) § 3 lg. 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vaidlust ei ole, et hagi esitamise ajal valdas kostja hageja asja õigusliku aluseta ning et vabatahtlikult kostja korteriomandi valdust hagejale üle ei andnud. Kostja suhtes tehti
Hagi tuleb rahuldada ja kostjat tuleb kohustada hagejale korteriomandi valdust üle andma. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kohus on rikkunud
3, jättes tähelepanuta muutunud menetlus-situatsiooni ning kostja väited nende asjaolude kohta. Maakohus on rikkunud ka
Hagi on esitatud valduse kaitseks, asja väljanõudmiseks kostja valdusest. Sellisena kohus hagi ka rahuldas. Asja lahendades ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et korteriomand on hageja valduses. Kostjal puudub seetõttu võimalus ning vajadus kohtuotsust tehtud kujul täita. Kostja tegi hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, millest hageja keeldus. Kujunenud menetlussituatsioonis oli kohtul võimalik juhinduda
lõikest 2, mille järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Alternatiivselt oli kohtul võimalik jätta hagi rahuldamata, kuna puudub rikutud õigus. Mingil juhul ei saa kohus teha otsust, mille täitmise võimatus ja ebavajalikkus on rikutud õiguse puudumise tõttu kohtule teada ning millele kostja asja lahendamisel tugineb. 4 Vastustaja seisukoht Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Edasine menetlus Apellatsioonikohtu istungil loobus hageja hagist ja palus asja menetluse lõpetada ning tema menetluskulud jätta kostja kanda, arvestades asjaolu, et hagi ei olnud esitatud alusetult. Kostja palus tagastada talle apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 50% ning jätta tema ülejäänud menetluskulud hageja kanda, arvestades asjaolu, et kostja pakkus hagejale maakohtu menetluses kompromissi, mida hageja vastu ei võtnud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, asjas tehtud otsus tuleb tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostjale tuleb tagastada pool tema poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks apellatsioonikohtu istungil, seega kooskõlas
lõikes 1 sätestatuga.
§-s 4 sätestatud põhimõtete kohaselt käsutavad menetlusõigusi pooled, hagejal on vastavalt
Kohus saab keelduda hagist loobumist vastu võtmast üksnes seaduses sätestatud alustel. Asjas ei ole avaldatud asjaolusid, mis annaksid aluse keelduda hagist loobumist vastu võtmast vastavalt
lõikele 4, rohkem aluseid hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks menetlusseadustik ette ei näe.
1 p. 4 annab ringkonnakohtule aluse maakohtu otsuse tühistamiseks juhul, kui ringkonnakohus lõpetab tsiviilasja menetluse.
2 p. 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Osundatud paragrahvi lg. 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Et
2 p. 2 alusel riigilõivu tagastamise võimalust hagist loobumise korral ei ole seatud sõltuvusse sellest, kumb pooltest on tasunud riigilõivu kohtuastmes, kus hagist loobuti, siis on võimalik ka kostjale tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust juhul, kui hageja apellatsiooniastmes hagist loobub. Kostja on esitanud taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Et kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 30.000 krooni, tuleb sellest tagastada talle 15.000 krooni, makstes selle kostja arvele nr. xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank, millelt riigilõivu tasuti. Arvestades asjaolu, et apellatsioonimenetluses on hagist loobutud, aga ka vaidluse sisu, ulatust ja kestust ning menetluslikku olukorda enne hagist loobumist, peab kolleegium võimalikuks
7 alusel jätta menetlusosalistelt riigituludesse välja mõistmata riigilõivuosa, mille ulatuses anti kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi. Mõlemad pooled on taotlenud, et kohus jätaks tema menetluskulud vastaspoole kanda. Poolte vahel menetluskulude jaotuse kohta asja menetluse lõpetamise korral käib
, mille lõikes 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi 5 seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg. 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vaidlusaluses asjas ei rahuldanud kostja hageja nõuet vabatahtlikult, nii et osundatud paragrahvi lg. 5 ei ole selles asjas otse kohaldatav ja lg. 4 kohaselt tuleks hagejal kanda kostja menetluskulud. Samas on
4 eesmärgiks jätta kostja menetluskulud hageja kanda juhul, kui hageja on kohtusse esitanud alusetu hagi ning põhjustanud kostjale seega tarbetu kohtuskäimise ja sellega seotud kulud. Vaidlusaluses asjas ei esitanud hageja kohtusse alusetut hagi, kuid et kostja tõsteti asjas tehtud viivitamatult täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse täitmisel vaidlusalusest eluruumist välja ja hageja sai menetluse kestel eluruumi valduse, siis saavutas ta kohtumenetluse käigus hagiga taotletud eesmärgi vaatamata sellele, et tagaseljaotsus kunagi ei jõustunud. Seega ei oleks kooskõlas
4 eesmärgiga jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest hageja ei pöördunud kohtusse alusetult ega põhjustanud seega kostjale tarbetut kohtuskäimist. Samas ei loobunud hageja maakohtu menetluses hagist, kuigi oli menetluses hagiga taotletud eesmärgi saavutanud. Hageja ei muutnud ka oma haginõuet tulenevalt muutunud õiguslikust olukorrast, vaid jäi nõude juurde kostja kohustamiseks valdust üle andma, kuigi valduse oli hageja juba saanud. Arvestades asjaolu, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei oleks eespooltoodud asjaolusid arvestades kooskõlas
4 eesmärgiga, tuleb vaidlusaluses asjas poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks
lõigetes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude poolte vahel jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt reeglina kannab menetluskulud kaotaja (
1), kuid kohtul on siiski isegi juhul, kui vaidlus on lahendatud otsusega selgelt ühe poole kasuks, võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (
4). Kolleegium leiab, et taolist õigluse aspekti on võimalik arvestada ka hageja poolt hagist loobumise korral. Eespoolkirjeldatud asjaolusid arvestades oleks kostja menetluskulude hagejale panemine äärmiselt ebaõiglane, õiglane on aga jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Ele Liiv Imbi Sidok Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.