← Eesti

3-08-2319/63

Obsah (4)§ 53§ 54§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2010, Tallinn Ha

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Egon Linde müüs ja Tarmo Purga ostis 25.04.2008 notariaalse osaühingu osa müügilepingu (Tallinna notari Kadri Pappeli ametitoimingute raamatu registri nr 1567) alusel EQ Ehitab OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni (100% osakapitalist). Müügihind 40 000 krooni on lepingu p 3.1 kohaselt tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu p 4.1 kohaselt lähevad kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Lepingu p 7.1 järgi tasus lepingu sõlmimisega seotud kulud müüja.
  2. EQ Ehitab OÜ (esindaja volikirja alusel Tarmo Purga) müüs ja Aruküla Arendus OÜ (esindaja juhatuse liige Egon Linde) ostis 25.04.2008 notariaalse müügilepingu alusel (Tallinna notari Kadri Pappeli ametitoimingute raamatu registri nr 1565) Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas ja Aruküla alevikus 26 kinnistut hinnaga kokku 36 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks 6 498 000 krooni, kokku 42 598 000 krooni. Lepingu p 3.2 kohaselt tasub ostja ostuhinna müüjale hiljemalt 24.04.2018 ehk kümne aasta pärast. Lepingu p 6.1 järgi kantakse koheselt pärast müügilepingu sõlmimist kinnistute ainuomanikuna kinnistusraamatusse Aruküla Arendus OÜ.
  4. aasta aprillis deklareeris Aruküla Arendus OÜ sisendkäibemaksu summas 6 517 164 krooni. Sisendkäibemaksus kajastati Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas ja Aruküla alevikus asuvate kinnistute ost EQ Ehitab OÜ-lt (sh käibemaks notarikuludelt). Kaebaja esitas 19.05.2008 maksuhaldurile käibemaksu tagastusnõude summas 6 517 164 krooni. EQ Ehitab OÜ deklareeris müügilt tekkinud käibe 18% määraga 17.06.2008 esitatud parandusdeklaratsiooniga. Kinnistute müügil tekkinud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ei ole EQ Ehitab OÜ riigieelarvesse tasunud.
  5. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas 17.10.2008 Harju Maakohtule hagi Aruküla Arendus OÜ ja EQ Ehitab OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu tagastamise nõudes. Hageja palus hagiavalduses rahalise nõude täitmise tagamiseks arestida nõude ulatuses Aruküla Arendus OÜ enammakstud maksusumma tagastusnõue. Harju Maakohtu 20.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-68233 rahuldati hagi tagamise taotlus ning seati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse vara käsutamise keelumärge Aruküla Arendus OÜ omandis olevatele mitmetele Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas asuvatele kinnistutele. Hagi tagamiseks arestiti Aruküla Arendus OÜ maksusumma tagastusnõue, millega keelati Maksu- ja Tolliametil täita Aruküla Arenduse OÜ-le tagastusnõue 4 900 000 krooni ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.01.2009 määrusega Aruküla Arendus OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.10.2008 määruse muutmata. 2

(12)3-08-2319 Harju Maakohus rahuldas 12.10.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-08-68233 Eesti Vabariigi hagi ja tunnistas EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingu kehtetuks. Kohtuotsuse kohaselt on Aruküla Arendus OÜ-l kohustus anda nõusolek EQ Ehitab OÜ kandmiseks kinnistusraamatusse Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas ja Aruküla alevikus asuva 18 kinnistu omanikuna. Lisaks mõistis kohus Aruküla Arendus OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 12 900 000 krooni. Kohtuotsus on jõustunud.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) määras 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900 Aruküla Arendus OÜ-le
  2. aasta aprilli eest tasumiseks käibemaksu summas 6 517 164 krooni ja jättis rahuldamata Aruküla Arendus OÜ 01.07.2008 esitatud käibemaksu tagastustaotluse summas 6 517 164 krooni.
  3. Aruküla Arendus OÜ esitas 18.11.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/900 tühistamiseks ning maksuhalduri kohustamiseks rahuldada kaebaja poolt esitatud enammakstud käibemaksu tagastustaotlus. EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel sõlmiti 25.04.2008 kinnistute müügileping alles pärast seda, kui T. Purga oli saanud EQ Ehitab OÜ omanikuks ja juhatajaks. EQ Ehitab OÜ müümise tingimuseks E. Linde poolt oli, et kinnistud tuleb müüa tema teisele firmale Aruküla Arendus OÜ, kusjuures kuni ostuhinna täieliku tasumiseni kohustub ostja (Aruküla Arendus OÜ) iga üksiku kinnistu võõrandamisest saadava raha tasuma müüjale (EQ Ehitab OÜ) ning kogu ostuhind peab olema tasutud hiljemalt 24.04.
  4. Kui maksuhaldur on seisukohal, et kinnistute müügileping oli teeseldud tehing, siis ei võeta seda maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse. Seega ei oleks Aruküla Arendus OÜ-l õigust käibemaksu tagasi saada, kuid samas ei oleks ka EQ Ehitab OÜ-l kohustust käibemaksu tasuda. Kaebaja leiab, et tegemist ei olnud teeseldud tehinguga, pooled soovisid lepingutes toodud tagajärgede saabumist. T. Purga on maksuhaldurile selgitanud, et ostis firma enda jaoks ja keegi selleks temale korraldusi ei andnud, samuti käsutas T. Purga pärast EQ Ehitab OÜ omanikuks saamist äriühingu pangakontot. Teeseldud tehingu korral oleks E. Lindel pidanud säilima kontroll EQ Ehitab OÜ üle, kuid seda tal ei olnud. E. Linde ei puutunud pärast osa võõrandamist enam firma juhtimisse ega raamatupidamisse ning ei saanud teada, kas T. Purga EQ Ehitab OÜ juhatajana seadusi täidab või mitte (sh deklareerib kinnistute müügitehingu). Ühele ja samale tehingule ei saa anda paralleelselt kahte erinevat hinnangut. Käive kas on toimunud või seda ei ole toimunud. Kui maksuhaldur on ise aktsepteerinud EQ Ehitab OÜ maksuvõlga ja seeläbi ka käibe tekkimist, siis oleks vastuoluline väita, et sama tehing on tegelikult näilik. Oluline ei saa olla kinnistute eest tasumise või mittetasumise fakt, samuti see, kuivõrd on kaebaja jõudnud teha mingeid ehitus- või arendustöid. Oluline on hinnata võõrandamise toimumist ehk kinnisasjade valduse üleandmist. Kuna müügilepingu p 4.1 kohaselt on valdus üle antud ning puuduvad tõendid, et EQ Ehitab OÜ on säilitanud omandi (nii majandusliku kui juriidilise), siis on toimunud võõrandamine käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ja kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
  5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Maksuotsuse jõustumisel võib kõne alla tulla äriühingute raamatupidamisarvestuse korrigeerimine vältimaks käibemaksu mitmekordset tasumist. Samuti võib korrigeerida EQ Ehitab OÜ maksukohustust. Kinnistute müügil tekkinud maksustatavalt käibelt arvestatud 3
(12)3-08-2319 käibemaksu ei ole EQ Ehitab OÜ riigieelarvesse tasunud, deklareerides käibe üksnes sama teeseldud tehingu varjamiseks, mille alusel Aruküla Arendus OÜ soovib maha arvata sisendkäibemaksu. Kinnistute müügilepingu sätetest (nt p 5.2) tulenevalt üksnes raha reaalne liikumine lepingujärgselt EQ Ehitab OÜ pangakontole vähendab Aruküla Arendus OÜ kohustusi müüja ees. Pole esitatud tõendeid T. Purga ja T. Kasiku vahelise tehingu kohta ning maksuhalduril puudus põhjus kahelda T. Purga seletustes, et ta oli tehingu tegelikest asjaoludest teadmatuses. Seda ei lükka ümber ka T. Purga poolt EQ Ehitab OÜ arveldusarvelt raha väljavõtmine. E. Linde soovis säilitada kontrolli EQ Ehitab OÜ üle ning tema enda seletustest tuleneb selgelt, et tehingu eesmärk oligi üksnes sisendkäibemaksu tagasisaamine. Tehingutel majanduslikult kasumliku eesmärgi puudumist kinnitavad järgmised asjaolud: ebamõistlikult pikk maksetähtaeg; lepingu p 5.2 sõnastus; kinnistud olid koormatud hüpoteekidega kolmandate isikute kasuks; OÜ Fooruks Grupp (juhatuse liige Anti Päiv) ja EQ Automaatika OÜ kasuks seati 15.04.2008 tasuta kasutusõigus 99 aastaks (eesmärgiga hoida hinnad madalad ja kinnistud võimaliku sundmüügi korral ise tagasi osta). T. Purga hoiti tehingust teadmatuses ning E. Linde viis EQ Ehitab OÜ majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ei olnudki viimasel võimalust tehingult käibemaksu tasuda. E. Linde juhatuse liikme staatus EQ Ehitab OÜ-s lõppes alles 28.04.2008 ja raamatupidamisdokumendid anti T. Purgale üle 23.09.
  1. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistutel oleks mingit reaalset arendustegevust teostatud ning sellega seoses kulusid kantud. Aruküla Arendus OÜ ei saa väita, et tema on heauskne ostja, kes ei olnud teadlik, et müüja jätab oma seadusest tulenevad kohustused riigi ees täitmata. Tehing on ilmselgelt sooritatud seotud isikute vahel ja müüjal oli algusest peale selge, et ostja oma kohustusi täitma ei asu, sisuliselt on ostja ja müüja tegutsenud sama isiku (E. Linde) juhtimisel. Tehingute tulemusena on Aruküla Arendus OÜ-le tekitatud kunstlik võimalus saada kinnistute soetamiselt tagasi käibemaks, tehingul puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on teeseldud tehinguga, mida MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse ei võeta.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2009 otsusega Aruküla Arendus OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Haldusasjas ei ole vaja võtta seisukohta tehingu kehtivuse osas, vaid määratleda, kas tehingul oli majanduslik sisu ja seega tekkis käive. Olenemata sellest, kuidas maksuhaldur ja MKS on kasutanud teeseldud tehingu ja näiliku tehingu mõisteid, ilmneb maksuotsusest üheselt maksuhalduri järeldus selle kohta, et tegelikkuses ei soovitud tehinguga tekitada õiguslikke tagajärgi. Seejuures on ka teeseldud tehing näilik tehing. Kuna maksuhaldur pole väitnud varjatud tehingu olemasolu, vaid tehingu puudumist üldse (vaatamata selle notariaalsele vormile), ei olnud tal ka vajadust selgitada välja varjatud tehingu olemus. Vaidlust ei ole, et juriidiliselt on asjaomaste kinnistute omanikuks Aruküla Arendus OÜ ehk tehingus ostjana esinenud isik ning raha kinnistute eest ei ole tasutud. Käibe tekkimise seisukohalt on oluline, kas raha tasumine toimus või vähemalt loodi selleks vajalikud tingimused (hilisema tasumise või järelmaksu puhul). Samuti on oluline täpne summa. Vaidlusalune kinnistute müügitehing sõlmiti ilma tegeliku soovita nende kinnistute eest kunagi tasuda, seega ei ole tekkinud ka käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Tehing leidis aset seotud poolte vahel. Tehingu tegemise hetkel oli E. Linde nii müüja kui ostja juhatuse liige. Asjaolu, et T. Purga oli ostnud E. Lindelt osaluse EQ Ehitab OÜ-s ja saanud nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks, ei tähenda automaatselt, et E. Linde 4
(12)3-08-2319 majanduslikud huvid seoses EQ Ehitab OÜ-ga lõppesid. T. Purga ütlused ja e-kiri A. Päivile (tl 139) annavad alust arvata, et ta ei olnud EQ Ehitab OÜ-ga sisuliselt seotud ning tõenäoliselt kasutati teda vaid äriühingu fiktiivse juhi ja esindajana. Mõlemad äriühingud on registreeritud E. Linde elukoha aadressil. Kinnistute müügitehingu kujundajateks olid E. Linde ja A. Päiv, kellel oli majanduslikke huve mõlemas äriühingus. On äärmiselt ebatõenäiline, et tehing oleks tehtud samasugustel, seejuures majanduslikult ebaloogilistel tingimustel (suure rahasumma tasumise tähtajaks 10 aastat ilma osamaksete tähtaegu määramata; müüja kasuks hüpoteegi mitteseadmine või ostuhinna tasumise muul viisil tagamata jätmine) EQ Ehitus OÜ-ga mitteseotud tehingupartneriga. Kinnistute müügilepingu eelduseks oli väidetavalt EQ Ehitab OÜ osa võõrandamine E. Lindelt T. Purgale, kuid kinnistute müügilepingus sellist tingimust ei mainitud. Tehingu eesmärgiks oli ilmselt tekitada ühele lepingupoolele võimalus küsida müügisummalt riigilt tagasi sisendkäibemaksu, ilma käibemaksu ega ka müügisummat ise reaalselt tasumata. Seda kinnitab asjaolu, et tehingujärgselt EQ Ehitab OÜ kinnistute müüki kui käivet ei deklareerinud ja käibemaksu ise ei tasunud. E. Linde ei tegutsenud tehinguid tehes mitte mõlema äriühingu huvides, vaid sooviga jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata ja samas võimaldada Aruküla Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Tehingu kohene deklareerimata jätmine oli taotluslik ja pooltele teada juba tehingu sõlmimise hetkel. Antud tehingul puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on teeseldud tehinguga ning MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse. Topeltmaksustamist ei esine. MKS ja KMS võimaldavad maksuhalduril valida, kas nõuda tasumata käibemaks sisse ostjalt või müüjalt. Käesoleval juhul ei oleks loogiline, et nii ostja kui müüja vabanevad käibemaksu tasumise kohustusest, viidates vastavalt kas tehingu toimumisele või mittetoimumisele. Küsimus käibemaksu topeltlaekumisest saaks tõusetuda vaid juhul, kui see on reaalselt juba ühelt tehingupoolelt sisse nõutud ja täiendavalt asutakse seda sisse nõudma teiselt tehingupoolelt. Ei ole põhjust arvata, et lõppastmes asuks maksuhaldur vaidlusalust käibemaksu topelt sisse nõudma. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Aruküla Arendus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. KMS ei pea kauba või teenuse eest tasumise fakti oluliseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Riigikohtu 07.02.2000 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-50-99 tuleneb, et oluline on soetatud kaupade ja teenuste valdus, mitte see, kes ja kas üldse on kauba eest tasunud. Tasumine võib toimuda erinevatel tingimustel, sh hiljem, käibemaksuarvestus on aga reeglina tekkepõhine, mistõttu ei ole käibemaksu arvestamisel või sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline kauba või teenuse eest tasumise fakt. Ostja ei saa vastutada müüja kohustuse eest tasuda käibemaks. Müüjal ja ostjal ei teki solidaarset kohustust käibemaksu tasumise osas, mistõttu on väär kohtu järeldus, et maksuhalduril on võimalik valida, kas nõuda tasumata käibemaks sisse ostjalt või müüjalt. Kohus on leidnud, et 25.04.2008 kinnistute müügilepingu järgi sisuliselt tasumist ei peakski toimuma, mis on aga ekslik. Tasumine on reguleeritud lepingu p-s 3 ja p 3.3 näeb ette ka viivise. Kuigi p-s 3.2 sisalduv kokkulepe ei ole igapäevane, ei saa sellest järeldada, et regulatsioonil pole õiguslikke tagajärgi. Ei saa öelda, et tegemist oleks võimatute tingimustega. Halduskohus jättis põhjendamatult kõrvale tsiviilasja nr 2-08-68233 materjalid, samuti EQ Ehitab OÜ maksumenetluses esitatu, milles maksuhalduri tegevus (müüjalt 5
(12)3-08-2319 käibemaksu sissenõudmine) on vastuolus käesolevas asjas väljendatud seisukohaga, et kinnistute müügitehingut pole üldse toimunud (käivet pole tekkinud). Kui aktsepteerida EQ Ehitab OÜ maksustamist ja samal ajal keelata apellandil sisendkäibemaksu mahaarvamine, siis on tulemuseks topeltmaksustamine ja kumuleerumine. See, et maksuhaldur on lubanud paljasõnaliselt vältida topeltmaksustamist, ei ole piisav olukorras, kus on tuvastatud, et müüja suhtes on jõustunud haldusaktiga asutud nõudma käibemaksu tasumist ja lisaks on huvide kaitseks pöördutud ka tsiviilkohtu poole, et saada maksunõude rahuldamiseks läbi täitemenetluse vahendeid. Kui maksuhaldur on ise aktsepteerinud EQ Ehitab OÜ maksuvõlga ja seeläbi ka käibe tekkimist, siis oleks vastuoluline väita, et sama tehing on näilik. Seejuures ei saa oluline olla kinnistute eest mittetasumise fakt ega samuti asjaolu, kuivõrd on kaebaja jõudnud teha mingeid ehitus- või arendustöid vm. Oluline on hinnata võõrandamise toimumist (KMS § 2 lg 5). Kuna müügilepingu p 4.1 kohaselt on valdus üle antud ja puuduvad tõendid, mille kohaselt EQ Ehitab OÜ oleks säilitanud omandi, siis on toimunud võõrandamine KMS mõistes ning apellandil on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuhaldur tunnistas kohtuistungil, et tegemist ei ole pettusega, mis on samastatav kuritarvituse puudumisega ja järelikult puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist (vt Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-255/02). Väär on seisukoht, et tehing sõlmiti seotud poolte vahel, sest E. Linde müüs EQ Ehitab OÜ samal päeval enne kinnistute müügitehingu sõlmimist T. Purgale. Äriregistri kanne on mõeldud kolmandatele isikutele. Ka maksuhaldurile antud seletuste järgi omandas T. Purga koheselt kontrolli äriühingu üle ja keegi ei andnud talle seoses äriühinguga korraldusi. Läbirääkimisi T. Purgaga peeti ainuüksi T. Kasiku vahendusel. Ringkonnakohtule 29.01.2010 esitatud täiendavates seisukohtades rõhutab apellant veelkord, et ebaõige on kohtu järeldus, et tehinguga ei soovitud tekitada õiguslikke tagajärgi. Maksuhalduri sellekohane seisukoht ei ole asjas tõendamist leidnud. EQ Ehitab OÜ on
  1. aastast tegutsev äriühing, millel oli väärtus mitte üksnes talle kuuluva kinnisvara tõttu, vaid ka ettevõtte käibe (
  2. aastal 2 308 580 krooni) ja usaldusväärtuse tõttu (nn maineväärtus). E. Linde soovis raskendatud majandussituatsioonis kinnistuid edasi arendada koostöös äriühingu uue omanikuga. E. Linde poolt oli õiguspärane arvestada ka seaduses ettenähtud sisendkäibemaksu tagasisaamise võimalusega. Kuna EQ Ehitab OÜ kanda pidi jääma võõrandamistehingust tulenev käibemaksu tasumise kohustus, siis selle heastamiseks lepiti kokku (lepingu p 4.2), et Aruküla Arendus OÜ kohustub kinnistutele ise ehitades tellima ehitusteenust EQ Ehitab OÜ-lt fikseeritud hinnaga. Ehitamist oleks samas saanudki alustada vahenditega, mis oleks Aruküla Arendus OÜ-l tekkinud käibemaksu tagastusnõude rahuldamisel. T. Purga allkiri sõlmitud lepingutel tõendab, et ta oli plaanidest teadlik. T. Purga on ka ise kinnitanud, et tahtis toimivat äriühingut ja pooltel oli algselt plaan koostööd jätkata selliselt, et EQ Ehitab OÜ asub Aruküla Arendus OÜ-le ehitusteenust pakkuma. T. Purga asus ka soetatud äriühingu vahendeid kasutama ning E. Linde ei pidanud talle selgitama seadusest tulenevat kohustust tasuda kinnisasjade müügilt käibemaksu. Kinnisasjade müük toimus ajaliselt pärast EQ Ehitab OÜ osa võõrandamist, kusjuures juhatuse liikmeks oli juba T. Purga, mistõttu pidi viimane olema teadlik kinnistute võõrandamisest. EQ Ehitab OÜ kohustuste täitmata jätmise eest apellant ei vastuta. Käive toimus ning Aruküla Arendus OÜ on vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks mitte üksnes juriidilises mõttes, vaid igas mõttes. Kinnistute müügitehing ei ole leidnud aset seotud poolte vahel, selle toimumise ajaks oli E. Linde juba EQ Ehitab OÜ juhatusest tagasi kutsutud ja uueks juhatuse liikmeks oli määratud T. Purga. Kuivõrd vastav kanne ei saanud nii ruttu kajastuda äriregistris, tegi T. Purga tehingu volikirja alusel. Tõendamist ei ole leidnud, et E. 6
(12)3-08-2319 Linde oleks pärast osa müüki faktiliselt EQ Ehitab OÜ juhtimisega tegelenud. Pika tasumistähtajaga müügilepingu sõlmimine ei ole keelatud. Tuleb arvestada ka lepingu p 3.2, mille järgi Aruküla Arendus OÜ poolt omandatud kinnistute võõrandamisel enne ostuhinna täielikku tasumist, kohustus ostja tasuma kogu müügist tuleneva raha arvelt lepingust tuleneva kohustuse EQ Ehitab OÜ ees. Aruküla Arendus OÜ-l poleks olnud võimalik kinnistute eest tasuda enne, kui ta ise nende eest reaalselt raha saab. Majandussituatsiooni arvestades ei ole leping EQ Ehitab OÜ jaoks sugugi ebasoodne, sest talle oli tagatud eksklusiivne eesõigus ehituslepingute sõlmimise osas. E. Linde ei saanud teada, et T. Purga ei suuda korraldada isegi äriühingu raamatupidamist, veel vähem sai E. Linde teada, et EQ Ehitab OÜ satub makseraskustesse. Kuna EQ Ehitab OÜ-l oli uus juhatuse liige, kes pidi raamatupidamist korraldama, siis ei saanud E. Linde kuidagi tegutseda sooviga jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata. Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata maksuhalduri vastuolulise tegevuse erinevates menetlustes, mis on vastuolus hea halduse ja maksumenetluse läbipaistvuse põhimõtetega.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. KMS kohaselt ei ole tõepoolest käibe tekkimise ja vastavalt sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks alati kauba või teenuse eest tasumise fakt. Kuni 31.12.2008 kehtinud MKS § 83 lg-s 4 nimetatud teeseldud tehingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 89 (näilik tehing). Käesoleval juhul tahavad pooled jätta muljet tehingu olemasolust. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse ja seega ei teki vastavast tehingust ka käivet. Sel juhul puudub müüjal käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ning ostjal ei saa tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kinnistute näilikust müügitehingust käivet ei tekkinud, mistõttu puudub Aruküla Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Asjaolu, et kinnistud on asjaõiguslikult üle läinud, ei välista, et tegemist on näiliku tehinguga. Käive saab tekkida vaid tegeliku tehingu tulemusena, tehingu ainsaks eesmärgiks ei saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine. Kinnistute müügitehingu toimumise hetkel oli nii EQ Ehitab OÜ kui ka Aruküla Arendus OÜ juhatuse liikmeks E. Linde. Kinnistute müügileping sõlmiti 25.04.2008, E. Linde juhatuse liikme staatus EQ Ehitab OÜ-s lõppes äriregistri andmetel alles 28.04.
  2. Kuigi juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov, ei ole Aruküla Arendus OÜ esitanud tõendeid, et E. Linde juhatuse liikme volitused oleksid lõppenud varem. Ka E. Linde maksuhaldurile antud selgitustest nähtub, et ta oli samaaegselt mõlema äriühingu juhatuse liige. Pooled ei vaidle, et enne kinnistute ülemineku tehingut sõlmiti EQ Ehitab OÜ osa müügileping ning vaidlust ei ole ka selle tingimuste üle. T. Purga oli teadlik üksnes sellest, et omandab äriühingu, mitte aga kinnistute võõrandamisega seonduvatest asjaoludest. Apellant ei ole T. Purga seletusi kahtluse alla seadnud. Kui käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsus jääb jõusse, tuleb kõne alla ka EQ Ehitab OÜ maksukohustuse korrigeerimine tulenevalt antud asjas tehtud lahendist. Samas saab oma õigusi maksumenetluses kaitsta üksnes EQ Ehitab OÜ ise, mitte Aruküla Arendus OÜ tema eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kuna Aruküla Arendus OÜ apellatsioonkaebusele lisatud EQ Ehitab OÜ osa 25.04.2008 müügilepingu haldusasja materjalide juurde võtmisele pole maksuhaldur vastu 7
(12)3-08-2319 (vastus apellatsioonkaebusele, p 2.5.1.2) ning ringkonnakohtu hinnangul on see vaidlusaluse kinnistute müügitehingute poolte seotuse hindamisel asjakohane, samuti on apellant põhistanud selle esitamist alles apellatsioonimenetluses, võtab kohus nimetatud lepingu haldusasja materjalide juurde.
  1. Käesoleva haldusasja lahendamiseks on eelkõige oluline, kas EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügitehing oli tegelik või näilik (teeseldud) ning kas seetõttu tekkis tehingust käive või mitte, millest omakorda sõltub, kas maksuhaldur on vaidlustatud 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900 määranud Aruküla Arendus OÜ-le käibemaksu perioodi
  2. a aprilli eest kokku summas 6 517 164 krooni ja jätnud Aruküla Arendus OÜ käibemaksu tagastustaotluse samas summas rahuldamata õiguspäraselt või mitte. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 25.04.2008 kinnistute müügitehingult ei ole müüja EQ Ehitab OÜ kandnud riigile üle käibemaksu ning ta deklareeris käibe 17.06.2008 esitatud parandusdeklaratsiooniga. Vaidlust ei ole ka selles, et müügilepingu järgi on müügihinna tasumise tähtajaks kümme aastat ja Aruküla Arendus OÜ ei ole müügihinnast seni midagi tasunud. Samuti ei vaidle menetlusosalised, et vahetult enne kinnistute müügilepingu sõlmimist andis EQ Ehitab OÜ osa kinnistutest 99 aastaks tasuta kasutada OÜ-le Fooruks Grupp. Kuigi 25.04.2008 kinnistute ja osaühingu osa müügilepingutest (vastavalt tl 24-44 ja tl 229232) võiks pigem järeldada, et tehingud toimusid vastupidises järjekorras, kui seda väidab kaebaja, sest Tallinna notari Kadri Pappeli ametitoimingute raamatu registri number on kinnistute müügilepingu puhul 1565 ja osaühingu osa müügilepingu puhul 1567 ning kinnistute müügilepingus on T. Purga märgitud EQ Ehitab OÜ esindajaks notariaalaktile lisatud volikirja alusel, mitte aga äriühingu seaduslikuks esindajaks, ringkonnakohus seda küsimust sisuliselt ei analüüsi, sest ka maksuhaldur on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et tehingud toimusid apellandi kirjeldatud järjekorras (st esmalt sõlmiti EQ Ehitab OÜ osa müügileping E. Linde ja T. Purga vahel ning alles seejärel kinnistute müügileping EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel). Menetlusosalised möönavad, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris, vaid juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov, mistõttu tuleb arvestada osanike otsusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07, p 13).
  3. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis nägi MKS § 83 lg 4 ette, et teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Alates 01.01.2009 on MKS § 83 lg 4 tekstis „teeseldud tehing“ asendatud „näiliku tehinguga“. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud terminoloogiline muudatus paragrahvi sisu ei muuda. Sellele järeldusele viib ka „Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (XI Riigikogu 377 SE) seletuskiri, milles viidatakse vajadusele ühtlustada kasutatav termin TsÜS-ga. Seejuures ei kasutanud TsÜS teeseldud tehingu mõistet juba vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajal, vaid TsÜS § 89 määratles näiliku tehingu olemuse ja õiguslikud tagajärjed. Teeseldud tehing MKS § 83 lg 4 tähenduses ja näilik tehing TsÜS § 89 tähenduses on ühetaolised. Järelikult saab MKS § 83 lg 4 kohaldamisel lähtuda TsÜS § 89 lg-s 1 sätestatust. Seega, näilik (teeseldud) on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. 8
(12)3-08-2319 Näilikku tehingut ja teeseldud tehingut eristati üksnes kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS-s, mille § 69 lg 1 nägi ette, et näilik on tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Varasema TsÜS § 70 lg 1 kohaselt oli teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti. Tehing, mida tegelikult teha taheti, on varjatud tehing. Mõlema tehingu puhul esines sama õiguslik tagajärg ehk vastav tehing oli tühine. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS §-s 89 reguleeritud näilik tehing hõlmab nii varasema teeseldud kui ka näiliku tehingu kohta sätestatu. Samaaegselt uue TsÜS-ga jõustunud (s.o 01.07.2002) MKS § 83 lg-t 4 tuleb seetõttu algusest peale tõlgendada kooskõlas TsÜS uuendatud terminoloogiaga. Seda enam, et kuni 30.06.2002 kehtinud MKS-s puudus vastav regulatsioon üldse, mistõttu ei saa ka väita, et tegemist oleks maksukorralduse seisukohalt erisisuga terminiga. Riigikohtu halduskolleegium on küll 25.03.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-09 (p 18) märkinud viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 (p 22), et MKS § 83 lg 4 kohaldamine eeldab varjatud tehingu tuvastamist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa see seisukoht olla käesolevas asjas kohaldatav, sest viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis käsitleti teeseldud tehingut üksnes varemkehtinud TsÜS § 70 lg 1 tähenduses, mis ei saa üheaegselt uue TsÜS-ga jõustunud MKS § 83 lg 4 tõlgendamisel olla asjakohane. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et maksuhaldur peab MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks varjatud tehingu tuvastama üksnes juhul, kui ta väidab, et teeseldud tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks ning soovib maksustada varjatud tehingut. Kui maksuhaldur on seisukohal, et tehingut polegi toimunud, st teeseldakse tehingu toimumist üldse, siis ei eelda MKS § 83 lg 4 kohaldamine varjatud tehingu tuvastamist, vaid üksnes tuvastamist, et tehingut pole toimunud. 14. Antud juhul ei ole küsimuse all olukord, kus vaidlusalune tehing oleks tehtud teise tehingu varjamiseks, vaid maksuhalduri arvates pole 25.04.2008 notariaalses kinnistute müügilepingus kajastatud sisuga tehingut majanduslikus mõttes üldse toimunud. MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt teeseldud / näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kui tehing tegelikkuses toimus, siis oleksid asjaomased kinnistud soetatud Aruküla Arendus OÜ ettevõtluse (maksustatava käibe) tarbeks ning tal oleks õigus vastavas ulatuses sisendkäibemaksu tagasisaamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul tehingut majanduslikus mõttes ei ole toimunud. Halduskohtu seisukoht, et käibe tekkimise seisukohalt on oluline, kas raha tasumine toimus või loodi selleks vajalikud tingimused, on siiski ekslik, sest Riigikohtu halduskolleegium on 21.05.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-08 (p 11) leidnud, et „soetamine“ KMS tähenduses tähendab eeskätt õigusliku ja faktilise võimaluse loomist vara kasutamiseks sarnaselt omanikuga. Kinnisasja puhul on soetamine seotud seega asja valduse üleandmisega. Samas on käesoleval juhul ekslik ka apellandi seisukoht, et kuivõrd vaidlust ei ole olnud, et kinnistute valdus läks Aruküla Arendus OÜ-le üle, siis on käive igal juhul toimunud. Riigikohtu halduskolleegium on 30.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-22-07 (p 12) märkinud, et kuivõrd käibemaksuga maksustamise korral jääb kahe ettevõtja vaheline tehing ikkagi kokkuvõttes maksuvabaks, siis oleks käibemaksu täiendav määramine lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel käibemaks määrati, oleksid olnud näilikud. Kuna MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt ei võeta teeseldud / näilikku tehingut maksustamisel arvesse, siis ei saa sellest tekkida ka käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-63-06 (p 13) võib 9
(12)3-08-2319 järeldada, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus eeldab vaidlusaluse tehingu tegelikku toimumist. Antud juhul ei ole tegemist sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega, mille puhul tuleb Euroopa Kohtu lahendi asjas nr C-255/02 Halifax jt järgi tuvastada kuritarvitus, vaid olukorraga, kus sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole tehingu mittetoimumisest tulenevalt üldse võimalik, sest käivet pole tekkinud.
  1. Halduskohus leidis õigesti, et kinnistute müügitehingut tegelikkuses ei toimunud ning müüja ja ostjana tegutses sisuliselt sama isik. Asjaolule, et E. Linde eesmärk EQ Ehitab OÜ osa müümisel oli üksnes sellele järgneva fiktiivse kinnistute müügitehinguga tekitada olukord, kus Aruküla Arendus OÜ-l saaks riigile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et finantseerida arendustegevust, ning samas teadlikult jättes kinnistute müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda, viitavad eelkõige järgmised asjaolud: 1) väidetavalt kõrge maineväärtusega äriühingu osa müüdi nimiväärtuse eest, mille tasumise kohta on andmed vastuolulised (osaühingu osa müügilepingu p 3.1 kohaselt on 40 000 krooni müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist – tl 230, E. Linde seletuse kohaselt maksis temale 40 000 krooni T. Kasik – tl 45-46, T. Purga seletuste kohaselt ei maksnud tema äriühingu eest midagi – tl 50 ja tl 182, halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt pidi T. Purga maksma T. Kasikule EQ Ehitab OÜ osa eest 50 000 krooni, millest 25 000 krooni on ta oma auto T. Kasikule üleandmisega tasunud – tl 4); 2) kinnistute müügilepingut sõlmides täitis T. Purga juhiseid, mida talle andsid E. Linde ja A. Päiv (kohtuistungi protokoll – tl 182, T. Purga 22.10.2008 e-kiri A. Päivile – tl 139), müügitingimused valmistas ette E. Linde (E. Linde seletus maksuhaldurile – tl 46) ja vahetult enne kinnistute müüki sõlmiti 15.04.2008 kinnistute tasuta kasutusõiguse lepingud 99 aastaks kolme kinnistu osas OÜ-ga Fooruks Grupp (juhatuse liige A. Päiv) ja 18.06.2008 ehk päev pärast EQ Ehitab OÜ poolt parandatud käibedeklaratsiooni esitamist samasugune leping Aruküla Arendus OÜ poolt 8 kinnistu osas EQ Automaatika OÜ-ga (juhatuse liige E. Linde); 3) pärast EQ Ehitab OÜ võõrandamist ei andnud E. Linde koheselt T. Purgale üle äriühingu raamatupidamisdokumente (E. Linde seletus maksuhaldurile – tl 46, T. Purga seletus maksuhaldurile – tl 51; PMTK 15.10.2008 kontrollakti nr 12-3/764 kohaselt anti dokumendid üle alles 23.09.2008 – tl 55), mille tagajärjel deklareeris EQ Ehitab OÜ maksustatava käibe alles 17.06.2008 esitatud
  2. a aprilli parandusdeklaratsiooniga pärast Aruküla Arendus OÜ suhtes kontrolli alustamist; 4) kuigi T. Purga soovis väidetavalt omandada tegutsevat äriühingut, et elus edasi minna (T. Purga seletused maksuhaldurile – tl 50, kohtuistungi protokoll – tl 182), mingit reaalset tegevust ei toimunud; 5) kuigi apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate seisukohtade järgi soovis E. Linde halvenenud turutingimustes arendada kinnistuid edasi koostöös EQ Ehitab OÜ uue omanikuga, ei anna kogutud materjalid alust arvata, et E. Lindel saanuks olla põhjust eeldada, et T. Purgal on olemas vahendid ja võimalused EQ Ehitab OÜ majandusseisu parandamiseks (halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt on T. Purga hetkel töötu – tl 183); 6) käesolevaks ajaks on äriregistri andmete kohaselt EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmeks alates 03.07.2009 jälle üksnes E. Linde, kusjuures T. Purga volitused on samal ajal lõppenud.
  3. Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu jõustunud 12.10.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-68233 on EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügileping tunnistatud kehtetuks ning kohustatud äriühinguid seda tagasi täitma. 10
(12)3-08-2319
  1. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügitehing oli üksnes näilik (teeseldud) ning selle alusel käivet ei toimunud, mistõttu puudub Aruküla Arendus OÜ-l ka õigus tehingult sisendkäibemaksu maha arvata.
  2. MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Kuigi käesolevas asjas on vaidlus keskendunud esmajoones sellele, kas Aruküla Arendus OÜl on õigus sisendkäibemaksu tagastamisele 6 517 164 krooni suuruses summas, on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuse resolutsioonis teinud kaks otsustust: 1) määrata OÜ-le Aruküla Arendus käibemaksu perioodi
  3. a aprill eest kokku summas 6 517 164 krooni; 2) jätta rahuldamata OÜ Aruküla Arendus 01.07.2008 maksuhaldurile esitatud käibemaksu tagastustaotlus summas 6 517 164 krooni. Tasumisele kuuluv käibemaksu summa kohustati tasuma 30 päeva jooksul ja hoiatati selle tasumata jätmise korral sundtäitmise algatamisega. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohtu seisukoht, mille järgi on maksuhalduril seadustest tulenevalt õigus valida, kas nõuda tasumata käibemaks sisse ostja- või müüjapoolelt, on ekslik. Käibemaksuobjektiks on üldjuhul üksnes müügikäive (KMS § 4 lg 1, antud juhul konkreetsemalt asjakohane KMS § 4 lg 1 p 1 – kauba võõrandamine, mitte soetamine) ning maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu (lisatud müügiarvele) kannab riigile üle müüja. Käesoleval juhul KMS-s sätestatud erandid sellest reeglist kohaldamisele ei kuulu. Riigikohtu halduskolleegium on 25.03.2009 otsuses haldusasjas nr 33-1-3-09 (p 11) märkinud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib kauba või teenuse kättesaamise kuul ning arve tasumine ei ole oluline. Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega.
  4. Vaidlustatud maksuotsusest (p 2.2 – tl 115) nähtub, et täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks on apellandile määratud tulenevalt loogikast, et kuna Aruküla Arendus OÜ esitas käibedeklaratsioonides valeandmeid deklareerides
  5. a aprillis sisendkäibemaksu EQ Ehitab OÜ väljastatud arve alusel summas 6 517 164 krooni ning seega vähendas sellega ka tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra. Samas nähtub PMTK 10.10.2008 kontrollaktist nr 12-3/747 (tl 67), et Aruküla Arendus OÜ-l ei olnud
  6. a aprillis üldse maksustatavat käivet (peale vaidlusaluste kinnistute näiliku soetamise, mille tegeliku toimumise puhul oleks käibemaksu tasumise kohustus kinnistute võõrandajal), mistõttu ei saanud Aruküla Arendus OÜ 6 517 164 krooni ulatuses käibemaksu ka vähem tasuda. Asjaolule, et Aruküla Arendus OÜ-l maksustatav käive vaidlusalusel perioodil puudus ning ta lootis saada EQ Ehitab OÜ-ga sõlmitud näiliku tehingu pealt sisendkäibemaksu tagasi kogu ulatuses, viitab ka apellandi poolt maksuhaldurile sisendkäibemaksu tagastustaotluse esitamine summas 6 517 164 krooni. Kuivõrd MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt näilikku (teeseldud) tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, siis ei saa sellise tehingu alusel tekkida käibemaksu tasumise kohustust müüjal ega sisendkäibemaksu tagasisaamise õigust ka ostjal, st lähtuda tuleb olukorrast, mis oleks esinenud ilma näiliku tehinguta, seega antud juhul oleksid kinnistud jätkuvalt EQ Ehitab OÜ omandis ning nende võõrandamist ega seega maksustatavat käivet poleks tekkinud. Maksuhalduri viidatud MKS § 92 lg 1 p 3 alusel saab tasumisele kuuluva maksusumma 11
(12)3-08-2319 määrata üksnes juhul, kui maksukohustuslase esitatud andmete alusel on maksu määratud seaduses ettenähtust vähem. Maksustamise neutraalsuse (mittekumuleeruvus) ja mittekaristuslikkuse põhimõtetest lähtuvalt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-02, p 18; 07.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-06, p 13) ei saa ainuüksi asjaolu, et maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, tuua kaasa maksu määramist seaduses ettenähtust suuremas määras.
  1. Eelneva põhjal tuleb Aruküla Arendus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 18.05.2009 otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse PMTK 27.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/900 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, millega maksuhaldur määras Aruküla Arendus OÜ-le täiendavalt käibemaksu perioodi
  2. a aprill eest kokku summas 6 517 164 krooni. Nimetatud osas tuleb Aruküla Arendus OÜ kaebus rahuldada ja maksuotsuse resolutsiooni punkt 1 tühistada. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. 21.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 92

lg 2).

§ 93

lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 93lg 5).

Kuna käesolevas asjas rahuldas ringkonnakohus Aruküla Arendus OÜ apellatsioonkaebuse ja kaebuse pooles ulatuses (vaidlustatud maksuotsuse resolutsiooni p 1 tühistatakse, samas summas p 2 jääb jõusse), tuleb vastavalt jagada ka menetluskulud. Aruküla Arendus OÜ on tasunud esimese astme kohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni (tl 8), nõuetekohaselt tõendatud õigusabikulud halduskohtus olid 14 868 krooni (tl 172-175). Apellatsioonimenetluses on Aruküla Arendus OÜ tasunud riigilõivu 15 000 krooni (tl 233). Õigusabikulude kohta apellatsiooniastmes on Aruküla Arendus OÜ esindaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 25 515 krooni tasumise kohta ringkonnakohtule esitanud alles 23.02.2010, kuigi ringkonnakohus määras 26.11.2009 korraldava määrusega täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 29.01.2010. Apellant ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud menetluskulude kohta tõendeid esitada selleks määratud tähtajaks või vähemasti aegsasti enne otsuse tegemist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja möödumist esitatud taotlust üksnes juhul, kui see ei põhjusta menetluse lahenduse viibimist või hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole võimalik lahendada ilma vastaspoole seisukohta eelnevalt ära kuulamata ja taotlus on esitatud selliselt, et selle kohta pole ilma otsuse teatavakstegemise aega edasi lükkamata võimalik vastustaja seisukohta küsida, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse õigusabikulude väljamõistmise taotluse tähelepanuta. Vastustaja PMTK menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et Aruküla Arendus OÜ kasuks tuleb Maksu- ja Tolliametilt mõista välja pool esimese ja teise astme kohtumenetluses tasutud riigilõivust (kokku 10 000 krooni), kuid kaebaja halduskohtus kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, arvestades kaebuse rahuldamist üksnes pooles ulatuses ning kohtuvaidluse keskendumist esmajoones kaebuse rahuldamata jäetud osale. Seega jäävad ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.