← Eesti

2-10-1508/16

Obsah (10)§ 416§ 442§ 407§ 395§ 173§ 164§ 178§ 468§ 415§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht 29. 29.märts 201 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuai

§ 416nõuetele vastav kaja.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult 1 allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid xxx.a. Poolte abielust on sündinud kuus last – K xxxx.a., A xxxx.a., L xxxx.a., K xxxx.a., A xxxx.a., A xxxx.a. Hageja juures elavad L , K , A , A ja ka A , kes täisealisena õpib kutsekoolis. Abielu on lahutatud xxxx.a. Viru Maakohtu otsusega. Abielu jooksul ostsid pooled xxxx.a. korteri asukohaga xxxx, käesoleval ajal xxxx, mis kanti kinnistusse 20.10.2008.a. reg.osa xxxx.a. juulikuus vabanes kostja karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ja vaatamata sellele, et abielu on lahutatud, asus elama poolte ühisesse korterisse. Hageja on korduvalt palunud kostjat ühisvara jagada ja soovinud kostjale tema osa korterist välja maksta, kuid kostja pole sellega nõustunud. Hageja ei pea enam võimalikuks kostjaga ühes korteris elamist ega kostja eest kommunaalmaksete tasumist ja soovib ühisvara jagada selliselt, et hagejale jääks korter ja hageja hüvitaks kostjale enamsaadu arvelt 20 000 krooni, kuna Pindi Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on poolte ühisvara turuväärtus käesoleval ajal 40 000 krooni. Hagi on esitatud PKS §-de 14 lg. 1, 18 lg. 1, 19 lg. 1 ja alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu antud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407lg.

1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 17.02.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 22.02.2010.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.

§ 395lg.

5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis möödus 24.03.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. PKS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning vastavuses sama paragrahvi lg. 2 sätestatuga võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara arvel. Sama paragrahvi lg. 3 järgi määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lg. 4 kohaselt juhul, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse 2 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 164

kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 415lg.

2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul

§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 14, 19,

§-de 164, 179, 407, 415, 441-442, 468 lg. 1 p. 2, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 12.mail 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.