka juhul, kui oleks tõendatud, et raha üle anti, jääks ikkagi küsimus, kas tegemist oli laenuga või mingil muul põhjusel üleantud rahaga; 9) Kohtuistungil esitatud kaebaja esindaja väide, et J. M. ja A. G. olid elukaaslased, mistõttu laenulepingut tavapärasel moel ei vormistatud, on paljasõnaline ega ole kooskõlas maksumenetluses kogutud tõenditega (03.03.2008 on J. M. kinnitanud maksuhaldurile, et tunneb A. G.t I. Galkini kaudu, A. G. on talle tema sõbra tütar, I. Galkinit tunneb J. M. aga kooliajast 1982. aastast). Ka ei ole A. G. kinnitanud maksumenetluses antud ütlustes kordagi oma erilisi isiklikke suhteid J. M.iga, mis oleksid andnud alust laenu andmisele väheteenivale isikule suures summas ilma tagatiseta, intressita, tagasimaksegraafikuta ja kirjaliku lepinguta. A. G. ei ole 28.02.2008 antud ütlustes (I kd lk 149) J. M.ilt saadud laenu enda omaks pidanud ja on leidnud, et tal ei ole peale Amcredit pangalaenu ja õppelaenu teisi võlgasid, J. M.i sõnul maksis ta 1,5 mln kr I. Galkinile, mitte A. G.le (I kd lk 152); 10) I. Galkin märkis laenutaotluses AS-le SEB Eesti Ühispank (I kd lk 61-62) oma netosissetulekuks kuus põhitöökohalt 5 000 krooni, muudeks igakuisteks sissetulekuteks 20 000 krooni ja netosissetulekuks kuus kokku 25 000 krooni. Küsimusele, miks I. Galkin näitas SEB Eesti Ühispanga laenutaotlusele kuu netosissetulekuks lisaks OÜ-lt A. saadud 5 000 kroonile veel 20 000 krooni, vastas isik maksumenetluses, et ei mäleta, võibolla seda 20 000 krooni ei olnudki, ei tea, kas reaalselt oli ja kas ta sai niisuguse sissetuleku või ei (I kd lk 148). Selline väide ei lükka 5
(8)3-08-1171 ümber laenutaotluses märgitut. Kaebaja ei ole esitanud laenutaotluse osas võltsimisväidet, seega ta möönab, et on taotluses sellise summa kirjutanud. Kohtuistungil oletas kaebaja esindaja, et vaidlusalune 20 000 krooni laenutaotluses oli see raha, mida kaebuse esitaja sai kogu aeg laenata J. M.ilt (II kd lk 10 pöördel). Samas ei ole kaebuse esitaja taotluses märkinud kehtivate kohustuste lahtris laenu J. M.ilt, vaid ainult varasemat laenu 955 000 ulatuses SEB Ühispangalt. Seega on esindaja oletus, et 20 000 krooni kuus tähendas krediidivõimalusi, paljasõnaline ja vastuolus J. M.i poolt maksuhaldurile antud selgitustega. Seega on maksuhaldur põhjendatult arvestanud eelkirjeldatud laenutaotlust ühe tõendina, mis kinnitab, et I. Galkin sai aastatel 20052006 deklareeritust suuremat tulu. Oluline on meeles pidada, et maksubaas kujundati hindamise teel tehtud kulutustest lähtudes, mitte ei võetud aluseks märgitud 20 000 lisasissetulekut kuus; 11) Seega hindas maksuhaldur maksuotsuses I. Galkini kontrollitava perioodi sissetulekuid ja väljaminekuid ning leidis, et ta on kulutanud 1 547 409 (2 244 467 – 697 058) krooni rohkem kui tema tuvastatud sissetulekud seda lubasid. Maksuhaldur ei pea tuvastama tulu liiki, kuna maksustatavate tulude nimistu ei ole ammendav. Kui maksukohustuslane ei ole tõendanud mittemaksustatava tulu olemasolu, kuulub tulu maksustamisele sõltumata täpse tululiigi määramisest; 12) Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/521/05 on kohus rõhutanud, et tulenevalt TuMS § 36 lg-st 2 on ka füüsiline isik kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Füüsilisest isikust maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Maksuotsus on motiveeritud, kuna selles on kajastatud nii selle andmise õiguslik kui ka faktiline alus. Arvestades maksuhalduri poolt menetluses kogutud tõendite ja seletuste hulka, on asjakohatu väita maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi mittejärgimist. Pigem on kaebaja mittenõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, esitades maksukohustuse vähendamiseks ebausaldusväärseid tõendeid. Seega on maksuotsus õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Igor Galkini apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Väited: 1) Halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust A. G. ja J. M. ülekuulamiseks ning uute tõendite juurde võtmiseks, mis kohtuistungi ajal olid tunnistaja J. M.i käes. Kohus hakkas käsitlema J. M.i tulude küsimust, mida maksumenetluse käigus ei arutatud ja millele vastustaja viitas alles kohtule antud seletuses kaebuse kohta, selline haldusakti täiendav motiveerimine on lubamatu. Kaebaja ja A. G. esitasid kõik andmed 2005. ja 2006. a tehtud kulutuste katteallikate kohta ning täiendava tulumaksu määramiseks puudub alus; 2) Kogu käsitlus kaebaja väidetava varjatud sissetuleku kohta põhineb ekslikul seisukohal, et ükski isik ei ole tegelikult kaebajale ega kaebaja tütrele laenu andnud, vaid raha pärineb salapärastest kütusetehingutest. Arusaamatu ja alusetu on vastustaja arvamus, et A. G. ei ole teinud ühtegi kehtivat tehingut ja teda kasutati kaebaja tegeliku tulu varjamiseks; 3) Apellant viitab

§ 10

lg-st 3 tulenevatele menetluse läbiviimise nõuetele ja

§ 11

lgle 1, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh maksukohustust suurendavaid ja vähendavaid asjaolusid. Revisjoni läbiviimisel, kontrollakti ja maksuotsuse koostamisel 6

(8)3-08-1171 ei järginud vastustaja uurimispõhimõtet ning jättis kõrvale peaaegu kõik kaebaja maksukoormust vähendavad asjaolud ja võttis arvesse ainult oletused väidetava tulu osas. Selline tegevus on vastuolus revisjoni eesmärgiga (

§ 73lg 1).

  1. PMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja esitab vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) Apellatsioonkaebus on üldsõnaline, sellest ei selgu, millist materiaalõiguse normi on halduskohus vääralt kohaldanud ja millist kohtumenetluse normi asja läbivaatamisel rikkunud; 2) Maksukohustuslane ei kasutanud võimalust tõendada 21.04.2008 eriarvamuses esitatud seisukohti. Samuti ei kasutanud ta kohtu poolt 10.07.2008 antud võimalust esitada täiendavaid taotlusi, selgitusi ja tõendeid hiljemalt 29.09.
  2. 29.10.2008 kohtuistungil ei olnud kaebaja esindajal kohtule esitada täiendavaid tõendeid, vaid esindaja tegi taotluse asja läbivaatamise peatamiseks ja alternatiivina, kui kohus ei rahulda taotlust, tunnistajate A. G. ja J. M.i ülekuulamiseks tunnistajatena. Väidetavalt ei olevat tunnistajad kohtuistungi toimumise ajal, 29.09.2008, viibinud Eestis ja J. M.il olevat väidetavalt tõendid, mis kinnitavat tema laenu andmise võimalusi. Kohus jättis õigesti taotlused rahuldamata. Kaebaja ei kasutanud oma protsessiosalise õigusi täiendavate taotluste esitamiseks heauskselt, vaid eesmärgiks oli protsessi venitamine. A. G. ja J. M. on maksumenetluses korduvalt selgitusi andnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidlus maksuotsuse õiguspärasuses käib üksnes küsimuses, kas maksuhaldur on apellandi
  4. ja
  5. a deklareerimata tulu hindamise teel kindlaks määramisel jätnud apellandi kulutuste katteallikana põhjendatult arvestamata väidetava J. M.ilt saadud 1,5 mln kr suuruse laenu kui TuMS 12 lg 1 mõttes tuluna mittekäsitletava sissetuleku. Nii maksuotsuses kui ka apelleeritud halduskohtu otsuses on põhjalikult selgitatud, miks sellise laenu andmist apellandile (või tema tütrele) ei saa pidada tõendatuks. Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei hakka neid kordama. Apellatsioonkaebuse väited on üldsõnalised ning sellest ei selgu, milliseid tõendeid on maksuhaldur või kohus ebaõigesti hinnanud.
  6. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Taotluse kuulata tunnistajatena üle A. G. ja J. M. esitas kaebuse esitaja esindaja kohtule enne kohtuistungit 29.10.2008 (vt taotlus ja istungi protokoll lk 1 II kd lk 5) ja pärast kohtu poolt 10.07.2008 määrusega (I kd tl 34-35) määratud tähtaja lõppemist 29.09.
  7. Taotluse esitamise tähtaja ületamise mõjuvaid põhjuseid esile ei toodud. Sellises olukorras oleks taotluse rahuldamine põhjustanud asja lahendamise venimist, kuna kumbki näidatud isik ei asunud Eestis. Taotluse rahuldamata jätmine TsMS § 331 lg 1 alusel oli põhjendatud.
  8. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Muuhulgas ei ole tõendil asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. 7

(8)3-08-1171 Tunnistajate ülekuulamise vajadust põhjendas kaebuse esitaja esindaja 29.10.2008 kohtuistungil istungi protokollist nähtuvalt sellega, et J. M. saab tõendada, et tal oli rahalisi vahendeid laenu andmiseks I. Galkinile, samuti on oluline selgitada, millised suhted olid A. G. ja J. M.i vahel. Ütlusi laenu andmise asjaolude kohta andsid J. M. ja A. G. maksumenetluses. Pealegi ei ole asjas määravat tähtsust küsimusel, kas J. M.il oli piisavalt rahalisi vahendeid, et tal üldse olnuks võimalik I. Galkinile või A. G.le 1,5 mln kr laenu anda. Maksuhaldur ja halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ei saa niisugustel asjaoludel laenu andmist mõistliku isiku poolt pidada usutavaks. Tunnistajate ülekuulamise vajadust ei saa põhjendada ainult üldsõnaline viide vajadusele selgitada, millised suhted olid J. M.i ja A. G. vahel, eriti olukorras, kus maksumenetluses antud ütlustes kumbki isik ega kaebuse esitaja J. M.a ja A. G. vahelistele erilistele suhetele ei viidanud. 9. Seega ei ole halduskohus asja läbivaatamisel rikkunud protsessinorme. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus jätta menetluskulud (mis seisnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus) vastustaja kanda. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.