Obsah (5)

§ 478§ 466§ 661§ 219§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-52423 Tsiviilasi G T avaldus M K vanemaõ

§ 478lg 4).

1 Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg3).

Käesolevale kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebus arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (

§ 661lg 2).

Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused.

3. 2009.a. Harju Maakohtule esitatud avalduses palub G T ära võtta M K õigused tema alaealise tütre A K suhtes. vanema Avalduse kohaselt ei tunne M K oma tütre käekäigu vastu ega võta osa tema kasvatamisest ei materiaalselt ega muul viisil. Viimati kohtus isa lapsega 2008.a. augustikuus. Lisaks sellele on M K probleeme narkootikumide tarvitamisega, mille eest ta peeti politsei poolt kinni 05.08.2008.a. Käesolevaks ajaks on M K tekkinud hulgaliselt võlgu ja ta viibib tõenäoliselt oma võlausaldajate eest peidus välismaal. Avalduses tugines G T PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 5 sätestatule. Asjast puudutatud isiku M K seisukoht esitatud avalduse suhtes.
4. M K esitatud avaldust ei tunnista. Ta väidab kohtule saadetud avalduses, et hoolib oma tütrest A , kuid G T tegi talle takistusi lapsega kohtumisel. M K ei eita, et tal on lapsele elatise maksmisel G T ees võlg, kuid ta väidab, et soovib selle likvideerida.
5. M K ei eita ka seda, etl on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning, et tal on karistatus seoses narkosüüdistusega, kuid ta väidab, et ta tegi seda G T suhte purunemisest tulenevast kurvastusest ülesaamiseks. Tallinna linna seisukoht esitatud avalduse suhtes.
6. Eestkosteasutus on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt asjaolust, et M K on korduvalt karistatud väikestes kogustes narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning joobeseisundis sõiduki juhtimise eest, samuti sellest, et M K ei täida mõjuva põhjuseta oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, on põhjendatud M K vanema õiguste äravõtmine tema alaealise tütre A K suhtes. . Asjast puudutatud isiku A K esindaja advokaat H T suhtes. seisukoht esitatud avalduse
7. Juhindudes

§ 219lg 2 p 3 sätestatust määras kohus A K esindajaks advokaadi.

Riigi õigusabi osutas alaealisele advokaat H T . riigi õigusabi korras 2 Alaealise esindaja on seisukohal, et avaldus M K vanema õiguste äravõtmiseks tema tütre A K suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele PkS § 54 lg 1 p 1 alusel, sest see on lapse huvides. M K ei ole oma lapsega suhelnud ega oma last näinud alates 2008.a. suvest, arvestades lapse vanust ei mäletagi A K oma isa. A kasvab oma ema peres kus elavad lisaks G T ka tema abikaasa T T , G T vanem poeg K –E ning T ühine poeg R . Lapse elu on saavutanud stabiilsuse, temasse suhtutakse pere poolt hellalt ja hoolitsevalt. Tulenevalt asjaolust, et M K on karistatud 27.10.2008.a. väärteoasjas nr 4-08-7306 narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest NPAS § 15` järgi arestiga ja 11.03.2008.a. on teda karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 183 lg 2 järgi ja mootorsõiduki narkootilises joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi kinnitab see, et M K on probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuna M K karistati kuriteo toimepanemise eest tingimisi ja talle pandud kohustusi M K ei täida, on ta kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtumääruse põhjendused.

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise esindaja, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning arvestades M K poolt kohtule saadetud kirjalikku avaldust ning hinnanud kõiki kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus M K vanema õiguste äravõtmiseks tema tütre A K suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus käesoleva hagita perekonnaasja lahendamisel PkS § 54 lg 1 p 1 sätestatut, millise kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning samas paragrahvis ja lõikes p 4 sätestatut, mille kohaselt on vanema õiguste äravõtmise aluseks ka muu kahjulik mõju lapsele.
3. Asjas kogutud tõendid tõendavad, et M K ja G K (praeguse perekonnanimega T ) sündis xxx.a. tütar A K i.
4. Avaldaja seletusega leidis kohtuistungil tõendamist, et M K ei ole oma lapsega kohtunud ega tema kasvatamisel osalenud alates 2008.a. suvest. Ka M K ise kinnitab oma avalduses kohtule, et ta lapse kasvatamisel ei osale ning, et tal on lapse ülalpidamiseks maksatava elatise võlg G T ees. Kohus on seisukohal, et M K ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi mis oleks takistanud tal oma lapsega suhtlemast ja tema kasvatamisel osalemast alates 2008.a. suvest. Seega on tõendatud, et M K ei ole osalenud oma lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel ilma mõjuva põhjuseta alates 2008.a. suvest, mis on temalt vanema õiguste äravõtmise aluseks PkS § 54 lg 1 p 1 alusel.
5. Kohtu käsutuses olevad Harju Maakohtu otsus
6. Märtsist 2009.a., Harju Maakohtu otsus
7. oktoobrist 2008.aastast ja Politseiameti karistusregistri õiend M K kohta tõendavad, et teda on alates veebruarist 2007.a. kuni märtsini 2009.a. 13 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest ja ühel korras kuritegude toimepanemise eest. M K on toime pannud 9- l korral Liiklusseaduse erinevates paragrahvides sätestatud väärteod, sealhulgas mitmeid kiiruse ületamisi ja ka mootorsõiduki joobes juhtimise ning neljal korral on teda karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-s 15`lg 1 (narkootiliste ja psühhotroopsete 3 ainete ebaseaduslik käitlemine väikestes kogustes) sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Kriminaalkorras on teda karistatud KarS § 183 lg 2 p 1 ja § 424 sätestatud süütegude eest, mis on vastavalt narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ning mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et lapsevanema poolt korduv väärtegude ja kuritegude toimepanemine, eriti narkootiliste ainete käitlemisega seotud süüteod ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on lapsele äärmiselt ohtlikud süüteod ning need avaldavad lapsele kahjulikku mõju, millest tulenevalt tuleb M K vanema õigused ära võtta tema alaealise tütre A K suhtes ka PkS § 54 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulude jaotamine.
8. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda.

G T menetluskuludeks olev riigilõiv ja tema esindajakulu tuleb

§ 172lõikest 1 jätta aga M K kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Piret Randmaa kohtunik 4