VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-31162 29. märtsil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-09-31162 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 01.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled elasid koos alates 1991 kuni 2002 aastates. 1991-1997 ajavahemikul elasid nad hageja isale kuuluvas XXX asuvas korteris, aga 1997-2002 aastates hageja korteris aadressil XXX. Kooselu ajal pooltel on sündinud kaks last. Esimene laps - poeg - suri lapsepõlves. Teine laps - tütar E, on sündinud XXX. Tütre E sünniaktis kanti hageja ütluse kohaselt isa eesnimi, perekonnanimena - hageja perekonnanimi. Vaatamata sellele, kostja alati tunnistas, et E on tema tütar. Ka E loeb kostjat isaks, suhtleb kostjaga ja oma vanavanematega (kostja vanematega), kes elavad Sillamäel. Isegi pärast poolte peresuhete lõppemist 2002a kostja jätkas tütrega suhtlemist, vahel osutas hagejale abi, olgugi see abi oli ebaregulaarne ja ebapiisav. 2005-2007 aastates üle kandis kostja tütre pangaarvele kokku 2800 krooni: 12.09.2005 - 500; 25.01.2006 – 500; 12.04.2006 - 500; 11.09.2006 - 500; 07.12.2006 - 500; 25.04.2007 - 300 (viimane summa oli üle kantud J G arvelt). Pärast 25.04.2007 mingit varalist abi kostja tütrele ei osuta. Peale tütre pangakontost väljavõtet hageja lisab tõendina fototabelid, kust nähtub, et hageja, kostja ja tütar E elasid ühe perega. Kõigil kohtule esitatud fotol on hageja, kostja ja laps. Ühel pildil on kostja käes vastsündinud E. Teisel fotol on nad neljakesi - kostja ema, E, kostja ja hageja. Hagejal on võimalik kutsuda kohtuistungi palju tunnistajaid, kes tõendaks poolte kooselu ja see fakt, et ta tunnistas tütart (tunnistajate hulgas võib kutsuda ka kostja vanemad), aga selleks, et vältida täiendavaid kulusid, praegu hageja ei nõua seda. Küsimus tunnistajate kutsumise vajaduse lahendab hageja pärast kostja vastuse saamist. Hageja ainusissetulekud on peretoetused 600 krooni (300 krooni lapsetoetus ja 300 krooni üksiku vanema toetus), kuna hageja ei tööta. Hageja palub tunnistada, et tema tütar E B põlvneb isast V G ja teha E B sünniaktis vastav muudatus. Mõista kostjalt hageja kasuks tütre E B ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 2 631,75 krooni (2 175 krooni + tulumaks 21%) alates hagi esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ½ miinimumpalgamäärast. Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Viru Maakohtu 26.02.2010 otsusega rahuldati täies ulatuses Ž B hagi V G vastu põlvnemise tuvastamise nõude osas osa- ja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tuvastati, et Ž B 15.10.1996 sündinud laps E B (ik XXX, sünniakt koostatud Ida-Viru Maavalitsuse Narva filiaalis 24.10.1996 (kanne nr 490) põlvneb V G (ik XXX, elukoht XXX), otsustati teha E B sünniaktis vastav kandemuudatus isa kohta. Tsiviilasja nr 2-09-31162 menetlus Ž B hagi osas V G vastu elatise väljamõistmise nõudes jätkati. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-09-31162 Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni pluss tulumaks 21%, seega kokku 2 631,75 krooni kuus, hagiavaldus on esitatud 01.07.2009, seega antud asja hagihind moodustab 23 685,75 krooni (2 175 krooni + 21% tulumaks * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 33-34) kostja on nõus arutleda antud hagiavaldus Viru Maakohtus ning arvab, et kostja endisel elukaaslasel, Ž B, on õigus Kohtusse pöörduda. Antud hagi kostja ei tunnista õigeks, osaliselt tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Pooled elasid koos alates 1991-2002 aastani. Kooselu ajal sündinud tütar E, s. XXX., on tõesti kostja tütar, seda kostja tunnistab ja tunnistas alati. Aastal 1996.a., kui pooltel sündis laps, Ž B, E ema, tahtlikult ei soovinud tütre sünniakti kirja panna kostjat isaks, põhistades sellega, et tulevikus tema, nagu üksikema, saab suurema toetust enda jaoks, soodustusi lasteaja ja kommunaalmaksete maksmise korral, mingid hüvitised jne. 13 aastat kostja endine elukaaslane oli nõus sellega. Sellel aastal ta abiellus ning kaotas üksikema staatuse. Tema hagiavalduses kirjeldatud kuupäevad, millal kostja abi osutas, see on vale ja ei ole kõik. Kostja ja kostja praegune abikaasa J G isiklikult (mitte panga kaudu) osutasid rahalist abi, ostsid rõivad, koolitarbed, kingitused sünnipäevaks jne. Tihti tütar E oli kostja külas, Tallinnas, kus praegu kostjal uus pere ja 2-aastane tütar M-A G, s. XXX. Kostja vanem tütar E on alati oodatud kostja peres. Varem Ž B pretensioone lapse elatise osas ei olnud. Kostjal on taotlus Kohtule lapse elatise määramisel. Juba 2 aastat kostjal on ajutised töökohad, palk ja tulud on ebaregulaarsed. Praegu on kostja peres raske materiaalne seisund. Kostja peres on 2 last kostja abikaasa J G poeg E B, s. XXX. ning abielus sündinud tütar M-A G, s. XXX. Antud momendil kostja abikaasa on veel lapsehoolduspuhkusel, ei tööta, lapsetoetuse saav isik. Perele võimalusel osutavad abi nende vanemad. Seoses kostja endise elukaaslase hagiga kostja abikaasa on sunnitud ka Kohtusse pöörduda lapse elatise nõudes, kui Kohus ei leia võimalust vähendada seaduse ettenähtud suurus, st igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 5, palub kostja vähendada pooleks nimetatud suuruse, sest kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastuhagi kostja soovib esitada juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele kostja endise elukaaslase Z kuni läbivaatamiseni kohtuistungil. Küsimus on selles, et korter aadressil XXX, oli ostetud 1997.aastal Z B nimele poolte kooselu ajal. Praegu kostjal on ka pretensioone selle korteri suhtes. Kohtukulud palutakse jaotada pooleks. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 38) kuna kostja tunnistab, et tütar E põlvneb temast, siis vaidlus jääb üksnes elatise suuruse üle. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-09-31162 Praegu hagejal sündis teine laps, hageja ei tööta ja tal ei jätku vahendeid , et ülal pidada tütart üksi. Kostja peab ülal pidama kõiki oma lapsi. Kostja abikaasal poja olemasolu teisest abielust ei tähenda kostja kohustust teda ülal pidada, kuna lapsel on oma bioloogiline isa. Kostja, viidates oma raskele varalisele olukorrale ei lisanud ühtegi tõendit selle kohta. Üksnes teise lapse olemasolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis lubab alandada nõutava elatise suuruse pooleks. Kostja kavatsus jagada hageja lahusvara on põhjendamatu ja ei saa olla vastuhagi esemeks. Kompromissi korral on hageja nõus vähendada nõutava elatise suurust 2 175 kroonin kuus alates hagi esitamise päevast. KOHTUISTUNG 10.03.2010 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde elatise väljamõistmise osas, kostja ei tunnistanud hagi, ei ole nõus tasuma elatist nõutud summas. Kostjal on teine väike laps, abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel ja elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas osutub kostja teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel XXX sündis tütar E. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud E B sünnitunnistusega (tl 3) ja Viru Maakohtu 26.02.2010 osaotsusega (tl 51-56) et hagejal sündis XXX tütar A G. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud A. G sünnitunnistusega (tl 39) et kostja registreeris abielu 02.11.2006. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega (tl 26) et kostjal sündis XXX tütar M-A G. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud MA. G sünnitunnistusega (tl 27) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-09-31162 Vastavalt

§ 230

lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub oma avalduses mõista elatis lapsele miinimummääras, mis on käesoleval ajal 2 175 krooni, seega ta ei pea tõendama laste ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust. Elatise miinimummäärale palub ta lisada ka tulumaks 21%. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutud elatise suurusega. Kostja seletas, et andis tütre ülalpidamiseks raha, ostis riided, mõnikord käis tütar tema juures. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamaksmiseks alates 01.07.2009 on põhjendatud, kuna kostja täitis ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Vastupidist kostja ei tõendanud. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Iseenesest ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval ajal on kostja töötu, kuna ta on noor, töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada ülal oma alaealisi lapsi. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel nagu ka kostja abikaasa. Hageja täidab oma ülalpidamiskohustust, kostja aga ei tee seda. Hagejal on samuti kaks alaealist last nagu kostjalgi. Seega leiab kohus, et elatise väljamõistmine seadusega ettenähtud miinimummääras on põhjendatud. Kohus ei arvesta asjaoluga, et kostja abikaasal on laps teisest abielust, kuna kostjal ei ole kohustust selle lapse ülalpidamiseks. Mis puudutab hageja nõuet lisada elatise suurusele ka tulumaksu 21%, leiab kohus, et antud juhul see nõue ei ole põhjendatud. Hagejal on abikaasa, kes vastavalt menetlusabitaotluses sisalduvatele andmetele (tl 8-9) omab sissetulekut ettevõtlustulu näol summas 78 532 krooni, aastas bruto ehk 6 500 krooni kuus bruto ja 5 500 krooni kuus neto. Antud juhul võib võtta arvesse, et kostja ei tööta, ei tööta ka tema abikaasa ja elatise miinimummäärale tulumaksu lisamisel osutub kostja teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega hageja nõude elatisele tulumaksu lisamise osas jätab kohus rahuldamata. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-09-31162 Kohus ei arvesta kostja kohustusi pankade ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui laen oli võetud perekonna huvides, võivad pooled jagada oma ühisvara, s.h kohustused. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-31162/17