) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 01.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled elasid koos alates 1991 kuni 2002 aastates. 1991-1997 ajavahemikul elasid nad hageja isale kuuluvas XXX asuvas korteris, aga 1997-2002 aastates hageja korteris aadressil XXX. Kooselu ajal pooltel on sündinud kaks last. Esimene laps - poeg - suri lapsepõlves. Teine laps - tütar E, on sündinud XXX. Tütre E sünniaktis kanti hageja ütluse kohaselt isa eesnimi, perekonnanimena - hageja perekonnanimi. Vaatamata sellele, kostja alati tunnistas, et E on tema tütar. Ka E loeb kostjat isaks, suhtleb kostjaga ja oma vanavanematega (kostja vanematega), kes elavad Sillamäel. Isegi pärast poolte peresuhete lõppemist 2002a kostja jätkas tütrega suhtlemist, vahel osutas hagejale abi, olgugi see abi oli ebaregulaarne ja ebapiisav. 2005-2007 aastates üle kandis kostja tütre pangaarvele kokku 2800 krooni: 12.09.2005 - 500; 25.01.2006 – 500; 12.04.2006 - 500; 11.09.2006 - 500; 07.12.2006 - 500; 25.04.2007 - 300 (viimane summa oli üle kantud J G arvelt). Pärast 25.04.2007 mingit varalist abi kostja tütrele ei osuta. Peale tütre pangakontost väljavõtet hageja lisab tõendina fototabelid, kust nähtub, et hageja, kostja ja tütar E elasid ühe perega. Kõigil kohtule esitatud fotol on hageja, kostja ja laps. Ühel pildil on kostja käes vastsündinud E. Teisel fotol on nad neljakesi - kostja ema, E, kostja ja hageja. Hagejal on võimalik kutsuda kohtuistungi palju tunnistajaid, kes tõendaks poolte kooselu ja see fakt, et ta tunnistas tütart (tunnistajate hulgas võib kutsuda ka kostja vanemad), aga selleks, et vältida täiendavaid kulusid, praegu hageja ei nõua seda. Küsimus tunnistajate kutsumise vajaduse lahendab hageja pärast kostja vastuse saamist. Hageja ainusissetulekud on peretoetused 600 krooni (300 krooni lapsetoetus ja 300 krooni üksiku vanema toetus), kuna hageja ei tööta. Hageja palub tunnistada, et tema tütar E B põlvneb isast V G ja teha E B sünniaktis vastav muudatus. Mõista kostjalt hageja kasuks tütre E B ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 2 631,75 krooni (2 175 krooni + tulumaks 21%) alates hagi esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ½ miinimumpalgamäärast. Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. TSIVIILASJA HIND 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Osaotsus tehakse põlvnemise tuvastamise nõude osas. Vastavalt
tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.07.2009.
lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 33-34) kostja on nõus arutleda antud hagiavaldus Viru Maakohtus ning arvab, et kostja endisel elukaaslasel, Ž B, on õigus Kohtusse pöörduda. Antud hagi kostja ei tunnista õigeks, osaliselt tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Pooled elasid koos alates 1991-2002 aastani. Kooselu ajal sündinud tütar E, s. XXX., on tõesti kostja tütar, seda kostja tunnistab ja tunnistas alati. Aastal 1996.a., kui pooltel sündis laps, Ž B, E ema, tahtlikult ei soovinud tütre sünniakti kirja panna kostjat isaks, põhistades sellega, et tulevikus tema, nagu üksikema, saab suurema toetust enda jaoks, soodustusi lasteaja ja kommunaalmaksete maksmise korral, mingid hüvitised jne. 13 aastat kostja endine elukaaslane oli nõus sellega. Sellel aastal ta abiellus ning kaotas üksikema staatuse. Tema hagiavalduses kirjeldatud kuupäevad, millal kostja abi osutas, see on vale ja ei ole kõik. Kostja ja kostja praegune abikaasa J G isiklikult (mitte panga kaudu) osutasid rahalist abi, ostsid rõivad, koolitarbed, kingitused sünnipäevaks jne. Tihti tütar Er oli kostja külas, Tallinnas, kus praegu kostjal uus pere ja 2-aastane tütar M-A G, s. XXX. Kostja vanem tütar E on alati oodatud kostja peres. Varem Ž B pretensioone lapse elatise osas ei olnud. Kostjal on taotlus Kohtule lapse elatise määramisel. Juba 2 aastat kostjal on ajutised töökohad, palk ja tulud on ebaregulaarsed. Praegu on kostja peres raske materiaalne seisund. Kostja peres on 2 last kostja abikaasa J G poeg E B, s. XXX. ning abielus sündinud tütar M-A G, s. XXX. Antud momendil kostja abikaasa on veel lapsehoolduspuhkusel, ei tööta, lapsetoetuse saav isik. Perele võimalusel osutavad abi nende vanemad. Seoses kostja endise elukaaslase hagiga kostja abikaasa on sunnitud ka Kohtusse pöörduda lapse elatise nõudes, kui Kohus ei leia võimalust vähendada seaduse ettenähtud suurus, st igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 5, palub kostja vähendada pooleks nimetatud suuruse, sest kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastuhagi kostja soovib esitada juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele kostja endise elukaaslase Z kuni läbivaatamiseni kohtuistungil. Küsimus on selles, et korter aadressil XXX, oli ostetud 1997.aastal Z B nimele poolte kooselu ajal. Praegu kostjal on ka pretensioone selle korteri suhtes. Kohtukulud palutakse jaotada pooleks. 3
) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Lähtudes eelkõige lapse huvidest loeb kohus otstarbekaks lahendada osaotsusega lapse põlvnemise tuvastamise nõue. Menetlust elatise väljamõistmise nõudes tuleb jätkata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et Ž B hagi V G vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses osaotsusega. Vastavalt
lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on nii hagi vastuses kui ka kohtuistungil hagi õigeks võtnud lapse põlvnemise tuvastamise osas, tunnistades, et ta on E B isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg-st 3 tulenevalt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 4
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja võttis hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas kohe õigeks, hageja oli täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest, hageja ei kasutanud ammendavalt kohtuväliseid võimalusi ja kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, loeb kohus õiglaseks jääta hageja menetluskulud riigi kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 5
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.