Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (
Avalduse asjaolud ja nõue 17.07.2009 kohtule esitatud ja menetlusse võetud avalduse kohaselt palub avaldaja MO määrata alaealise lapse OO (sünd. XXX) elukohaks avaldaja elukoht. M O ja R O abielust sündis XXX poeg O O . Peale abielulahutust jäi laps elama R O juurde, kuna avaldajal puudus elamispind. Avaldaja osales lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises. Avaldajal ning R O ’l tekkisid lahkhelid lapsega kokkusaamiste ja lapse elukorralduse üle 2008 augustis, mil avaldajal ei olnud enam võimalus lapsega kohtuda. Avaldaja väitel on ta lapsel järel käies täheldanud, et R O tarbib sageli õhtuti alkoholi ja kutsub endale külla sõpru, kellega koos napsitada, mille tagajärjel muutub R O hoolimatuks lapse suhtes ning eirab lapse vajadusi ja ärritub kergesti. R O on olnud korduvalt agressiivne ka avaldajaga. Avaldaja leiab, et laps ei saa kasvada keskkonnas, kus lärmatakse, ropendatakse ja juuakse hiliste õhtutundideni. Samuti on avaldaja näinud lapse kehal vorpe, milliste selgituseks on laps öelnud, et „issi andis rihma“. Seega leiab avaldaja, et lapse huve arvestades on parem, kui laps elab avaldaja juures, kuna avaldajal on võimalik pakkuda lapsele turvalist keskkonda ja elamistingimusi. Avaldaja peresuhted on stabiilsed ja kodune õhkkond sõbralik ja teineteist toetav ja avaldaja on lapsega tegeledes kannatlikum ja hoolivam ning lapse eakohaseid vajadusi arvestav. Avaldajal on pikemat aega püsiv töökoht, samuti on avaldaja elukaaslane loonud lapsega sõbralikud suhted ja laps on temasse kiindunud. Avaldaja leiab, et lapsele ei ole sobiv elukoht viisil, kus laps peab viibima vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Avaldaja ei pea ka õigeks, et lapsel puudub kindel päevarežiim ja reeglid. Asjast puudutatud isiku R O seisukoht R O ei nõustu avalduses toodud seisukohtadega ja väidetega ning peab neid vastuolulisteks ja meelevaldseteks. Ebaõiged on avaldaja väited, et tal on alkoholiprobleemid, mis on põhjustatud laenuprobleemidest. Samuti on ebaõiged väited, et R O tõstis avaldaja korterist aadressil XXX välja peale abielulahutust. R O palus avaldajal lahkuda korterist detsembris 2007, kuna avaldaja jättis pidevalt 3-aastase lapse üksi koju ning R O leidis, et peab lapse võtma enda kasvatada, et pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset elukorraldust. R O kandis hoolt ka avaldaja eelmises kooselust sündinud tütre A –G O eest. R O ei takistanud avaldajal lastega suhelda. Lahkhelid tekkisid lapse kasvatamises 2008 august, kuna avaldaja jättis lapse tundideks välja sääskede kätte võrkkiike magama, mistõttu tekkisid konfliktid, peale mida esitas avaldaja alusetu kaebuse politseisse, et R O on agressiivne, alkoholijoobes ja kahe väikese lapsega kodus, mis ei vastanud tõele. R O on seisukohal, et avaldaja soov kasvatada poega ja tema eest hoolitseda ei ole siiras. Pojal on kasvamiseks ja arenguks kõik vajalik olemas ning isa juures kasvab poeg paremates oludes, seda nii emotsionaalses kui majanduslikus mõttes. Avaldaja on näidanud lapse suhtes üle hoolimatust ja ükskõiksust. Avaldaja ei ole lapsele soetanud riideid ega muud vajalikku, samuti ei ole avaldaja tasunud elatist. R O on last kasvatanud kaks aastat ilma avaldaja toetuseta ning R O ’le jääb arusaamatuks, mis avaldaja siis ei nõudnud suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Asjast puudutatud isiku alaealise lapse OO määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja on seisukohal, et kumbki vanem armastab O ja soovib lapsele parimat, kuid avaldaja ja RO omavahelised suhted on väga halvad, vanemad ei usalda teineteist ja see 2 takistab vanematel omavahel lapse huve arvestavale kokkuleppele jõudmast. Määratud korras esindaja leiab, et nii RO kui MO on suutelised kumbki O kasvatama, kuid elamistingimused lapse jaoks on paremad RO juures. Lapse jaoks oluliste lähisuhete võrgustik ja lapse sotsiaalsedemotsionaalsed vajadused on paremini tagatud aga MO juures. O saab hästi läbi vanema õega, lapsel on ema juures olemas sõbralik, toetav ja ühtehoidev perekond. Määratud korras esindaja on arvamusel, et avaldaja on tagasihoidlik ja leebe inimene. Määratud esindaja lähtudes OO huvidest on seisukohal, et avaldaja ettepanek määrata lapse elukohaks ema elukoht ja korraldada lahuselava vanemaga suhtlemine, on mõistlikud ja lähtuvad lapse huvide ja õiguste kaitsest. Kui vanemad omavahel kokku lepivad, et O võib kordamööda elada kummagi vanema juures võrdselt, ei vaidle määratud esindaja sellisele kokkuleppele vastu, kuna vanemate kokkuleppel saab lapse elu korraldada kõigile vastuvõetaval ja lapse õigusi-huve arvestaval viisil. Eestkosteasutuse Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu arvamus Seoses vanemate lahkhelidega suunas eestkosteasutus vanemad Tallinna Perekeskuse psühholoogi poole, kelle jutul on käinud nii avaldaja MO koos pojaga kui RO koos pojaga. Psühholoog palus vestlusele koos ka MO ja RO, millega RO ei nõustunud. Psühholoogi sõnul väljendub O käitumises suur vajadus ja soov emotsionaalse sideme järgi emaga. Isaga suhtleb laps rahulikult ja hirmuta ning isa ei ole ükskõikne lapse saatuse pärast. Psühholoog leiab ka, et niivõrd oluline ei ole, kumma vanema juures laps elab, kui see, et oleks tagatud võimalikult võrdne suhtlemine mõlema vanemaga. Samuti suunas eestkosteasutus vanemad perenõustamisse, mille käigus pereterapeut kohtus avaldaja ja RO kuuel korral. Eestkosteasutus teostas ka kodukülastused mõlema vanema juurde ja kaasas iseloomustuse andmisesse Tallinna XXX lasteaia. Lähtudes kõigest leiab eestkosteasutus, et mõlema vanema elukohas on olemas lapse kasvatamiseks sobivad tingimused, ema juures jagab O tuba kasuõega, isa juures on lapsel omaette tuba. Ema juures on O kindel magamamineku- ja ärkamisaeg, isa juures läheb O voodisse, kui on väsinud ning ärkab hommikul tavaliselt ise. Isa juures kasutab O iseseisvalt arvutit, ema juures O arvuti kasutamist ei lubata. Avaldaja kindlate tööaegade tõttu on lapsel ema juures väga kindel päeva- ja nädalarutiin, tööpäevadel viibib laps enamasti lasteaias. Isa juures on päevakava paindlikum, RO’l puuduvad kindlad tööajad. Pereterapeudi arvamusest selgub, et isa hinnangul on lapse kaasamine isa tööpäeva ning viibimine täiskasvanute söögikohtades aktsepteeritav lapse järele-valve ja kasvatamise viis. Lasteaiaõpetaja sõnul esinevad Oil lasteaias probleemid agressiivse käitumise tõttu. Avaldaja on O probleemidest teadlik ja lasteaiaõpetajaga sel teemal rääkinud. RO sõnul lapsel lasteaias probleeme ei ole. Enne kohtumenetlust oli lapse suhtlemine emaga piiratud ning ka takistatud. RO ei pidanud vajalikuks kokku leppida pikaajalist lapsega suhtlemise korda. Nii Tallinna Perekeskuse psühholoogi EP kui ka lastekaitsetöötajate hinnangul on O emaga emotsionaalselt väga lähedane, otsib emaga nii füüsilist kui emotsionaalselt kontakti. Avaldajal on elukaaslane, kellega kooselu on kestnud 2 aastat. Pere omavahelised suhted on toetavad, lähedased ja emotsionaalsed. RO’l ei ole elukaaslast, ta suhtleb sõbrannadega siis, kui O on oma ema juures. Avaldaja on rahulik, järeleandlik, kohati passiivne, valmis koostööks ja kokkulepete sõlmimiseks, suhtleb viisakalt, ei väljenda negatiivset suhtumist RO suhtes. RO on emotsionaalne, kohati suudab oma käitumist kontrollida, pingelises olukorras võib käituda ebastabiilselt, suhtumine spetsialistidesse on eelarvamuslik, ei ole harjunud ega soovi abi küsida. RO väljendab negatiivset suhtumist avaldaja suhtes. Eestkosteasutuse Keila linna Keila Linnavalitsuse kaudu arvamus Eestkosteasutus on sooritanud kodukülastuse avaldaja juurde aadressil XXX ning vestelnud avaldaja, avaldaja elukaaslase ja tütrega. Avaldaja ja GS elavad koos ligi kaks aastat 2-toalises korteris, mis kuulub avaldaja elukaaslasele, lisaks elab seal avaldaja tütar. Korter on puhas ja korralikult sisustatud ning G. S sõnul planeerivad nad ühe toa remontida laste jaoks. Avaldaja sõnul ei luba RO avaldajal lapsega suhelda. Eestkosteasutus on sõlminud lapsega suhtlemise kohta avaldaja ja RO’ga kokkuleppeid, kuid RO ei pea nendest kinni. Avaldaja tütar on nõus, et O nende juurde kolib, kuna saab vennaga hästi läbi. Samuti on O head suhted G. S ’ga, kuid G. S on mures, et laps on isa juurest tulles mitu päeva närviline ja rahutu. G. 3 S ’le ei meeldi, et RO kasutab avaldajaga rääkides ebameeldivaid väljendeid ja sõimamist. G. S peab õigeks, et O elab nende juures. Avaldaja on saanud O koha XXXlasteaias ja maksab kohatasu ning avaldaja sõnul on kõik valmis lapse Keilasse kolimiseks. Avaldaja sõnul ta lapse isal lapsega suhtlemist ei keelaks, vaid tahab kindlaid kokkuleppeid ja nendest kinni pidamist. Eestkosteasutus on seisukohal, et O O elukohaks peaks olema avaldaja elukoht. Maakohtu põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseadus (PKS) § 51 lg 2 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse (LaKS) §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. LaKS §-s 58 sätestatuna on lapse abistamise, sealhulgas ka eestkoste ja hoolduse eesmärk tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu. Kohus lähtub antud avalduse juures lapse parimatest huvidest. O O on 5-aastane laps, kes on elanud alates vanemate lahutusest isa RO juures. Menetluse käigus on selgunud, et mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama. Avaldaja elab 2-toalises korteris, mis kuulub avaldaja elukaaslasele, koos elukaaslase ja tütrega. 2-toalisest korterist üks tuba on planeeritud lastele. O O ’l on hea läbisaamine nii avaldaja elukaaslasega kui ka õe A –G . Avaldajaga on O O ’l emotsionaalselt lähedane suhe. Avaldaja on organiseerinud lapsele ka lasteaiakoha. Avaldaja juures on lapsel kindel magamamineku- ja ärkamise aeg, samuti kindel päeva- ja nädalarutiin ja kindlad reeglid. Avaldaja on rahulik, järeleandlik, kohati passiivne, valmis koostööks ja kokkulepete sõlmimiseks, suhtleb viisakalt, ei väljenda negatiivset suhtumist lapse isa RO suhtes. RO elab 4-toalises korteris, kus lapsel on oma tuba. Samas puudub lapsel RO juures kindel päevaja nädalarutiin ning laps läheb magama, kui on väsinud ja tõuseb, kui tahab. Samuti puuduvad lapsel kindlad reeglid. RO leiab ka, et lapse kaasamine isa tööpäeva ning viibimine täiskasvanute söögikohtades aktsepteeritav lapse järelevalve ja kasvatamise viis. RO on emotsionaalne, kohati suudab oma käitumist kontrollida, pingelises olukorras võib käituda ebastabiilselt ning ei tunnista lapse probleeme lasteaias ja ei ole harjunud abi küsima, samuti väljendab negatiivset suhtumist avaldajasse. Ei ole leidnud tõendamist avaldaja väited RO alkoholilembuse ja vägivalduse kohta ning RO väited avaldaja vägivallatsemise ning lapse üksi jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lähtudes eelkõige lapse huvidest, on lapsel emaga koos elades tagatud turvaline ja stabiilne elukorraldus ning kindlad reeglid. Kohus leiab, et ei tõendamist leidnud lapse isa RO väited, et MO puudub siiras soov last kasvatada ning ta soovib enda mainet taastada. Avaldaja tunnistab oma tehtud vigu, kuid ta on loonud turvalise ja stabiilse keskkonna lapse kasvatamiseks. Avaldajal on kindel töökoht ja püsiv sissetulek, samuti on ta organiseerinud lapsele lasteaia koha Keilas. MO tunnistab lapse probleeme lasteaias ja on koostöövalmis, et probleeme lahendada. Kohus on veendunud selles, et RO on võimeline last 4 kasvatama, kuid leiab, et RO ei suuda lapsele pakkuda nii stabiilset ja emotsionaalset suhet, kui nii väiksele lapsele on arenemiseks vaja. RO on negatiivse suhtumisega ning ei soovi abi küsida ja ei tunnista lapse agressiivsust ja leiab, et lapse kasvamiseks on normaalne viibida täiskasvanutele mõeldud kohtades ja seltskonnas. Eestkosteasutuste esindajad ja lapse määratud korras esindaja toetavad avaldust ja leiavad, et lapse elukohaks peaks olema avaldaja elukoht. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada ja lapse elukohaks tuleb määrata ema elukoht. Kohus märgib ka, et antud juhul ei ole niivõrd oluline, kumma vanema juures laps elab, vaid äärmiselt olulised ja tähtsad on vanemate omavahelised suhted ja koostöövalmidus pakkumaks lapsele turvalist ja eakohast elu ning võimalust suhelda mõlema vanemaga, ilma kuulmata halvustavaid ja negatiivseid märkusi teise vanema kohta.
lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.