Obsah (6)
§ 162§ 407§ 444§ 173§ 174§ 1782-07-29664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasj
§ 162lg.1, § 187 lg.6, § 407 lg.1, § 415, § 422, § 468 lg.1 p.2 1.
Hagi rahuldada.
- Välja mõista A.M.`alt AS EMT kasuks põhivõlg ja kõrvalnõuded summas (5881.48) viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks krooni ja 48 senti.
- Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud täies ulatuses A.M.’ kanda.
- Välja mõista A.M.’alt AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv ja õigusabi kulud summas (2250.00) kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni.
- Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist, mille intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. 1
(3)2-07-29664 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud AS EMT esitas 08.08.2007.a kohtule maksekäsukiirmenetluses avalduse A.M.’alt 5880.48 kr saamiseks. Seoses võlgniku 237.03.2009.a vastuväitega makseettepanekule anti tsiviiilasi kohtunikuabi 07.04.2009.a määrusega üle hagimenetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS EMT 02.06.1998.a kostjaga mobiiltelefoniteenuste lepingu sideteenuse osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingu alusel esitatud arved, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 2940.74 krooni, lepingujärgse viivise vähendatud kujul põhivõlale lähedases ulatuses summas 2940.74 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, olles esitanud kohtukulude nimekirja, mille järgi on hageja tasunud asjas riigilõivu 1000 krooni, õigusabi eest 2500 krooni (sisaldab käibemaksu). Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 06.01.2010.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus
§ 407lg.
1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas
§ 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.
Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt
§ 162lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.
kostja A.M. kanda.
§ 173
, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes nõude suurust, asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja 2
(3)2-07-29664 vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 1000.- kr ja õigusabikulud summas 1250.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt
§ 174
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a.
juhul, kui asja menetlus taastatakse.
§ 178lg.
1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3
(3)