lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja poolte ühist last toetanud igakuiselt kandes 500 krooni poja arveldusarvele alates veebruarist 2002 kuni juunikuu
lg 1 nõuetele, kuna selles puudub jälgitav ja arusaadav uurimuslik osa ning arvamuse resolutsioon ei ole käsitatav ka tõenäoliku arvamusena (rääkimata kategoorilisest), kuna selles ei sisaldu ühtegi ekspertiisi uurimuslikule osale toetuvat järeldust, mis muudab selles esitatud eksperdi arvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel on kostja arvates tsiviilkohtumenetluse normide olulise rikkumise
Käesolevas tsiviilasjas kohus ei esitanud ega tutvustanud kostjale ekspertiisiakti tervikuna. Kohus tutvustas kohtuistungil ettelugemise teel üksnes ekspertiisiakti arvamuse, so. lõpposa, millest ei saanud kostjal tekkida mitte mingit teadmist sellest, milliste andmete ja metoodika alusel jõudis ekspert aktis toodud järeldusele. 2 Kohus mõistis kostjalt välja lapse R. U. ülalpidamiseks elatis summas 2 175 krooni kuus alates 23.07.2008. Seega mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt ka aja eest enne hagi esitamist, arvestamata apellandi poolt sellel ajal vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks makstud summasid. Kostaja ei ole teinud asjas üheski mõttes hagi õigeksvõttu tähendavat tahteavaldust. Kostja pidas võimalikuks maksta R. U. ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni kuus alates kohtuotsuse tegemisest vaid juhul, kui on tõendatud tema isadus lapse suhtes ja tal on selleks tööd ja sissetulekut. Kostja ei ole mõelnud anda ega ole ka andnud ühegi menetlustoimingu kaudu nõustumust elatise väljamõistmiseks tagantjärele, sest vastavalt ülaltoodule ei ole sellise hageja nõude täitmiseks mingit alust. Kostja väidete mittearvestamine ja põhjenduste mitteesitamine kohtuotsuses on oluline menetlusnormi rikkumine ning kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohus on oluliselt rikkunud
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 21.12.2009 hagi õigeksvõtul põhinev otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vaidlus puudub selles, et kostja on kogu menetluse kestel vaielnud hagile vastu. Vastuses hagile kinnitas kostja, et ta nõuab DNA ekspertiisi, kuna ta kahtleb kas ta on lapse R. isa ja annab kohtule teada, et ta on 40% töövõimetu, mis raskendab elatise maksmist (t.l.14). Vastuväited hagile on esitanud kostja ka 19.10.2009 koostatud kirjas kohtule (t.l.23, 25). 16.12.2009 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et tal on ülalpidamisel ka 6-aastane tütar M.. Lisaks on kostja 19.12.2009 kohtuistungil avaldanud, et kui tööd ja palka on, siis ta on nõus (t.l. 40). Nimetatust ei nähtu, millega kostja nõus täpselt on, sest hageja on oma nõuet muutnud. Hagi õigeksvõtt ei saa olla
Hagi õigeksvõtt peab olema kostja poolt selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud tahe tunnistada hageja nõuet täies ulatuses. Antud asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tingimusteta hagi õigeks võtnud. Maakohtul tulnuks asjas selgitada ka õiguslikku olukorda kostjale lapse R. põlvnemise vaidlustamiseks. Vaidlus puudub selles, et kostja on kantud R. U. (sünd XX.XX.XXXX) sünniakti isana. Hagiavaldusele on lisatud nii isaduse tuvastamise tunnistus kui ka R. U. sünnitunnistus, kust nähtub, et R. isaks on M. U. (t.l. 6,7). PKS § 44 lg 2 p 1 alusel võib vanemate kohta tehtud kannet vaidlustada kohtus isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana ja lg 5 alusel isik, kes on lapse sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega tuleks kostjal ülalnimetatud kande vaidlustamiseks esitada vastuhagi. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tingimusteta hagi õigeks võtnud, siis puudus maakohtul õiguslik alus teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, jättes
Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada tulenevalt PKS §-ist 61 lg 2 elatise suurus, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Neid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole. 3 Maakohus on teinud asjas ebaõigesti kostja õigeksvõtul põhineva otsuse (jättes ära otsuse kirjeldava ja põhjendava osa). Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja
§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Ele Liiv 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.