VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-06-5173 22. märtsil 2010, Narva Kohtuasi A B hagi I B vastu elatise võlgnevuse suuruse tuvastamise ja elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes 19 575 krooni Hageja A B (ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, asukoht Rakvere 5a; 41531 Jõhvi, telefon 5335 9145; e-post iringromtsev@hot.
- ee)Kostja I B (XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Leanika Tamm (advokaadibüroo Sirje Must Jõhvi osakond, asukoht Keskväljak 4; 41531 Jõhvi; tel/faks 335 008; e-post leanika.tamm@gmail.com) Hagimenetlus 25.02.2010, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Pooled ja nende esindajad Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON 1. A B hagi rahuldada osaliselt. 2. Tuvastada, et A B tekkis elatise võlgnevus Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-155/93 alates 19.07.2000 ning seisuga 22.03.2010 selle suurus moodustab 6 145,40 krooni (kuus tuhat ükssada nelikümmend viis krooni ja 40 senti). 3. Jätta rahuldamata A B hagi elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõude osas täies ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 2. Jätta muud menetluskulud (riigilõiv, riigi õigusabikulud) riigi kanda. 3. Riigiõigusabi korras advokaatide tasu ja kulutuste hüvitamise otsustab kohus eraldi määrusega. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Tsiviilasi nr 2-06-5173 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.
- ee)30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE EELMINE KÄIK I B esitas 10.03.2006 Viru Maakohtule hagi (I kd tl 3) A B vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps A B, sündinud XXX, kelle ülalpidamiseks oli Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 (p.o 13.07.1993) otsusega A B väljamõistetud alimendid ¼ osas töötasust. I B palus välja mõista elatise Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 alusel minimaalmääras. A B (edaspidi hageja) esitas 07.04.2006 Viru Maakohtule I B (edaspidi kostja) vastu hagi (I kd tl 28), milles palus vabastada teda Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsusega väljamõistetud elatise (alimentide) võlgnevuse summas 28 628 krooni maksmisest. Hagiavalduse kohaselt maksis hageja alimente regulaarselt kuni 1997.a, mil ta jäi töötuks. 2004.a kaotas ta selgrootrauma tagajärjel 90% töövõimest. Peale pensioni, mille suurus on 1 269 krooni kuus, hagejal muid sissetulekuid ei ole. Kohtutäituri 15.03.2006 akti kohaselt on hagejal elatise võlgnevus summas 28 628 krooni 56 senti. Hageja maksab kostjale igakuiselt elatist 300 krooni, kuid elatise võlgnevust kustutama ta võimeline ei ole. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab hageja ravi ega ole võimeline töötama. Viru Maakohtu 10.07.2006 määrusega (I kd tl 76) peatati hagi tagamiseks Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasi nr 095/2001/6526 kuni antud tsiviilasjas otsuse tegemiseni ja jõustumiseni. Viru Maakohtu 10.01.2007 määrusega (I kd tl 26) liideti hageja I B elatisehagi ühte menetlusse A B hagiga elatise võlgnevuse maksmisest vabastamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja Viru Maakohtu 10.07.2006 määruse kätte 21.07.2006, kuid tähtajaks maakohtule vastust hagile ei esitanud (I kd tl 89, 90). Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega rahuldati I B hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti välja hageja kasuks tütre A B ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 500 krooni alates 10.03.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni 20.07.2009. A B hagi osas jätkas maakohus menetlust. Viru Maakohtu 14.05.2007 otsusega (III kd tl 9-11) rahuldati hageja A B hagi osaliselt ja ta vabastati Sillamäe Rahvakohtu (p.o Linnakohtu) 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 2
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 väljamõistetud elatise võlgnevusest, mis tekkis ajavahemikul 05.05.2004-30.11.2004 summas 2 808 krooni 75 senti. Vastavalt kohtutäitur Kristel Maalmani vastusele on hagejal seisuga 31.06.2006 elatise võlg 19 386 krooni (I kd tl 140). Sama kohtutäituri 21.07.2007 õiendi (I kd tl 122) järgi on hagejal elatise võlg seisuga 01.07.2006 summas 18 186 krooni 69 senti. Võlgniku (hageja) pensionist laekub nõude rahuldamiseks igakuuliselt 627 krooni, millest 500 krooni kantakse sissenõudjale (kostjale) igakuise elatise ja elatise võla katteks ning 127 krooni kohtutäituri tasuks. Hageja tööraamatu kohaselt töötas hageja pärast elatise väljamõistmist kuni 1996.a oktoobrini. Peale selle asus ta tööle alles 20.09.1997 ja 31.12.1997 tööleping lõpetati. Uuesti töötas hageja alates 23.07.1998 kuni 27.07.1998 ja 2001.a juunist kuni 31.07.
- Hageja töötu kaardist tuleneb, et ta võeti töötuna arvele 03.05.2001 ja tal ei ole õigust töötu abirahale. Viru Maakohus leidis, et hagejal ei ole mingit mõjuvat põhjust enne 2004.a trauma saamist tekkinud elatise võlgnevusest vabastamiseks. Hageja oli töövõimeline ja pidi tegema kõik endast oleneva töö saamiseks ja tütrele elatise maksmiseks. Vastavalt 17.05.2004 arstliku ekspertiisi otsuse nr 116488 sisulisele põhjendusele tuvastati hagejal raske puue, ta vajas kõrvalabi igal ööpäeval, kuna ei tulnud iseseisvalt toime ning puue põhjustas lisakulutusi. Hageja pensionitunnistuse kohaselt oli ta ajavahemikul 05.05.200430.11.2004 töövõimetu 90%. Sotsiaalkindlustusameti 30.03.2006 tõendi järgi sai hageja sellel ajavahemikul pensioni 1 605 krooni kuus. Sillamäe Rahvakohtu (p.o Linnakohtu) 13.07.1993 otsuse alusel pidi hageja maksma elatist ¼ töötasust, seega 401 krooni 25 senti kuus. Viru Maakohus pidas põhjendatuks vabastada hageja ajavahemikul 05.2004-30.11.2004 tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest summas 2 808 krooni 75 senti (7 kuud x 401,25 krooni). Kohtule esitatud 15.02.2006 arstliku ekspertiisi otsuse nr 247862 kohaselt on hagejale määratud alates 19.01.2006 kuni 31.01.2008 töövõimetus 50%. Hagejale on vastunäidustatud raske töö ja puuet ei tuvastatud. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, kas ja kui suur töövõime kaotuse protsent oli hagejale määratud ajavahemikul 30.11.2004 kuni 19.01.
- Kohus leidis, et hagejale määratud töövõime kaotuse protsent 50 võimaldab hagejal siiski 50% ulatuses tööd teha ja kohtul pole alust vabastada hagejat peale 30.11.2004 tekkinud elatise võlgnevuse maksmisest. Hagejal on tekkinud võimalus elatise võlgnevuse tasumiseks. Ta saab pensioni summas 1 269 krooni kuus ja hooldajatoetust 240 krooni kuus, küttetoetust 600 krooni ja toetusi vanuritele. Hageja elab koos oma emaga ja vanaemaga, kes saavad pensioni. Hageja omab kinnisvara, mis on tema, ema ja vanaema eluase. Registritesse kantud vallasvara ta ei oma. Viru Ringkonnakohtu 17.12.2007 otsusega (III kd tl 56-60) tühistati täielikult Viru Maakohtu 14.05.2007 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.06.2008 määrusega (III kd tl 78-80) A B määrati riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati advokaat Irina Gromtsev. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.04.2009 määrusega (IV kd tl 5-7) A B menetlusabi taotlus rahuldati ning vabastati A B täielikult riigilõivu tasumisest. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.10.2009 määrusega (IV kd tl 15-16) rahuldati I B riigi õigusabi taotlust, anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi 3
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 kulud, riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Leanika Tamm (Advokaadibüroo Sirje Must, Jõhvi osakond). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 09.08.2009 esitas hageja esindaja hagiavalduse (terviktekst) elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise ning võlgnevuse suuruse tuvastamise nõudes (III kd tl 93-96). Hagiavalduse kohaselt poolte abielust on XXX sündinud tütar A B. Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 (p.o. 13.07.1993) otsusega mõisteti A B I B kasuks elatis tütre A B ülalpidamiseks 1/4 osas töötasust. Ülalnimetatud otsuse alusel maksis hageja elatist tütre ülalpidamiseks regulaarselt kuni 1997.a. Hageja töötas kuni 1996.a oktoobrini. Pärast seda ei olnud hagejal kindlat töökohta, hageja oli töötu, aeg-ajalt sai tööd, kuid lühikeseks ajaks, elatist maksis oma materiaalsete võimaluste kohaselt. Hageja töötas ajavahemikel 20.09.1997-31.12.
- 23.07.1998 - 27.07.1998, 2001.a. juunist kuni 31.07.2001.a. 03.05.2001.a. võeti hageja töötuna arvele ja tal ei olnud õigust töötu abirahale. 2004.a. sai hageja selgroo trauma ning arstliku ekspertiisi
- mai 2004.a. otsusega nr 116488 on hagejale määratud raske puue ning töövõimekaotuse protsent 90 %. Arstliku ekspertiisi 16.12.2004.a. otsusega nr 162612 on hagejale määratud töövõimekaotuse protsent 60 %. Arstliku ekspertiisi 15.02.2006.a. otsusega nr 247862 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 50 %. Arstliku ekspertiisi 22.02.2008.a. otsusega nr 40342! määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 30 %. Perekonnaseaduse (PKS) § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevusi tasuda. Hageja varaline seisund nii ajavahemikul alates 1997.a, kui ka peale töövõimekaotuse määramist mais 2004.a. ei võimaldanud tal maksta elatist tütre ülalpidamiseks. Hageja leiab, et elatise võlgnevus on tekkinud mõjuvatel põhjustel. Virumaa Pensioniameti 02.2008.a. tõendi kohaselt on hagejale määratud töövõimetuspensionist kinni peetud igakuuliselt: 01.04.2006 kuni 31.12.2006.a. summas 627 krooni (s.h- elatis 500 krooni ja elatise võlg 127 krooni); 01.01.2007 kuni 31.03.2007 summas 632 kooni ( s.h. elatis 600 krooni ja elatise võlg 32 krooni); 01.04.2007 kuni 30.06.2007 summas 636 krooni (s.h. elatis 600 krooni ja elatise võlg 36 krooni); 01.07.2007 kuni 31.12.2007 summas 639 krooni (s.h. elatis 600 krooni ja elatise võlg 39 krooni); 01.01.2008.a. kuni 31.01.2008 summas 725 krooni. Kuni 19.02.2008.a. sai hageja töövõimetuspensioni. Alates 19.02.2008.a. hagejal puudub pensioni saamise õigus. Peale töövõimetuspensioni maksmise lõpetamist võttis hageja end koheselt tööhõiveametisse arvele. Alates 25.03.2008.a. kuni 19.12.2008.a. on hagejale määratud töötutoetus: perioodil 25.03.2008.a - 15.04.2008.a. summas 723,80 krooni, 16.04.2008.a. - 13.05.2008.a. summas 921,20 krooni, 14.05.2008.a. - 10.06.2008.a. summas 921,20 krooni, 11.06.2008.a. 08.07.2008.a. summas 954,10 krooni, 09.07.2008.a. - 05.08.2008.a. summas 954,10 kooni, 06.08.2008.a. - 03.09.2008.a. summas 954,10 krooni, 04.09.2008.a. - 02.10.2008.a. summas 954,10 krooni. 03.10.2008 -30.10.2008.a. summas 921,20 krooni, 31.10.2008.a.-26.11.2008.a. 4
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 summas 888,30 krooni, 27.11.2008.a.-19.12.2008.a. 19.12.2008.a. hagejal ei ole õigust töötutoetusele. summas 756,70 krooni. Alates Varast omab hageja eramut, asukohaga XXX, mida kasutab elukohana. Muu vara hagejal puudub. Seega hageja arvates tema varaline seisund ei võimalda tal kustutada olemasolevat elatise võlgnevust Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsuse alusel. Hageja varaline seisund ei võimalda tal tekkinud võlgnevust tasuda nii, et tal säiliks minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse arvestuse perioodi suhtes, samuti võlgnevuse summa suhtes, mis tekkis Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsuse alusel. Hageja arvates elatise võlgnevust tuleb arvestada alates
- juulist 2000.a., kuna kostja ise tunnistas avalduses kohtutäiturile, ei seisuga 18.07.2000.a. tal ei ole pretensioone A B elatise suhtes. Hageja arvestuste kohaselt seisuga 13.03.2007.a elatise võlgnevus moodustas 4 690.50 krooni. Käesoleval ajal on hagejal keeruline esitada omapoolne elatise võlgnevuse arvestus, kuna hagejale on arusaamatu, millised summad peeti tal kinni elatise katteks, ning millised summad elatise võlgnevuse katteks. Virumaa Pensioniameti 2008.a veebruari tõendi kohaselt on alates 01.04.2007.a. A B pensionist kinni peetud elatise katteks 600 krooni kuus, ehkki Viru Maakohtu
- märtsi 2007.a osaotsuse alusel on hagejalt välja mõistetud elatis tütre A B ülalpidamiseks, alates
- märtsist 2006.a kuni 20.07.2009.a 500 krooni ulatuses. Toimikus olevate kohtutäituri õienditest on võimatu täpselt tuvastada milline oli elatise võlgnevus seisuga 01.07.2006.a. ning millise ajavahemiku eest on antud nimetatud võlgnevust arvestatud. Kohtutäituri 15.03.2006.a. akti kohaselt on hagejal elatise võlgnevus summas 28 628,56 krooni. Vastavalt kohtutäitur Kristel Maalinani vastusele on hagejal seisuga 31.06.2006.a. elatise võlg 19 386 krooni. Sama kohtutäituri 21.07.2007.a. õiendi järgi on hagejal elatise võlg seisuga 01.07.2006 summas 18 186,69 krooni. Hageja esindaja järelpärimisele kohtutäitur Kristel Maalman siiani ei ole esitanud vastust võlgnevuse suuruse kohta tänase päeva seisuga. Võlgnevuse suuruse ja kohtutäituri poolt elatise maksmise katteks ning võlgnevuse kustutamise katteks kinnipeetud summade väljaselgitamiseks palub hageja välja nõuda kohtutäitur Kristel Maalmanilt täiteasi nr. 095/2001/6526, peale millega tutvumist võib hageja esitada oma seisukoha võlgnevuse suuruse kohta ning esitada võlgnevuse arvestuse variandi. Hageja palub tuvastada hageja võlgnevuse suurus, samuti Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsuse alusel väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestuse perioodi. Lähtudes ülaltoodust A B palub tuvastada A B võlgnevuse suurus Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsusega väljamõistetud elatise osas ning elatise võlgnevuse arvestamise periood; vabastada A B täielikult Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsusega väljamõistetud elatise (alimentide) võlgnevuse maksmisest; välja nõuda kohtutäitur Kristel Maalmanilt täiteasi nr. 5
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 095/2001/6526; anda hagejale menetlusabi riigilõivu tasumise vabastamises tuvastushagi esitamisel; menetluskulud jätta kostja kanda; hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja on esitanud tuvastusnõude ja nõude vabastada ta elatise võlgnevuse maksmisest. Vastavalt TsMS § 134 lg 3 kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Kuna hageja on esitanud hagis tuvastusnõude koos varalise nõudega, tuleb hagihind määrata varalise nõude hinna järgi. Kohus leiab, et elatise võlgnevuse tasumine ja selle suuruse tuvastamine on oma iseloomult ja sisult vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise üle. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagiavaldusest nähtub kolm elatise võlgnevuse suurust, st. 28 628, 56 krooni, 19 386 krooni ja 18 186, 69 krooni. 2009.a-2010.a-tel on elatise miinimummäär 2175 krooni kuus, mille korrutamisel üheksaga on hagi hinnaks 19 575 krooni, mis ongi antud asja hind. KOSTJA VASTUVÄITED 09.12.2009 esitas kostja esindaja hagi vastuse (IV kd tl 18-22), mille kohaselt kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ning soovib esitada alljärgnevad vastuväited. 1. Elatise võlgnevusest vabastamise nõue Pooltel on käesolevaks ajaks täiskasvanuks saanud tütar A B (sündinud XXX.). Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993.a. otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis tütre ülalpidamiseks ¼ suuruses osas töötasust. Hageja on väitnud, et ta maksis elatist regulaarselt kuni 1997.a. Sellest edasi on tekkinud võlgnevus, ning hageja on seda võlgnevust hilisematel aastatel ka läbi kohtutäituri hüvitanud. Hageja on maksnud kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist eeltoodud kohtuotsuse kohaselt ¼ sissetulekust, arvestamata 14.05.2004.a. Jõustunud PerkS muudatust, millega kehtestati PerkS § 61 lg 4, mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 2004.a. sai hageja selgroo trauma ning talle on määratud raske puue ja töövõimekaotus 90 %. Samas on 2008.a. Arstliku komisjoni otsusega hageja töövõime kaotuse protsent juba üksnes 30%. Hageja ei ole esitanud vahepealsel ajal ühtegi avaldust elatisesumma vähendamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud täiendavaid nõudeid kohtuotsuse muutmiseks ja elatisesumma suurendamiseks PerkS § 61 lg 4 alusel. 6
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Laps sai täisealiseks aastal 20.07.
- Hagi elatise võlgnevuse vähendamiseks on esitatud 09.03.2009.a. Hageja on lubanud esitada hagi täpsustuse elatisesumma täpse suuruse kohta, kuid ei ole seda kuni käesoleva ajani teinud. Kostja vastuväited ja õiguslik põhjendus Kostja on seisukohal, et hageja elatise võlgnevust ei tuleks vähendada järgmistel põhjustel:
- Hageja on elatise arvestamise osas olnud niigi soodusolukorras, kuivõrd tema elatise arvestamine on käinud Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993.a. otsuse alusel ¼ töötasust. Alates 14.05.2004.a. oli kostjal õigus tulenevalt PerKS § 61 lg 4 muudatusest saada lapsele elatist 1/2 kuupalga alammäära ulatuses, kuid kostja, tulles vastu hagejale, kelle tervis sellel ajal oluliselt halvenes, seda nõuet ei esitanud, vaid leppis tegelikkuses tunduvalt väiksema elatisesummaga, kui tal olnuks õigus nõuda. Seega on hagejal olnud elatise maksmisel niigi soodne olukord ja tema lapse ülalpidamine olnud selle arvel veelgi enam kostja kanda.
- Hageja ei ole esitanud hagi elatise vähendamiseks ajal, mil tema tervislik seisund otseselt halvenes, vaid tugineb alles nüüd elatise võlgnevusest vabanemise eesmärgil oma haigestumisele ja töövõimetusele. Tegemist on hilinenud nõudega, ning arvestades nõude sisu võiks isegi väita, et tegemist on menetlusõiguse pahauskse kasutamisega. Nimelt juhul kui hageja oleks esitanud nõude elatisesumma vähendamiseks või võlgnevuse vähendamiseks vigastuse tekkimise ajal või vahetult peale töövõimetuse protsendi määramist esmakordselt, s.o. peale 17.05.2004.a. pidanuks kohus lähtuma elatisesumma määramisel või vähendamisel PerKS § 61 lg 4 muudatust. Seega oleks hagejalt väljamõistetud elatisesumma koheselt tõusnud ½ palga alammäärani, millest tehtavaid mahaarvamisi pidanuks kohus sel juhul arutama asuma.
- Tulenevalt PerkS § 71 toimub võlgnevuse tasumisest vabastamine kohtu poolt, juhul kui on täidetud järgmised tingimused: isik maksab elatist, võlgnevus tekkis isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel: isiku varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Käesolevas hagis ei ole välja toodud hagi esitamise ajal tekkinud erandlikke asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud juba aastatel 1997-
- Võlgnik on olnud erandlikus tervislikus olukorras ajal, mil seadusandja tõstis oluliselt makstavat elatusmiinimumi ühe lapse kohta, mistõttu võib julgelt väita, et hageja on olnud soodusolukorras alates aastast 2004, ning vahe ühe aasta kohta temale arvestatud ja seadusega sätestatud elatusmiinimumi vahel on näiteks 2006.a. lõikes järgmine:
- a. maksis hageja elatist kuus 627 krooni, sellest sai kostja kätte 500 krooni, 126 krooni moodustas täituritasu.2006.a. oli palga alammäär 3000 (kolm tuhat) krooni kuus, sellest elatist oleks igakuiselt pidanud tasuma 1500 krooni, kuid hageja tasus üksnes 500 krooni, mis on 1/3 ettenähtud elatise miinimumist. Aastal 2007 tõusis palga alammäär 3600 kroonini, ning aastast 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 4350 krooni, ning vastavalt tõusis ka elatise miinimummäär, samas arvestas täitur hagejalt elatisesummana välja vaid 639 krooni kuus. Võlast vabastamise eeltingimuseks on ka asjaolu, et võlgnik maksab elatist. Käesolevas asjas hageja elatist korrapäraselt maksnud ei ole, kohtutäituri toimiku andmetest lähtuvalt alates aastast
- Ebaõige on väide, et hagejal puuduvad tasumiseks vahendid. Hagejale kuulub eramajaga kinnistu asukohaga XXX, Maa-ameti andmetel on tegemist 18462 m2 suuruse kinnistuga, mis on 100% elamumaa, sellest hoonetealust maad 149 m
- Seega on tegemist täiesti korraliku kinnisvaraga, mille majandamisel, või mille tagatisel laenamiseks on võimalik elatisevõlg ka kostja poolt väidetud maksimaalses ulatuses s.o. 7
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 ca 30 000 krooni, tasuda. Selles piirkonnas on ehitiste ja kinnistute turuhinnad kv.ee andmetel alates 600 000 kuni 2 600 000 kroonini. Juhul, kui hageja varanduslik seis tõepoolest ei võimalda ennast ära elatada, ega võlgnevust tasuda, oleks kinnistu realiseerimine ja sel teel võla kustutamine normaalne lahendus, mis annaks ka hagejale rahalise võimaluse oma elu edaspidi hõlpsamalt korraldada. Hageja väide, et ta on väärtusliku ja eramuga kinnistu omanikuna majanduslikult vähekindlustatud isik ei ole päriselt tõene. Hagejal on korraliku väärtusega kinnisvara, mille realiseerimise järel, juhul kui isikul puuduvad tõepoolest võlgnevuse likvideerimiseks muud vahendid, jääb ka isikule enesele oma elu korraldamiseks täiesti piisavalt vahendeid, et jätkata elamist normaalsetes elamistingimustes ning raha aruka paigutamise korral saada sellest ka minimaalset vajalikku sissetulekut, mis hagejal käesoleval hetkel väidetavalt puudub. Elatisesummade osas ootab kostja esindaja hagejapoolset täpsustust, samas esindatava hinnangul on kohtutäituri arvestused võlgnevuse suuruse osas täiteteatel kajastatud korrektselt. Lisaks on kostja saanud hagejapoolse vastutulekuna maksta seadusega ettenähtud miinimumist oluliselt väiksemat elatist 5 aasta jooksul, millega kostja on säästnud raha kaugelt enam, kui võlgnetava summa koguväärtus hageja poolt näidatud maksimaalses määras. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud: Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 palutakse jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kirjaliku menetlusega nõustumine Kostja on nõus käesolevas asjas kirjaliku menetlusega. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi täielikult rahuldamata; poolte menetluskulud jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA JA HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (IV kd tl 26-31) hageja leiab, et ta oleks pidanud maksma elatist summas, mis oli kindlaks määratud Sillamäe Linnakohtu 13.07.1993.a. otsusega. Elatise maksmisel ei pidanud arvestama elatise alammäära, mis oli kehtestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 61 lg 4 alates 14.05.2004.a. Sillamäe Linnakohtu otsus oli tehtud 13.07.1993.a., s.o. enne Perekonnaseaduse jõustumist. Vastavalt PKS § 136 lg 1 enne perekonnaseaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses nõutud suuruses. Sama paragrahvi lg 2 järgi huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Nagu oli kostja esindajal õigesti vastuses hagile ära märgitud, et ei ole kostja esitanud täiendavaid nõudeid kohtuotsuse muutmiseks ja elatisesumma suurendamiseks PerkS § 61 lg 4 alusel. Seetõttu kostja viited soodusolukorrale elatise arvestamisel ei ole arusaadavad. Elatise arvestamine toimus jõustunud kohtuotsuse alusel ning nimetatud otsusega ettenähtud suuruses. Kostja ei esitanud hagi elatise suuruse suurendamiseks enne 2006.a. seetõttu, et teda aitas tütre ülalpidamisel hageja ema N K. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse tekkimise aja suhtes. Täitetoimiku materjalide alusel tekkis elatise võlgnevus 1996.a. novembrist. Kuid 18.07.2000.a. esitas kostja kohtutäiturile avalduse, milles väitis, et seisuga 18.07.2000.a. pretensioone hagejale elatise võlgnevuse suhtes ei ole. Järelikult, hageja arvates tuleb võlgnevust arvestada alates 19.07.2000.a. 8
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Elatise võlgnevus tekkis seoses sellega, et hageja kaotas töö ja järelikult ka elatusvahendid. Hageja leiab, et tegi kõik endast oleneva, et leida tööd ja täita nõuetekohaselt tütre ülalpidamiskohustust. Sellest räägib asjaolu, et hageja on korduvalt püüdnud tööd leida, ta oli arvel tööhõiveametis. Alates 05.05.2004 on hageja osaliselt töövõimetu. Arstliku ekspertiisi 17. mai 2004.a. otsusega nr 116488 on hagejale määratud raske puue ning töövõimekaotuse protsent 90 %, arstliku ekspertiisi 16.12.2004.a. otsusega nr 162612 on hagejale määratud töövõimekaotuse protsent 60 %, arstliku ekspertiisi 15.02.2006.a. otsusega nr 247862 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 50 %, arstliku ekspertiisi 22.02.2008.a. otsusega nr 403421 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 30 %. Arvestades ülaltoodut hageja leiab, et elatise võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel, hageja tegi kõik endast oleneva, et leida tööd ja täita nõuetekohaselt tütre A ülalpidamiskohustust. Alates 05.05.2004.a. tekkis võlgnevus seoses hageja haigusega. Käesoleval ajal hageja varaline seisund ei võimalda tal maksta tekkinud elatise võlgnevust. Arstliku ekspertiisi 08.09.2009.a. otsusega hagejale määrati töövõimetuse kaotuse protsent 70%. Hagejale on määratud töövõimetuspension summas 2 682 krooni. Pension on hageja ainuke sissetulekuallikas. Hagejale tegelikult kuulub kinnistu, asukohaga XXX, mida ta kasutab oma elukohana. Samuti kinnistul paiknev elamu on ka hageja vanaema elukohaks. Selle võõrandamisel jäävad nad kõik ilma elukohata. Ükski pank ei anna laenu kinnisvara tagatisel arvestades hageja pensioni suurust. Muu vara hagejal puudub. Hageja, tutvudes täitetoimiku elatise võlgnevuse osas. nr. 095/2001/6526 koopiaga, täpsustab oma nõuet Hageja endiselt leiab, et elatise võlgnevust tuleb arvestada alates 18.07.2000.a., kuna kostja tunnistas kohtutäiturile esitatud avalduses, et seisuga 18.01.2000.a tal ei ole pretensioone A B elatise võlgnevuse suhtes. Kostja kirjutas selle avalduse, kuna raha A B ülalpidamiseks, peale hageja, andis samuti hageja ema N K. Kahjuks hageja ema ei nõudnud kviitungeid kostjalt. Juhul, kui kohus leiab, et elatise võlgnevus tekkis enne 18.07.2000.a., esitab hageja kaks võlgnevuse arvestuse varianti: esimene võlgnevuse arvestuse variant on alates 18.07.2000.a., ning teine variant alates 01.11.1996.a., mis on koostatud täitetoimiku materjalide alusel. Elatise võlgnevuse arvestus aiavahemikul 19.07.2000 - 09.03.2006.a. ning elatise võlgnevus seisuga 10.03.2006.a. Antud osas on hageja põhiliselt nõus võlgnevuse arvestusega, mis on teostatud kohtutäituri poolt (lisa täitetoimikus oleva kohtutäituri 13.07.2006.a. tõendile). 19.07.2000-31.07.2000 - 1/6 miinimumpalgast - 233,35 : 31 x 13 päeva = 127,96 krooni. 01.08.2000 - 31.12.2000 - 1/6 miinimumpalgast - 233,35 krooni x 5 kuud = 1 166,65 krooni 01.01.2001 - 31.05.2001 - 1/6 miinimumpalgast - 266,65 krooni x 5 kuud - 1 333,33 krooni Ajavahemikul 01.06.2001 - 31.07.2001 A B on töötanud Vaivara Vallavalitsuses, ning selle ajavahemiku eest (täitetoimiku materjalide alusel) talle oli arvestatud elatis summas 1 344,25 krooni (1/4 töötasust). 01.08.2001 - 31.12.2001 - 1/6 miinimumpalgast - 266,65 krooni x 5 kuud = 1 333,25 krooni. 01.01.2002 - 31.12.2002 - 1/6 miinimumpalgast - 308,33 krooni x 12 kuud = 3 700 krooni. 01.01.2003 - 31.12.2003 - 1/6 miinimumpalgast - 360 krooni x 12 kuud = 4 320 krooni. 9
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 01.01.2004 - 04.05.2004 - 1/6 miinimumpalgast - 413,33 x 4 kuud = 1653,33 krooni + 53,33 krooni (4 päeva) = 1 706,67 krooni. Alates 05.05.2004 kuni 30.06.2005 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 141 krooni. Seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 285,25 krooni. Alates 01.07.2005 kuni 31.12.2005 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 286 krooni. Seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 321,50 krooni. Alates 01.01.2006 kuni 31.03.2006 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 156 krooni. Seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 289 krooni. 05.05.2004 - 31.05.2004 – 1/4 pensionist - 285,25 krooni : 31 x 27 päeva = 248,44 krooni 01.06.2005 - 30.06.2005 – 1/4 pensionist - 285,25 krooni x 13 kuud = 3 708,25 krooni 01.07.2005 - 31.12.2005 – 1/4 pensionist - 321,50 krooni x 6 kuud = 1 929 krooni 01.01.2006 - 28.02.2006 – 1/4 pensionist - 289 krooni x 2 kuud - 578 krooni 01.03.2006 - 09.03.2006 – 1/4 pensionist - 289 krooni : 31 x 9 päeva = 83,90 krooni Seega ajavahemikul 19 07.2000 - 09.03.2006 A B oleks pidanud arvestama elatist summas 127,96 + 1 166,65 + 1 333,33 + 1 344,25 + 1 333,25 + 3 700 + 4 320 + 1 706,67 + 248,44 + 3 708,25 + 1 929 + 578 + 83,90 = 20 246,45 krooni. Vastavalt kohtutäituri 13.07.2006.a. tõendi nr. 31 lisale (täitetoimiku materjalid) ajavahemikul 01.05.2000 - 28.02.2006 hageja maksis elatist summas 12 072 krooni. Peale selle on tsiviilasja materjalides postikviitungid hageja poolt üle kantud elatise tasumiseks alljärgnevad summad, mis ei olnud kohtutäituri poolt arvestatud: 30.05.2002.a. 300 krooni, 25.06.2002 .a. 300 krooni, 02.08.2002.a. 300 krooni ning märts 2006.a. 300 krooni, kokku 1 200 krooni. Seega elatise võlgnevus seisuga 10.03.2006.a. oleks pidanud moodustama 20 246 45 krooni -12 072 krooni - 1 200 krooni = 6 974,45 krooni. Elatise ja elatise võlgnevuse maksmine ajavahemikul 10.03.2006 - 20.07.2009 Viru Maakohtu 13.03.2007.a osaotsusega mõisteti A B I B kasuks välja elatis tütre A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni 20.07.2009 summas 500 krooni. 10.03.2006 - 31.03.2006 - 500 : 31 x 22 päeva = 354,83 krooni. Vastavalt Virumaa Pensioniameti 02.2008 tõendile A B määratud töövõimetuspensionist toimus kinnipidamine kohtuotsuse alusel: 01.04.2006 - 31.12.2006 summas 627 krooni kuus (s.h. elatis 500.- ja elatise võlg 127.-) 01.01.2007 - 31.03.2007 summas 632 krooni kuus (s.h. elatis 600.- ja elatise võlg 32.-) 01.04.2007 - 30.06.2007 summas 636 krooni kuus (s.h. elatis 600.- ja elatise võlg 36.-) 01.07.2007 - 31.12.2007 summas 639 krooni kuus (s.h. elatis 600.- ja elatise võlg 39.-) 01.01.2008 - 31.01.2008 summas 725 krooni. Hageja arvamusel ajavahemikul alates 01.04.2006 kuni 31.01.2008 oleks pidanud kohtutäitur arvesse võtma igakuiselt kinnipeetud pensionist elatise tasumiseks 500 krooni, kokku 500 krooni x 22 kuud = 11 000 krooni. Ülejäänud summast 1 180 krooni oli kinni peetud kohtutäituri tasu maksmiseks, ülejäänud elatise võlgnevuse tasumiseks. S.o. alates 01.04.2006.a. kuni 31.01.2008.a. hageja pensionist kohtutäituri tasu ja elatise võlgnevuse tasu maksmiseks oleks pidanud olema kinni peetud: 01.04.2006 - 31.12.2006 - 127 krooni x 9 kuud – 1 143 krooni 10
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 01.01.2007 - 31.03.2007 - 132 krooni x 3 kuud = 396 krooni 01.04.2007 - 30.06.2007 - 136 krooni x 3 kuud = 408 krooni 01.07.2007 - 31.12.2007 - 139 krooni x 6 kuud - 834 krooni 01.01.2008 - 31.01.2008 - 225 krooni Kokku 3 006 krooni, millest 1 180 krooni kohtutäituri tasuja 1 826 krooni elatise võlgnevus. Ajavahemikul 01.02.2008 - 20.07.2009 hageja maksis kostja arvelduskontole igakuiselt elatist tütre ülalpidamiseks 500 krooni. Seega elatise võlgnevus tänase päeva seisuga on 6 974,45 + 354, 83 - 1 826 = 5 503,28 krooni. Elatise võlgnevuse arvestus ajavahemikul 01.11.1996 - 30.04.2000.a. ning elatise võlgnevus seisuga 01.05.2000.a. Kui kohus ei nõustu hagejaga ja asub seisukohale, et elatise võlgnevust tuleb arvestada kuni 18.07.2000.a., siis hageja esitab oma elatise võlgnevuse arvestuse variandi. Täitetoimiku materjalide järgi A B võlgnevus seisuga 01.05.2000 moodustas 8 450 krooni. Hageja ei ole antud summaga nõus. Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993.a. otsusega mõisteti A B I B kasuks tütre A ülalpidamiseks alimendid 1/4 osas töötasust, kuid mitte vähem 1/6 töötasu alammäärast. Kuni 1996.a. novembrini A B töötas, ning tema töötasust peeti täitelehe alusel kinni elatist. Alates 01.11.1996 hageja ei töötanud ning tal ei olnud töötasu. Seetõttu elatise arvestamisel alates sellest ajast oleks pidanud lähtuma Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.1996 kuni 31.01.1997.a. kuupalga alammäär moodustas 680 krooni, seega ajavahemikul 01.11.1996 - 31.01.1997.a. igakuine elatise suurus pidi moodustama 113,35 krooni, kokku elatis selle ajavahemiku eest 680 : 6 = 113,35 x 3 kuud = 340 krooni. Alates 01.02.1997.a. kuupalga alammäär moodustas 845 krooni, seega ajavahemikul 01.02.1997.a. - 19.09.1997 igakuine elatise suurus pidi olema arvestatud 140,85 krooni, kokku elatis selle ajavahemiku eest 845 : 6 x 7 kuud + elatis 19 päeva eest 89,20 = 1 075,05 krooni. Täitetoimikus on olemas andmed selle kohta, et A B on tasunud elatist 400 krooni: 29.03.1997 100 krooni, 28.04.1997 - 100 krooni, 30.05.1997 - 100 krooni, 30.06.1997 - 100 krooni. Seega seisuga 20.09.1997.a. A B elatise võlgnevus pidi moodustama 340 + 1 075,05 - 400 - 1 015, 05 krooni. Ajavahemikul 20.09.1997 - 31.12.1997 A B on töötanud AS-is Sevind Inteprais. Täitetoimiku materjalide kohaselt täiteleht oli saadetud täitmiseks AS-ile Sevind Inteprais 20.10.1997.a., kuid puuduvad andmed selle kohta, et A B töötasust on teostatud kinnipidamisi. Samuti puuduvad andmed A B töötasu suuruse kohta. Järelikult elatise arvestamisel tuleb taas lähtuda kuupalga alammäärast 845 krooni. S.o. ajavahemikul 20.09.1997 - 31.12.1997 elatise suurus pidi moodustama 845 : 4 = 211,25 x 2 = 422,50 + elatis 11 päeva eest 77,45 = 499,95 krooni. Alates 01.01.1998.a. A B on jälle töötu. 11
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Alates 01.01.1998.a. kuupalga alammäär moodustas 1 100 krooni, seega 1998.a. igakuine elatise suurus pidi moodustama 1 100 : 6 - 183,35 krooni, kokku elatis 1998.a eest 183,35 x 12 kuud = 2200,20 krooni. Alates 01.01.1999.a. kuupalga alammäär moodustas 1 250 krooni, seega 1999.a. igakuine elatise suurus pidi moodustama 1 250 : 6 = 208,35 krooni, kokku elatis 1999.a eest 208,35 x 12 kuud = 2 500,20 krooni. Alates 01.01.2000.a. kuupalga alammäär moodustas 1 400 krooni, seega 2000.a. igakuine elatise suurus pidi moodustama 1 400 : 6 = 233,35 krooni, kokku elatis ajavahemikul 01.01.2000 30.04.2000 oleks pidanud moodustama 233,35 x 4 kuud = 933,40 krooni. Täitetoimiku materjalide alusel A B on tasunud elatise katteks 08.09.1998 - 150 krooni, 09.10,1998-290 krooni, kokku 440 krooni. Seega seisuga 01.05.2000 elatise võlgnevus oleks pidanud moodustama 1 015,05 + 499,95 + 2 200,20 + 2 500,20 + 933,40 - 440 - 6 708,80 krooni. Elatise võlgnevuse arvestus ajavahemikul 01.05.2000 - 18.07.2000 01.05.2000 - 18.07.2000 - 1/6 miinimumpalgast - 233,35 krooni x 2 kuud + 135,50 = 602,20 krooni. Seega seisuga 18.07.2000.a. elatise võlgnevus oleks pidanud moodustama 7 311 krooni. Kui antud summale lisada elatise võlgnevuse summa ajavahemiku eest 19.07.2000 kuni 20.07.2009.a., siis elatise võlgnevus tänase päeva seisuga hageja arvates moodustab 7 311 + 5 503,28 = 12 814,28 krooni. Arvestades ülaltoodut hageja palub kohut tuvastada, et A B võlgnevust Sillamäe Linnakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud elatise osas tuleb arvestada alates 18.07.2000.a. ning tuvastada elatise võlgnevuse suurus; vabastada A B täielikult Sillamäe Linnakohtu 28.07.1993 otsusega väljamõistetud elatise (alimentide) võlgnevuse maksmisest; menetluskulud jätta kostja kanda; hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. KOHTUISTUNG 25.02.2010 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja tunnistas, et tal on elatisevõlgnevus, kuid palus arvestada selle alates 19.07.2000, kuna kostja oma 18.07.2000 avalduses tunnistas, et selle päeva seisuga elatisevõlgnevust ei ole. Hageja leiab, et võlgnevus tekkis mõjuvatel põhjustel ja palus teda täielikult vabastada elatisevõlgnevuse tasumisest. Kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud elatisevõlgnevuse suurusega, leidis, et kohtutäitur õigesti arvestas võlgnevuse suurust summas 23 682 krooni alates 01.11.1996. Kostja ei nõustunud elatise võlgnevuse arvestamisega alles alates 19.07.2000. Avalduse kirjutamise kohta seletas kostja, et kuna hageja tasus elatist vaid 100 krooni, pöördus kostja selle küsimusega kohtutäituri poole. Kohtutäitur pakkus arestida hageja vara. Kostjale hageja vara ei olnud vaja, kohtutäitur käskis kirjutada avalduse vara arestimisest loobumisest. Kuna kostja elatist ei saanud pöördus ta jälle kohtutäituri poole, kes seletas, et kostja ise loobus vara arestimisest, mis paneks hagejat elatist maksma. Kostja kirjutas kohtutäituri dikteerimisel uue avalduse. Kostja soovis hageja vara arestimist, aga mitte teatada elatisevõlgnevuse puudumisest. See on kostja viga, et ta ei saanud aru, mida kirjutab. 12
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel on XXX sündinud tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud A B 22.08.1991 väljaantud sünnitunnistusega III-ЛА № 392557 (I kd tl 6) et Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 lahutati poolte abielu ning A B mõisteti I B kasuks välja elatis tütre A ülalpidamiseks ¼ töötasust (kuid mitte vähem kui 1/6 minimaalpalgast) igakuiselt alates 27.11.1992 kuni 20.07.2009. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 (I kd tl 9) et Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega muudeti Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust ning mõisteti A B välja I B kasuks elatis tütre A B, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni tütre A täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.07.2009 summas 500 (viissada) krooni. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistati viivitamata täidetavaks tagatiseta. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-06- 5173 (I kd tl 159/194-166/201). Hageja on esitanud kaks nõuet: elatise võlgnevuse suuruse tuvastamiseks Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud elatise osas ning elatise võlgnevuse maksmisest vabastamiseks. Hageja nõue elatise võlgnevuse suuruse tuvastamiseks Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud elatise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mis ajast tuleb võlgnevust arvestada, kas kostja oma kohtutäiturile 18.07.2000 esitatud avaldusega teatas tegelikult selleks ajaks tekkinud võlgnevuse tasumisest, seega esialgselt kohus peab tuvastama, millele oli suunatud kostja tahe, mis on väljendatud 18.07.2000 avalduses (III kd tl 148). 18.07.2000 avalduses, mis on koostatud vene keeles ja mis on kostja emakeel, sõnaselgelt kirjutatud (kostja redaktsioonis), et „я на сегодняшний день (18.07.2000 г) притензий к задолженностям по алиментам не имею“ („mina tänaseks päevaks (18.07.2000.a ) pretensioone elatisevõlgnevuste kohta ei oma“). Selle avalduse alusel vabastati A. B arveldusarved arestist (III kd tl 148 pöördel). Kohus leiab, et lähtudes kostja avalduse grammatilisest tõlgendamisest võib üheselt aru saada, et seisuga 18.07.2000 hagejal ei olnud elatisevõlgnevust. Kui hagejal oleks elatisevõlgnevus seisuga 18.07.2000, ei oleks kostjal alust arveldusarvete arestimisest vabastamiseks. Samuti kostjal (kui kohtutäitur oleks tema tegeliku tahte ebaõigesti aru saanud) oli õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus, kuid ta seda ei teinud, mis ka kohtu arvates kaudselt tõendab, et kostja 18.07.2000 avaldus oli kirjutatud seoses sellega, et hagejal ei olnud seisuga 18.07.2000 elatise võlgnevust. 13
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Lähtudes ülaltoodust leiab kohus tuvastatuks, et seisuga 18.07.2000 hagejal ei olnud elatisevõlgnevust ja elatisevõlgnevuse olemasolu ja selle suurust võib vaadata läbi alles 19.07.2000 alates. Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 A B mõisteti I B kasuks välja elatis tütre A ülalpidamiseks ¼ töötasust (kuid mitte vähem kui 1/6 minimaalpalgast) igakuiselt alates 27.11.1992 kuni 20.07.2009, seega hageja pidi tasuma elatis suuruses ¼ osa tema palgast ja kui see summa on vähem kui 1/6 miinimumpalgast, siis 1/6 miinimumpalgast. Alates 01.01.2000 miinimumpalk moodustas 1 400 krooni, seega 1/6 sellest moodustas 233,30 krooni; alates 01.01.2001 miinimumpalk moodustas 1 600 krooni, 1/6 sellest moodustas 266,70 krooni; alates 01.01.2002 miinimumpalk moodustas 1 850 krooni, 1/6 millest moodustas 308,30 krooni; alates 01.01.2003 miinimumpalk moodustas 2 160 krooni, 1/6 millest moodustas 360 krooni; alates 01.01.2004 miinimumpalk moodustas 2 480 krooni, 1/6 millest moodustas 413,30 krooni; alates 01.01.2005 miinimumpalk moodustas 2 690 krooni, 1/6 millest moodustas 448,30 krooni; alates 01.01.2006 miinimumpalk moodustas 3 000 krooni, 1/6 millest moodustas 500 krooni; alates 01.01.2007 miinimumpalk moodustas 3 600 krooni, 1/6 millest moodustas 600 krooni; alates 01.01.2008 käesoleva ajani miinimumpalk moodustab 4 350 krooni, 1/6 millest moodustas 725 krooni. Vastavalt tsiviilasja toimikus olevatele dokumentidele ajavahemikul 19.07.2000-31.05.2001 hageja A. B oli arvel töötuna (III kd tl 181-182) ning ei saanud tööturaha. Seega pidi ta elatist 19.07.2000-31.07.2000 tasuma 1/6 miinimumpalgast - 233,35 : 31 x 13 päeva = 127,96 krooni; 01.08.2000 - 31.12.2000 - 1/6 miinimumpalgast - 233,35 krooni x 5 kuud = 1 166,65 krooni ning 01.01.2001 - 31.05.2001 - 1/6 miinimumpalgast - 266,65 krooni x 5 kuud = 1 333,33 krooni. Kokku ajavahemikul 19.07.2000-31.05.2001 hageja A. B pidi tasuma elatis summas 2 627,90 krooni. Ajavahemikul 01.06.2001 - 31.07.2001 A B on töötanud Vaivara Vallavalitsuses (III kd tl 182 pöördel), ning selle ajavahemiku eest (täitetoimiku materjalide alusel) talle oli arvestatud elatis summas 1 344,25 krooni (1/4 töötasust) (III kd tl 188). Ajavahemikul 01.08.2001 – 04.05.2004 hageja ei töötanud, seega tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda 1/6 miinimumpalgast ja kokku selle ajavahemiku eest pidi A. B tasuma elatis summas 11 059,60 krooni. Arvestuskäik on alljärgnev: 01.08.2001 - 31.12.2001 - 266,70 krooni x 5 kuud = 1 333,50 krooni. 01.01.2002 - 31.12.2002 - 308,30 krooni x 12 kuud = 3 699,60 krooni. 01.01.2003 - 31.12.2003 - 360 krooni x 12 kuud = 4 320 krooni. 01.01.2004 - 04.05.2004 - 413,30 x 4 kuud = 1653,20 krooni + 53,30 krooni (413,30 : 31 päeva * 4 päeva) = kokku 1 706,50 krooni. Vastavalt 17.05.2004 arstliku ekspertiisi otsusele nr 116488 (III kd tl 97) ja selle sisulisele põhjendusele (III kd tl 98) tuvastati A. B raske puue, ta vajas kõrvalabi igal ööpäeval, kuna ei tulnud iseseisvalt toime ning see puue põhjustas lisakulutusi, töövõimetus protsent määrati 90%. Arstliku ekspertiisi 16.12.2004.a. otsusega nr 162612 on hagejale määratud töövõimekaotuse protsent 60% (III kd tl 99-100). Arstliku ekspertiisi 15.02.2006.a. otsusega nr 247862 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 50% (I kd tl 113/138-114/139). Arstliku ekspertiisi 22.02.2008.a. otsusega nr 403421 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 30% (III kd tl 101102). Alates 05.05.2004 kuni 30.11.2004 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 605 krooni (I kd tl 9/34), seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 401,25 krooni (1/4 osa). Alates 01.12.2004 kuni 31.03.2005 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 070 14
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 krooni, seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 267,50 krooni (1/4 osa). Alates 01.04.2005 kuni 30.06.2005 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 141 krooni, seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 285,25 krooni (1/4 osa). Alates 01.07.2005 kuni 31.12.2005 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 286 krooni, seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 321,50 krooni kuus (1/4 osa). Alates 19.01.2006 kuni 31.03.2006 oli hagejale määratud töövõimetuspension summas 1 156 krooni, seega igakuine elatise suurus pidi moodustama 289 krooni kuus (1/4 osa). Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega muudeti Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust ning mõisteti A B välja I B kasuks elatis tütre A B, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni tütre Alina täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.07.2009 summas 500 (viissada) krooni (I kd tl 159/194-166/201). Seega ülaltoodust lähtudes ajavahemikul 05.05.2004-09.03.2006 A B oleks pidanud arvestama elatist summas 7 255,90 krooni. Arvestuse käik: • 05.05.2004 - 31.05.2004 – 401,25 krooni : 31 x 27 päeva = 349,50 krooni • 01.06.2004 - 30.11.2004 – 401,25 krooni x 6 kuud = 2 407,50 krooni • 01.12.2004 - 31.03.2005 – 267,50 krooni x 5 kuud = 1 337,50 krooni • 01.04.2005 - 30.06.2005 – 285,25 krooni x 2 kuud = 570,50 krooni • 01.07.2005 – 31.12.2005 – 321,50 krooni x 6 kuud = 1 929 krooni • 01.01.2006 – 28.02.2006 – 289 krooni x 2 kuud = 578 krooni • 01.03.2006 - 09.03.2006 – 289 krooni : 31 x 9 päeva = 83,90 krooni. Kõigest ülaltuvastatust lähtudes loeb kohus tõendatuks, et A B pidi arvestatama elatist ajavahemikul 19.07.2000-09.03.2006 üldsummas 22 287,65 krooni (2 627,90 krooni + 1 344,25 krooni + 11 059,60 krooni + 7 255,90 krooni). Vastavalt kohtutäituri 13.07.2006.a. tõendi nr. 31/ lisale (III kd tl 187-188) ajavahemikul 2001.a jaanuarist 2006.a aprillini tasus hageja elatist summas 12 072 krooni. Peale selle Vaivara Vallavalitsus tasus elatis hageja palgast kokku 1 344,25 krooni, eraldi ümbrikus I köide juures asuvate kviitungite kohaselt: • kviitungi nr 9/4 kohaselt 30.05.2002 I. B oli välja makstud 300 krooni • kviitungi nr 7/4 kohaselt 25.06.2002 I. B oli välja makstud 300 krooni • kviitungi nr 3/1 kohaselt 02.08.2002 I. B oli välja makstud 300 krooni, need summad ei olnud arvestatud kohtutäituri 13.07.2006.a tõendi nr. 31/ lisas (III kd tl 187188), kuid need tuleb maha arvata võlgnevuse summast. Kohus ei nõustu hageja esindajaga, et võlgnevuse summast tuleb maha arvata 27.03.2006 tasutud elatis summas 500 krooni, kuna Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega muudeti Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust ning mõisteti A B välja I B kasuks elatis tütre A B, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni tütre A täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.07.2009 summas 500 (viissada) krooni (I kd tl 159/194-166/201) ja see summa oli tasutud juba uue otsuse alusel. Seega A. B ajavahemikul 19.07.2000-09.03.2006 tasus elatisena kokku 14 316,25 krooni (12 072 krooni + 1 344,25 krooni + 300 krooni + 300 krooni + 300 krooni). Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus tuvastatuks, et A. B tekkis võlgnevus Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel alates 19.07.2000 ja elatise võlgnevus moodustas 09.03.2006 seisuga 7 971,40 krooni (22 287,65 krooni – 14 316,25 krooni). 15
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega muudeti Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust ning mõisteti A B välja I B kasuks elatis tütre A B, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni tütre Alina täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.07.2009 summas 500 (viissada) krooni (I kd tl 159/194-166/201). Seega ajavahemikul 10.03.2006-31.03.2006 pidi A. B tasuma elatist summas 354,80 krooni (500 krooni : 31 päeva x 22 päeva). Eraldi ümbrikus I köide juures asuva 27.03.2006 maksekorralduse kohaselt A. B tasus elatisena 500 krooni. Kohus leiab, et ületanud summa suuruses 145,20 krooni tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-155/93. Täitetoimikus 095/2001/6526 (III kd tl 130-199) oleva tõendi kohaselt (III kd tl 132): • ajavahemikul 27.04.2006-29.12.2006 (k.a) kohtutäiturile laekunud elatisena 627 krooni igakuiselt, millest 500 krooni kanti üle I. B ja 127 krooni moodustas kohtutäituritasu • 30.01.2007 laekus 632 krooni, millest 595 krooni kanti üle I. B ja 37 krooni moodustas kohtutäituritasu. Kohus leiab, et 95 krooni ületasutud summast (595 krooni – 500 krooni) tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel • 27.02.2007 ja 29.03.2007 laekus 1 264 krooni ja 1 264 krooni oli ülekantud I. B. Kohus leiab, et 264 krooni ületasutud summast tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel • 27.04.2007, 30.05.2007 ja 28.06.2007 laekus kokku 1 908 krooni ja 1 908 krooni oli ülekantud I. B. Kohus leiab, et 408 krooni ületasutud summast tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel • ajavahemikul 30.07.2007-28.12.2007 laekus kokku 3 834 krooni (639 krooni * 6 kuud) ja 3 834 krooni oli ülekantud I. B. Kohus leiab, et 834 krooni ületasutud summast tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel • 30.01.2008 laekus 725 krooni ja 725 krooni oli ülekantud I. B. Kohus leiab, et 225 krooni ületasutud summast tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel. Peale 30.01.2008 puuduvad andmed elatise ületasumisest (IV kd tl 34-40). Ülaltoodu alusel kohus tuvastas, et peale Viru Maakohtu 13.03.2007 osaotsusega Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suuruse muutmist oli A. B poolt ületasutud kokku 1 826 krooni (95 krooni + 264 krooni + 408 krooni + 834 krooni + 225 krooni), millise summa tuleb arvestada elatise võlgnevuse katteks, mis tekkis A. B Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-155/93 alusel. Arvestades kõik ülaltoodut tervikuna leiab kohus tuvastatuks, et A. B elatise võlgnevus Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-155/93 moodustab tänasel päeval 6 145,40 krooni. Kuna hageja poolt toodud elatise võlgnevuse arvestus ja lõplik summa ei ühti kohtu poolt esitatud arvestuse käiguga ja väljaarvutatud lõppsummaga, leiab kohus, et hageja nõue elatise võlgnevuse suuruse tuvastamisest tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue elatise võlgnevuse maksmisest vabastamisest 16
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 71 kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevusi tasuda. Seega hageja vabastamiseks võlgnevuse tasumisest täielikult või osaliselt peab üheaegselt esinema kaks asjaolu:
- võlgnevus tekkis tema haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ning
- tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevusi tasuda. Hageja väidab, et elatise võlgnevus tekkis tal selle tõttu, et hageja kaotas töö ja järelikult ka elatusvahendid. Hageja leiab, et tegi kõik endast oleneva, et leida tööd ja täita nõuetekohaselt tütre ülalpidamiskohustust. Sellest räägib asjaolu, et hageja on korduvalt püüdnud tööd leida, ta oli arvel tööhõiveametis. Alates 05.05.2004 on hageja osaliselt töövõimetu. Arstliku ekspertiisi
- mai 2004.a. otsusega nr 116488 on hagejale määratud raske puue ning töövõimekaotuse protsent 90 %, arstliku ekspertiisi 16.12.2004.a. otsusega nr 162612 on hagejale määratud töövõimekaotuse protsent 60 %, arstliku ekspertiisi 15.02.2006.a. otsusega nr 247862 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 50 %, arstliku ekspertiisi 22.02.2008.a. otsusega nr 403421 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 30 %. Arvestades ülaltoodut hageja leiab, et elatise võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel, hageja tegi kõik endast oleneva, et leida tööd ja täita nõuetekohaselt tütre A ülalpidamiskohustust. Alates 05.05.2004.a. tekkis võlgnevus seoses hageja haigusega. Käesoleval ajal hageja varaline seisund ei võimalda tal maksta tekkinud elatise võlgnevust. Arstliku ekspertiisi 08.09.2009.a. otsusega hagejale määrati töövõimetuse kaotuse protsent 70%. Hagejale on määratud töövõimetuspension summas 2 682 krooni. Pension on hageja ainuke sissetulekuallikas. Hagejale tegelikult kuulub kinnistu, asukohaga XXX, mida ta kasutab oma elukohana. Samuti kinnistul paiknev elamu on ka hageja vanaema elukohaks. Selle võõrandamisel jäävad nad kõik ilma elukohata. Ükski pank ei anna laenu kinnisvara tagatisel arvestades hageja pensioni suurust. Muu vara hagejal puudub. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg-le 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKS § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses. Vastavalt 17.05.2004 arstliku ekspertiisi otsuse nr 116488 ja selle sisulisele põhjendusele (III kd tl 97-98) tuvastati A. B raske puue, töövõimetuse kaotus 90%, ta vajas kõrvalabi igal ööpäeval, kuna ei tulnud iseseisvalt toime ning see puue põhjustas lisakulutusi. Nimetatud arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt (III kd tl 98) on A. B tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, kuna on ta võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Otsus põhineb ekspertiisi tegemisel kindlakstehtud asjaoludel: nimmelülikeha L5 murd valusündroomiga raske aste liikumisfunktsiooni häire. A B pensionitunnistuse kohaselt (I kd tl 17/42-18/43) oli tal ajavahemikul 05.05.2004– 30.11.2004 töövõimetuse kaotus 90%. 17
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Kohtule esitatud arstliku ekspertiisi 16.12.2004.a otsusega nr 162612 on hagejale määratud töövõimekaotuse protsent 60% alates 01.12.2004 kuni 31.12.2005, puuet ei ole tuvastatud, püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus. Hagejale on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega töö (III kd tl 99-100). Nimetatud arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt (III kd tl 100) otsus põhineb ekspertiisi tegemisel kindlaks tehtud asjaoludel: käesoleva aasta märtsis selgroo lumbaalosa 5 lüli kompressioonmurd. Krooniline valu, selgroo liikuvus mõõdukalt piiratud. Seljaaju kahjustuse ja radikulaarset sümptomaatikat ei ole. Kohus leiab, et ülalnimetatud dokumentidega on tõendamist leidnud, et nii kõrged töövõimetuse protsendid seoses selgrootraumaga ei anna inimesele võimalust töötada ja endale elatist teenida suuruses, mis annaks võimaluse pidada ülal veel kedagi. Kohus leiab, et see on mõjuv põhjus, mis annab kohtule võimalust vabastada A. B selle ajavahemiku eest (05.05.2004–31.12.2005) tekkinud elatise võlgnevusest juhul, kui tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevusi tasuda. Varem kohus juba tuvastas, et elatis ajavahemikul 05.05.2004-31.12.2005 tuli tasuda üldsummas 6 594 krooni (349,50 krooni + 2 407,50 krooni + 1 337,50 krooni + 570,50 krooni + 1 929 krooni). Vastavalt kohtutäituri 13.07.2006.a. tõendi nr. 31/ lisale (III kd tl 187-188) ajavahemikul 2004.a maist 2005.a detsembrini tasus hageja elatist summas 5 672 krooni. Seega võlgnevuse summa ajavahemiku 05.05.2004-31.12.2005 eest moodustab 922 krooni (6 594 krooni – 5 672 krooni). Hageja A. B tööraamatu kohaselt (I kd tl 13/38-14/39) töötas ta pärast elatise väljamõistmist 1993 aastal kuni 1996.a oktoobrini. Peale selle asus ta tööle alles 20.09.1997 ja 30.12.1997 tööleping lõpetati. Uuesti asus ta tööle 23.07.1998 ja juba 27.07.1998 tööleping lõpetati. Veel temaga sõlmiti töölepingu 2001.a juunis, mis lõpetati 31.07.2001. Hageja töötu kaardist (I kd tl 15/40-16/41) tuleneb, et ta võeti töötuna arvele 03.05.2001 ja tal ei olnud õigust töötu abirahale. Arstliku ekspertiisi 15.02.2006.a. otsusega nr 247862 määrati hagejale töövõimekaotuse protsent 50% alates 19.01.2006 kuni 31.01.2008 (I kd tl 113/138-114/139), puuet ei ole tuvastatud ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on märgitus üldhaigestumine. Hagejale on vastunäidustatud raske füüsiline töö. Nimetatud arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt (I kd tl 114/139) on A. B tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, kuna on ta võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Kohus leiab, et enne trauma saamist 2004.aastal ei olnud hagejal mingeid mõjuvat põhjust tekkinud elatise võlgnevusest vabastamiseks. Hageja oli töövõimeline ja peaks tegema kõik endast oleneva töö saamiseks ja tütrele elatise maksmiseks väljamõistetud suuruses. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et enne traumat oli tal haigus, mistõttu ei olnud tal võimalust lapse ülalpidamiskohustust täita. Hageja seletas, et otsis tööd, seega ei ole tõendatud, et hageja ei töötanud haiguse tõttu. Kohus leiab, et hageja töötamise lühikesed ajavahemikud ja suured vahed töölt lahkumise ja uuele tööle astumise vahel ka kaudselt tõendavad, et hageja ei püüdnud teha kõik endast oleneva töö otsimiseks ja tööl jäämiseks. Kohus ei leia põhjendatuks vabastada hagejat ka peale 31.12.2005 tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest. Hagejale alates 19.01.2006 määratud töövõime kaotuse protsent 50% võimaldas tal siiski 50% ulatuses tööd teha. Lähtudes perekonnaseaduse üldisest mõttest peab lastega seotud vaidluste läbivaatamisel kohus lähtuma laste huvidest. 18
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007 otsuses nr 3-2-1-19-07 väljendatud seisukohale hageja varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada sellega, et ka hagejale tuleb säilitada minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus, vaatamata sellele, et leidis varem, et hagejal on mõjuvad põhjused ajavahemikul 05.05.2004-31.12.2005 tekkinud elatise võlgnevusest vabastamiseks, leiab, et tema varaline seisund võimaldab tekkinud võlgnevusi tasuda nii, et hagejal säiliks minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Arstliku ekspertiisi 22.02.2008.a. otsusega nr 403421 määrati hagejale alates 19.02.200828.02.2009 töövõimekaotuse protsent 30% (III kd tl 101-102). Arstliku ekspertiisi 24.09.2009.a. otsusega nr 550198 määrati hagejale alates 08.09.200930.09.2010 töövõimekaotuse protsent 70% (IV kd tl 32-33). Hageja saab alates 08.09.2009-30.09.2010 pensioni suuruses 2 682 krooni (IV kd tl 43). Hageja elab koos oma emaga, kes saab pensioni ja vanaemaga, kes saab samuti pensioni. Hageja omab kinnisvara (I kd tl 99/124), mis on tema, ema ja vanaema eluase, registritesse kantud vallasvara ta ei oma. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 11 kohaselt Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. 2010 aastal toimetulekupiir on 1000 krooni. Seega hagejal jääb pensionist veel 1 682 krooni. Ajavahemikul 19.01.200601.04.2006 hageja sai pensioni 1 156 krooni (IV kd tl 43), toimetulekupiir moodustas 2006.aastal 900 krooni, kuid see ei takistanud hagejale tasuma elatist summas 500 krooni ja veel natuke üle selle. Ajavahemikul 01.04.2006-01.07.2007 hageja sai pensioni 1 269 krooni kuus, toimetulekupiir moodustas 2006.aastal ja 2007.aastal 900 krooni, kuid see ei takistanud hagejale tasuma elatist summas 500 krooni ja veel natuke üle selle. Ajavahemikul 01.07.2007-31.01.2008 hageja sai pensioni 1 573 krooni kuus, toimetulekupiir moodustas 2007.aastal 900 krooni ja 2008.aastal 1000 krooni, kuid see ei takistanud hagejale tasuma elatist summas 500 krooni ja veel natuke üle selle. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja sai menetlusabi menetluskulude riigilõivu näol kandmiseks. Mõlemad pooled said riigiõigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 19
(20)Tsiviilasi nr 2-06-5173 Ülaltoodust lähtudes tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda, muud menetluskulud (riigilõiv, riigi õigusabikulud) riigi kanda. Riigiõigusabi korras advokaatide tasu ja kulutuste hüvitamise otsustab kohus eraldi määrusega. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 20
(20)