Obsah (7)

Tsiviilasi nr 2-08-54608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04. 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-546

§ 403

lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-54608 kirjaliku menetlusega. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Hageja leiab, et täitemenetlus alustati alusetult, kuna eelmärgitud Harju Maakohtu registriosakonna 08.10.2007 kohtumäärus ei ole täitedokumendiks ega kuulu sundtäitmisele. Muu hulgas on hageja seisukohal, et tema poolt esitatud määruskaebus trahvimäärusele on käesoleva ajani lahendamata. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad muu hulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kostja on kirjalikus vastuses möönnud, et trahvimäärus nr Ä26757/M5 ei olnud sundtäitmise edastamise hetkel jõustunud ning täitemenetlus algatati ekslikult jõustumata trahvimääruse alusel, kuid trahvimäärus jõustus 03.07.2008 Tallinna Ringkonnakohtu lahendi jõustumisega. OÜ P on küll asunud seisukohale, et tegelikult lahendati kostja 09.12.2008 vastuses märgitud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga hageja määruskaebust Harju Maakohtu registriosakonna 15.01.2008 määruse nr Ä26757/M8 peale ning trahvimääruse peale esitatud määruskaebus on tänaseni lahendmata ning määrus jõustumata, kuid kohus leiab, et taoline hageja käsitlus ei ole õige. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2008 vormistatud lahendist nähtub, et OÜ P esitas määruskaebuse trahvimäärusele 29.10.2007 (postitatud 26.10.2007) 31.10.2007 määrusega registriasjas Ä 26757/M6 on keeldutud määruskaebuse menetlusse võtmisest. 07.12.2007 vaidlustas OÜ P kohtunikuabi 31.10.2007 määruse, kuid ei tasunud kaebuselt riigilõivu. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja. 14.01.2008 esitas OÜ P taotluse määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 15.01.2008 määrusega jättis kohtunikuabi taotluse rahuldamata ja andis täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. 21.01.2008 on OÜ P volitatu K.P määruse kätte saanud. 05.02.2008 esitas OÜ P määruskaebuse 15.01.2008 määruse peale, millega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata. Kohtunikuabi saatis 14.02.2008 määruskaebuse maakohtule läbivaatamiseks. 18.02.2008 keeldus maakohus võtmast menetlusse OÜ P 05.02.2008 määruskaebust kohtunikuabi 15.01.2008 määruse peale, kuna määruskaebus on esitatud pärast selle tähtaega, milline lõppes 31.01.1008 ja tasumata oli riigilõiv. Selle määruse peale esitas OÜ P 04.03.2008 määruskaebuse ja esitas taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 19.03.2008 jättis maakohus taotluse 4

(6)Tsiviilasi nr 2-08-54608 määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. OÜ P esitas 07.04.2008 määruskaebuse maakohtu 19.03.2008 määruse peale ja palus määrus tühistada osas, milles osaühing jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leidis ülalnimetatud lahendis, et määruskaebuse esitajale tuleb anda tähtaeg riigilõivu 200 krooni tasumiseks 10 päeva alates kõnealuse määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja talle antud tähtajaks riigilõivu 200 krooni ei tasu, ei ole maakohtul alust OÜ P määruskaebust 18.02.2008 määruse peale, millega kohus keeldus kohtunikuabi 15.01.2008 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, menetlusse võtta. Seega OÜ P poolt ettenähtud riigilõivu tasumata jätmise tõttu, jäi põhjendatult määruskaebus 08.10.2007 trahvimäärusele menetlusse võtmata ning kõnealuse määruskaebuse lahendamise küsimus on otseselt seotud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga, mis jõustus 03.07.

Eirates Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga pandud kohustust ettenähtud riigilõivu tasumiseks, puudus kohtunikuabil ka kohustus menetleda trahvimäärusele esitatud määruskaebust. Hageja kohustus rahatrahvi tasumiseks algas Tallinna Ringkonnakohtu lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tuginedes ülalnimetatule puudub alus trahvisumma kui alusetult saadu tagastamiseks, kuna hageja pidi trahvimääruse alusel oma kohustuse täitma hiljemalt 17.07.2008, millejärel saanuks Kohtute Raamatupidamiskeskus edastada nõude täitmise kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kohus leiab käesoleval juhul, et hagi rahuldamine viisil nagu seda on hageja ette näinud, ei ole võimalik. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleval juhul ei vasta hageja poolt esitatud asjaolud ülalnimetatud tingimustele ning analoogia kohaldamine ei saa siinjuures kõne alla tulla. Samuti ei ole võimalik pidades silmas esitatud hagi ning antud asjaolusid rahuldada hageja nõuet välja mõista kostjalt 5 069.40 krooni millest 3 500 krooni on määratud rahatrahvi summa ning 1 569.40 kohtutäituritasu summas krooni. Kohus selgitab hagejale, et hageja varalist nõuet ei saa ilmselgelt vaadelda alusetu rikastumisena ning neile ei saa käesoleva hagiavalduse kontekstis kohaldada vastavaid õigussätteid, kuna täitemenetluses saadud trahvi osas on õiguslikuks aluseks registriosakonna poolt antud määrus. Seega, isegi kui trahvi kinnipidamise hetkel oli kohtumäärus jõustumata, on ta jõustunud antud asja arutamise ajaks, ning seega õiguslik alus on olemas. Täituritasu omandas aga kohtutäitur, mitte kostja, mistõttu kostjalt täituritasu nõudmiseks alus puudub. Kohus uurinud poolte poolt esitatud dokumente ja tõendeid ning võttes arvesse kirjalikus menetluses avaldatud seisukohti leiab, et puudub käesoleval juhul alus tunnistada lubamatuks täiteasi 008/2008/
Samuti ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt alusetu rikastumise sätte alusel välja mõista 5 069.40 krooni millest 3 500 krooni on määratud rahatrahvi summa ning 1 569.40 kohtutäituritasu summas krooni. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-08-54608 Täitemenetluse seadustik näeb ette kaebuste ja hagide esitamise täitemenetluses, mis aga ei hõlma nõuete esitamise võimalust sissenõudja vastu esitatud kontekstis. TMS § 221 lg 1 kohaldamine analoogia korras pidades silmas käesolevas tsiviilasjas esinevaid asjaolusid ei ole asjakohane. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-08-54608/5