TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1355 Otsuse kuupäev 08.04.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R K kaebus Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada Justiitsministeeriumi viivitus R. K 16.12.2008.a ja 31.03.2009.a avaldustele vastamises õigusvastaseks. Mõista välja Justiitsministeeriumilt riigilõiv 250 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 08.04.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R K esitas
- juunil 2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi toimingute kaebaja pöördumistele tähtaegses vastamata jätmises - õigusvastasuse tuvastamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks pöördumistele vastamiseks. Kaebuse kohaselt esitas R. K justiitsministrile
- detsembril 2008.a kaebuse ja
- märtsil 2009.a avalduse, kuid talle ei vastatud. Mittevastamine rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele ning on vastuolus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega (MSVS) Koos kaebusega esitas R. K taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on kaebaja maksujõuetu, kuna ta on kinnipeetav ja ei tööta vanglas, sugulaste saadetud raha kulub vanglas hädavajaliku soetamiseks. Tartu Halduskohtu
- juuni 2009.a määrusega jäeti R. K menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub Viru Vangla vastusest kohtu järelepärimisele, et R. K isikuarvel on
- juuni 2009.a seisuga vaba raha 266 krooni ja 54 senti ning seega on kaebajal piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis
- augustil 2009.a R. K määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja maksevõime kaebuse esitamisel ei ole küll tõendatud, kuid kaebaja on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksujõuetuks ning riigilõivust vabastamata jätmine ei jäta kaitseta kaebaja olulisi õigusi. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.01.2010.a lahendiga nr 3-3-1-81-09 rahuldati R. K määruskaebus ning vabastati ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Tartu Halduskohtu
- juuni 2009.a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
- augusti 2009.a määrus haldusasjas nr 3-09-1355 tühistati ja asi saadeti menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Vastustaja Justiitsministeerium tunnistab 25.02.2010.a vastuses kohtule kaebust ja märgib, et kaebajal on tõepoolest jäänud saamata vastus tema kahele kirjalikule pöördumisele. Käesolevaks hetkeks on Justiitsministeerium andnud vastuse kaebaja 16.12.2008.a ja 31.03.2009.a pöördumistele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 24 lg 1 punktist 4 palub vastustaja lõpetada antud haldusasjas menetlus, kuna kaevatav toiming on sooritatud. 02.03.2010.a tegi halduskohus kaebajale ettepaneku otstarbekuse kaalutlustel nõustuda vastustaja taotlusega lõpetada antud asja menetlus. 23.03.2010.a teatas R. K halduskohtule, et ta soovib menetluse jätkamist tuvastamiskaebuse osas. Kuna vastustaja on kaebaja kirjadele vastanud, siis ta ei nõua vastustajale ettekirjutuse tegemist. Kaebaja põhjendab menetluse jätkamist sellega, et tal on asjas preventiivne (vältida õiguserikkumise kordumist) ja kahju hüvitamise eesmärk (õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju eest). KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg
- lause kohaselt võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid haldusasjades nr 3-3-1-11-02 (p 15) ja nr 3-3-1-88-08 (p 13)). Kohtute preventiivset huvi puudutavatest põhjendustest lähtumine võiks viia selleni, et rahuldada ei saaks ühtegi kohustamiskaebust. Nagu Justiitsministeeriumil, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi ning kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustatakse haldusorganit tegevuseks, mis tuleneb õigusaktidest. Haldusasja materjalide järgi pöördus R. K Justiitsministeeriumi poole 16.12.2008.a ja 31.03.2009.a. Justiitsministeerium vastas märgukirjadele 22.02.2010.a kirjaga nr 11-7/667 (kohtumenetluse ajal), märkides järgmist: „Vaadanud läbi Teie 16.12.2008.a ja 31.03.2009.a märgukirjad, teatame järgmist. Vanglate osakonna sisekontrolli talituse sisekontrolör M. T poolt 2008 juulis Vangla Ekspressis avaldatud artikkel ei ole käimasolevat kohtuprotsessi kuidagi kahjustanud. Artiklis refereeritud andmed on saadud avalikul kohtuistungil, kus avaldati kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendeid. Muuhulgas on artiklis selgelt öeldud, et kohtualuste kriminaalse süü kohta veel midagi öelda ei saa, kuna kohus pole otsust langetanud. Artikli ilmumine kooskõlastati riigiprokurör S.-H. Evestusega. Vangla Ekspressi näol on tegemist vanglateenistuse probleeme käsitleva ajakirjaga, mis esmajoones on suunatud vanglateenistujatest lugejatele. Samas ei ole piiratud selle levikut väljapool vanglasüsteemi. Vangla Ekspressi sattumist mõne teise ajakirjandusväljaande (sh Eesti Ekspressi) kaastöötaja kätte ei saa seega välistada. Kuna M. T tegevuses ei ilmnenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid avaliku teenistuse seaduse § 84 mõttes, ei alustatud tema suhtes ka distsiplinaarmenetlust“. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.01.2010.a lahendis nr 3-3-1-81-09 on märgitud: „Kolleegium leiab, et R. K kaitstavaks õiguseks halduskohtule kaebuse esitamisel oli õigus kaebusele ja märgukirjale vastuse saamiseks. Et seadus ei anna haldusorganile kaalutlusõigust selle osas, kas kaebustele ja märgukirjadele vastata, tuleb pidada kaebaja õigust vastuseid saada oluliseks (p.13). Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on R. K taotlenud Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja Justiitsministeeriumile ettekirjutuse tegemist pöördumistele 2 vastamiseks (tl 1). Kaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud taotluste eesmärk kaebusele ja märgukirjale vastuste saamine ning edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamine (tl 2). Kolleegium leiab, et kui Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasus on tuvastatav, peab kohus õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldama ning kohustama Justiitsministeeriumit kaebusele ja märgukirjale vastama (p.14)“. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 6 kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 16.12.2008.a avaldusele vastati üle 1 aasta ja 2 kuulise ning 31.03.2009.a avaldusele vastati üle 10 kuulise viivitusega, alles kohtumenetluse ajal so 22.02.2010.a. Nagu Justiitsministeeriumil, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi. Kaebaja on välja toonud asjakohase põhjendatud huvi ning vaidlust ei ole selles, et Justiitsministeerium viivitas R. K kahele kirjale vastamisega õigusvastaselt. Seega tuleb selles osas kaebus rahuldada. Menetluskuludest. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.01.2010.a kohtumäärusega. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 250.- krooni. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Justiitsministeeriumilt väljamõistmisele riigilõiv 250.- krooni riigituludesse Ülle Polluks Kohtunik 3