HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsusena Kohtuasja number 2-08-82186 Otsuse kuupäev
- november 2009 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi J V (isikukood xxx, xxx) hagi A V (isikukood xxx, xxx) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 03.november 2009 Istungil osalenud isikud hageja J V ja hageja esindaja adv Maire Arm kostja A V , esindaja Tatjana Dobolina ja Martin Kirsipuu Resolutsioon Lahutada J V ja A V abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx, kanne nr xxx. Poolte ühise lapse LV elukohaks jääb tema ema AV elukoht Eesti Vabariigis. Pärast abielu lahutamist AV perekonnanimeks jääb V . Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulu jääb poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 04.oktoobril 2000, kanne
- Poolte abielust on sündinud poolte ühine laps LV. Poolte ühine tütar elab kostja juures. Lapsega suhtlemise kindlaksmääramise nõudes hageja on taotlenud kindlaks määrata lapse elukoht, milleks on lapse ema AV elukoht Eesti Vabariigis. Hageja soovib abielu lahutada, kuna ei pea selle jätkamist enam võimalikuks. Pooled elavad eraldi. Kostja arvamus Kostja nõustub abielu lahutamisega. Abielulahutamisel AV soovib perekonnanime jätta samaks. 03.11.2009 toimunud kohtuistungil pooled on nõus, et lahutuse osas teha kohtul osaotsus. Kohtuotsuse põhjendus PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Juhul kui kohus on vastavalt PKS § 29 lg 2 kindlaks teinud, et abielu jätkamine on võimatu, on õiguslik alus lahutusotsuse tegemiseks olemas. Kohtul on õigus asja kiirema lahendamise huvides teha abielulahutuse küsimuses sellekohase vaidluse puudumisel osaotsus TsMS § 450 ning jätkata lahendamata nõuete suhtes kohtumenetlust. Kohus, kuulanud ära poolte seletuse, ja võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et poolte abielu on purunenud. Pooled ei pea hetkel abielu jätkamist enam võimalikuks, millest lähtuvalt tuleb abielu lahutada. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. TsMS § 363 lg 3 abielulahutuse hagiavalduses märgitakse ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks. Pooltel ka selles osas vaidlus puudub, et nende alaealine tütar LV elab ema juures ja tema elukohaks jääb AV elukoht Eesti Vabariigis. Kuna kohus teeb käesoleva osaotsuse nimetatud menetluses ainult ühe nõude so abielulahutamise osas, siis lahendamata nõuete so lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise ja ühisvara jagamise osas kohus jätkab menetlust. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lukiina Vismann Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.