lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohtuotsusest ei nähtu, kes või milline pool (hageja, kostja või mõlemad) antud juhul menetluskulud kannab. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendava osa mõningane vastuolulisus ei saa olla aluseks otsuse tühistamiseks rahuldamata töötasu- ja viivisenõude osas. Vastuhagi aegumise kohta leidis kohus õigesti, et ITVS §-st 6 tulenevat nõude esitamise tähtaega ei saa kohaldada, vaid tuleb kohaldada üldist hagi aegumise tähtaega, pidades seega silmas TsÜS § 146 lg-s 4 nimetatud nõude aegumistähtaega. 6 Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb kaevatavas osas menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada (vastuhagi osas
lg 4 kohaselt tervikuna) ning kooskõlas
lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Läbivaadatav kohtuotsus ei vasta
§-st 442 tulenevatele nõuetele.
lg-st 8 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Antud juhul ei ole kohus neid nõudeid täitnud. Kohtuotsuse põhjendavast osast ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid asjaolusid on kohus tuvastatuks pidanud ning millistele hinnangutele kohtu järeldused tuginevad. Ka on kaevatav kohtuotsus mitmeti vastuoluline. Nii on maakohus kohtuotsuse lk 6 märkinud, et hageja töötasunõue (saamata jäänud palk 88 080 krooni ja viivis 3226 krooni) kuulub rahuldamisele, kuid mõned leheküljed hiljem leidnud, et hageja töötasuja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata (otsuse lk 10). Kohtuotsuse resolutsioonist võib järeldada, et nimetatud nõue jäeti rahuldamata, kuigi eraldi ei ole seda resolutsioonis kajastatud. Nimetatud nõude rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud eelkõige asjaoluga, et pooltevahelise töösuhte puhul oli tegemist näilise tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kolleegium nõustub apellandiga, et menetluse kestel ei ole kostja sellele asjaolule tuginenud ega ole esitanud ka mingeid sellekohaseid tõendeid. Apellant viitas siinkohal õigesti kostja vastusele, milles kostja ei eitanud hagejapoolset töökohustuste täitmist, kuigi väitis, et alates (vähemalt) 2006.a ei täitnud hageja töölepingu järgseid kohustusi (hiljem on kostja oma seisukohta ajaliselt küll korrigeerinud). Pealegi ei nähtu kohtuotsusest, millistele tõenditele tuginedes on maakohus tehingu näilisust järeldanud. Asjaolu, et pooled vaidlesid töösuhte faktilise lõppemise aja üle, ei andnud kohtule alust teha eeltoodud järeldust.
lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kõnealuse asjaolu üle ei ole pooled kohtumenetluses arutlenud. Ka muus osas ei vasta kaevatav kohtuotsus seaduse nõuetele.
lg-s 7 rõhutatakse otsuse kirjeldavas osas märgitavate nõuete ja vastuväidete sisu edasiandmise loogilist järjekorda, samast põhimõttest tuleb lähtuda ka põhjendava osa edasiandmisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleks selguse huvides kaaluda mõlema hagi (hagi ja vastuhagi) eraldi käsitlemist, samuti hinnata eraldi kõiki antud hagi (või vastuhagi) puudutavaid poolte seisukohti (väiteid), ka hagi aegumist puudutavat väidet tuleb käsitleda vastava hagi juures, viidates seejuures õigusnormile, millele kohus aegumise üle otsustamisel tugineb (märkides nõude esitamise tähtaja kulgemise alguse ja lõpu). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul nõuda kostjalt korrektse vastuhagiavalduse esitamist, millest nähtuks kostja rahalise nõude täpne arvestus Kohtul on õigus nõuda hagi täpsustamist ja ühe kokkuvõtliku menetlusdokumendi esitamist (
Praegusel juhul on kostja oma nõuet täpsustanud, märkides võlgnevuse kogusummaks 218 342 krooni, hagihinda seejuures suurendamata (07.12.2007 täiendus vastuhagiavaldusele - tl 89-94). Sellest tulenevalt on nõue üksikute positsioonide osas muutunud. Rahaliste nõuete arvestuslik külg peab olema hagiavalduses väljendatud täpselt ja selgelt. Samuti tuleb menetlusosalisel nimetada tõendid, millega ta konkreetset nõuet tõendab (
lg 1 p 3).
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vajadusel tuleb kohtul seda ka teha. Võõrkeelse dokumentaalse tõendi esitamisel tuleb menetlusosaliselt nõuda eestikeelset tõlget, dokumentaalse tõendi ärakirja puhul aga vajadusel originaali esitamist (
7 Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja hinnanguta poolte seisukohad, ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust lõplikult lahendada. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik tuvastada esmakordselt faktilisi asjaolusid, sest vastasel juhul oleks isikute kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale ning pooled kaotaksid võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel ja lahendamisel vastavalt hagi ja vastuhagi lahendamise tulemusele. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.