2-09-22647 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2010. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-22647 Tsiviilasi

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris on LM seotud isikuks märgitud abikaasa N K ning suhte olekuks “kehtiv“, kuid avaldaja on kohtule esitanud ka enda ja LM abielutunnistuse ärakirja. Seega saab järeldada, et NK on LM abikaasana LM surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
3. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
4. Viimased andmed LM kohta pärinevad 22.08.
5. a (mil LM suundus Tallinna Reisisadama kaudu Eesti Vabariigist välja). Pärast seda andmed LM kohta puuduvad (vt kohtumääruse p 4). 8.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 17.06.

1. a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringud LM kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on LM väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, välja antud 29.04.
2. a, mis on tunnistatud kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks. Edaspidised andmed Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides LM kohta puuduvad. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus on fikseeritud LM viimase piiriületusena 22.08.
3. a suundumine Tallinna Reisisadama kaudu Eesti Vabariigist välja. Politseiamet teatas vastuseks järelpärimisele, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on LM väljastatud 26.07.
4. a juhiluba ning rohkem andmeid politseil LM asukoha kohta ei ole. 9.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 22.05.2009. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles LM esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid LM kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. LM kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. 10.

§ 510

lg 4 sätestab, et kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Rahvastikuregistris on LM elukoha kohta märgitud elukoht puudub, selgitava märkusena on lisatud, et isiku andmed rahvastikuregistris on puudulikud (tl 11). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on LM alates 30.04.

1. a TKM AS nõukogu liige. TKM AS likvideerija Martin K on kohtule teatanud, et tal puuduvad igasugused muud andmed LM kohta peale selle, et nimetatud isiku näol on tegemist TKM AS nõukogu liikmega (tl 53). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi andmed LM kohta pärinevad
2. aasta jaanuarist, mil tehti LM nimele väljamakse OÜ PT poolt (tl 10).Kinnistusraamatus LM kohta andmed puuduvad (tl 56). Kuivõrd kohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldajale tuttavate kaudu teada, et
3. a lõpus viibis LM seoses mälukaotusega Tallinna Psühhiaatriakliinikumis, palus kohus 12.10.
4. a kirjaga SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikul esitada kohtule kõik olemasolevad andmed, mis puudutavad LM isikut. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 3 2-09-22647 Psühhiaatriakliinik vastas 28.10.
5. a kohtusse saabunud kirjas, et LM ei ole pöördunud Psühhiaatriakliinikusse (tl 45).
6. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et LM on surnud. Tema elusoleku kohta alates 22.08.
7. a, s.o peaaegu 10 aasta jooksul andmeid ei ole. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna LM eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb LM surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
8. a.
9. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskulud riigilõivu osas jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik 4