KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-30003 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ülle Jänes Tsiviilasi M. S. hagi T. T. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 12 374 krooni 25 senti Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. S. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja M. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XXXXXXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja T. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX XXX-X XXXXXXX). elukoht RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
- Poolte kooselust on XX.XX.XXXX sündinud kaks poega R. ja R. T.. Lapsed elavad ema juures. 22.06.2009 esitas M. S. (hageja) Harju Maakohtule hagi T. T. (kostja) vastu elatise saamiseks. Hagi põhjendustel on kostja
- aastast tasunud elatist igakuiselt 2000 krooni kuus kuni aprillini 2009, mis ei katnud laste vajadusi ja alates aprillikuust ta elatist maksnud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt laste R. ja R. T. ülalpidamiseks välja elatise:
- tagasiulatuvalt alates jaanuarist kuni aprillikuuni kokku 5000 krooni ja maikuu eest 5263 krooni 50 senti, s.t alates jaanuarist kuni juunini 2009 kokku 10 263 krooni 50 senti.
- alates juunist 2009 igakuise summana kummagi poja ülalpidamiseks 2631 krooni 75 senti (2175 krooni koos tulumaksuga) kuni laste täisealiseks saamiseni 10.09.
- Hageja lisab seadusega määratud miinimumsummale 2175 krooni tulumaksu 456 krooni 75 senti. Hageja on hagiavalduse kohaselt nõus lahendama vaidluse kompromissiga ja siis vähendama mõistliku suuruseni tagasiulatuvalt nõutud elatise summat. Kostja vastuväited
- Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Ta nõustub, et on tasunud elatusraha hilinemisega seoses raske majandusliku olukorraga. Kostjal on ülalpidamisel esimesest abielust poeg A., kes õpib ja kelle ülalpidamiseks on ta seni maksnud igakuiselt 1000 krooni. Kostja töötasu on ligi 7000 krooni kuus ja ta on nõus maksma lastele elatist 1500 krooni ühele lapsele kuus. Maakohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas 30.10.2009 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatusraha poegade R. ja R. T. ülalpidamiseks hageja kasuks alates 22.06.2009 2175 krooni kuus kuni laste täisealisuseni. 23.11.2009 tegi kohus vea parandamise määruse, milles märkis, et otsuse resolutsioonis on ilmne ebatäpsus ja 2175 krooni on välja mõistetud ühele lapsele. Maakohus tuvastas, et kostja on jätnud ülalpidamisekohustuse täitmata ja hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendustel ei või perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 4 kohaselt olla igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja ei ole hagiavalduses näidanud kulutuste suurust lapsele, kuna ta taotleb elatist minimaalmääras. Kohus arvestas esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt hageja sissetulekuks on töötasu 12 000 krooni ja kostja sissetulekuks on töötasu ligi 7000 krooni. Lisaks on kostja ülalpidamisel on veel poeg A., kellele kostja tasub elatist. Seega on kostja varanduslik olukord eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates märgatavalt halvem kui hagejal. Kohus arvestas, et hageja on esitanud nõude välja mõista elatis 2175 krooni kuus ja ta loobub elatist nõudmisest tagasiulatuvalt. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis minimaalmääras. Kuivõrd hageja loobus tagantjärele võlgnevuse nõudmisest, asus kohus seisukohale, et elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest 22.06.
- Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatusraha kummagi poja ülalpidamiseks alates juunist 2009.a igakuise summana 2631 krooni 75 senti kuni laste täisealiseks saamiseni ja elatis tagasiulatuvalt, alates jaanuarist kuni juunini 2009 kokku 8263 krooni 50 senti. Hageja palub arvestada, et kostja tasus maikuu eest menetluse jooksul 2000 krooni ja seega moodustab tagasiulatuva elatusraha summa kokku 8263 krooni 50 senti. 2 Hageja palus hagiavalduses arvestada elatise väljamõistmisel tema poolt tasumisele kuuluva tulumaksuga ja tema poolt nõutud igakuine elatis ühele lapsele oli koos tulumaksuga 2631 krooni 75 senti (tulumaks 456 krooni 75 senti). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tulumaksu lisandumisega, kuigi see ei ole summa, mida hageja oleks pidanud tõendama. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole tõendanud kolmanda lapse ülapidamiskohustuse täitmist ja ei arvestanud, et antud laps saab lähiajal täisealiseks. Kostja ei ole esitanud ammendavalt andmeid varalise seisu kohta, näiteks väljavõtet Maksuametist, kus oleks näha tema tegelik varaline seis. Hageja väitel on kostja seotud ka mitme ettevõttega. Kostja vastuväited, millele kohus otsuse põhjendamisel tugineb, ei ole tõendatud. Hageja ei ole loobunud elatise nõudmisest tagasiulatuvalt, vaid ta oli nõus loobuma sellest üksnes siis, kui pooled lahendavad vaidluse kompromissiga. Kuna otsuse resolutsioon ei ole vastavuses põhjendatud osas sätestatuga ning sõnastus ei ole selge, palus hageja otsuse resolutsiooni täpsustada. Kohtunik selgitaks, kas ta mõistis otsuses sätestatud summa 2175 krooni kummalegi lapsele, kuid otsuse resolutsiooni ei muutnud. Kohtutäituri selgitusel tekib sellise otsuse täitmisel hagejale probleeme. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Hageja on hagiavalduses esitanud kaks nõuet, s.t ta on palunud välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates jaanuarist kuni juunini 2009 kokku 10263 krooni 50 senti ja alates juunist 2009 igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks 2631 krooni 75 senti (miinimumsuuruses 2175 krooni, millele lisandub tulumaks). Hageja ei ole loobunud TsMS § 429 korras elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisest. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
- Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud juhtima eelmenetluses hageja tähelepanu sellele, et tema poolt kostjalt igakuiselt nõutud elatis ühe lapse kohta on suurem, kui seaduses sätestatud miinimumsuurus, mis praegu on 2175 krooni. Vaid PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määras elatise nõudmisel ei pea elatise nõudja tõendama lapsele tehtavate kulutuste suurust. Hageja palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt ja alates juunist 2009 igakuiselt 2631 krooni 75 senti, mis ületab miinimumsumma. Sellise nõude puhul tuleb hagejal oma nõuet tõendada, sest PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-93-08 p-s 17 selgitanud, kõigepealt tuleb maakohtul kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel pidanuks maakohus määrama kindlaks kulutuste põhjendatud 3 suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks pidanuks maakohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Maakohus oleks pidanud pooltele eelmenetluses selgitama oma nõuete ja vastuväidete tõendamise vajadust. Samuti jättis maakohus lahendamata tulumaksu küsimuse, s.t hageja oli hagiavalduses palunud arvestada, et tal tuleb saadud elatusrahalt tasuda tulumaksu ja selle võrra nõuet suurendanud. Riigikohus on 09.03.2005 otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 selgitanud, et elatusraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Uuel asja läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud kohustus teha kõik endast sõltuv asja lahendamiseks kompromissiga. Hageja on hagiavalduses nõustunud lahendama vaidluse mõistliku kompromissiga. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Ülle Jänes 4