3-09-755/21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-755 Otsuse kuupäev 14.09.2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS Sangla Turvas kaebus Puhja Vallavalitsuse

1. märtsi 2009.a. korralduse nr 74 ja selle alusel välja antud ehitusloa tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25.08.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS Sangla Turvas seaduslik esindaja Kalle Kivaste ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Vastustaja Puhja Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Kolmanda isiku AS Emajõe Veevärk esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Mõista AS-ilt Sangla Turvas Puhja Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 19 689.50.(üheksateist tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa krooni ja viiskümmend senti).
4. Mõista AS-ilt Sangla Turvas AS-i Emajõe Veevärk kasuks välja menetluskulud summas 18 048.70.(kaheksateist tuhat nelikümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend senti) Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused Puhja Vallavalitsus andis 09.03.2009.a. korralduse nr 74, mille alusel on 10.03.2009.a. väljastatud AS-ile K&H kogu Puhja aleviku ulatuses vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ehitusluba nr EL-99-
5. Vallavalitsus teavitas AS-i Sangla Turvas ehitusloa väljastamisest AS-ile K&H 19.03.2009.a. kirjaga. Puhja Vallavalitsuse 09.03.
6. a. korralduse nr 74 peale esitas AS Sangla Turvas 09.04.2009.a. Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse esitaja taotleb Puhja Vallavalitsuse 09.03.
7. a. korralduse nr 74 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamist. Kaebuses märgib selle esitaja, et Puhja Vallavolikogu 28.02.
8. a otsusega nr 14 "Veeettevõtjate määramine ja nende tegevuspiirkondade kehtestamine" on määratud vee-ettevõtjaks Puhja vallas muuhulgas AS Sangla Turvas ning kehtestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks tema valduses või hallata olev veevärgi- või kanalisatsioonisüsteem. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001.a otsusega on AS-ile Sangla Turvas antud tähtajatu õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata oleva tegevuspiirkonnas. Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007 - 2018 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud piirkonna ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendama ja tegema veevärgi arendamiseks vajalikke investeeringuid vastavalt arengukavaga kehtestatud tegevuskavale. AS Sangla Turvas on teinud tema poolt hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi töökorras hoidmiseks ja arendamiseks olulisi investeeringuid ja kulutusi. AS Sangla Turvas on vee-ettevõtjana olnud kogu oma tegutsemisaja jooksul seaduskuulekas, tagades vajalike investeeringute tegemise ning nõuetekohase ja normatiividele vastava teenuse osutamise. AS-ile Sangla Turvas pole kogu vee-ettevõtjana tegutsemise aja jooksul tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevusvaldkonnas ühtegi ettekirjutust. AS Sangla Turvas on pakkunud tarbijatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust vaatamata tehtud investeeringutele ja kulutustele soodsamate hindade alusel. 2005.a. pakkus AS Sangla Turvas vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vallale tasuta, kuid vald keeldus sellest. Vahepealsetel aastatel on tehtud olulisi investeeringuid ning kantud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi käigushoidmiseks ja parendamiseks kulutusi. 14.01.
9. a tegi Puhja Vallavalitsus AS-ile Sangla Turvas hinnapakkumise ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi osaliseks omandamiseks (puurkaev koos kinnistuga, reoveepumpla koos kinnistuga, elektriliitumised, asulasisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, kliendilepingud). Pakkumusest jäid välja asulavälised vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti. 14.01.
10. a. pakutud hind ei oleks katnud ei lepingute ümbervormistamise kulusid (ettevõtte varadele on seatud pant krediidiasutuste kasuks), uue eraldiseisva süsteemi rajamise kulusid tehasele (ettevõttes tekkiv reovesi, mille kogumiseks ja puhastamiseks ei anna dimensioneerida olemasolevat reoveepuhastit), vee-ettevõtjale jäetavate süsteemide konserveerimise/likvideerimise kulusid ega juba teostatud investeeringute kulusid. Eeltoodust tulenevalt keelduti Puhja Vallavalitsusele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi osalisest võõrandamisest. 06.02.2009.a. toimus Puhja valla, Keskkonnaministeeriumi, AS Emajõe Veevärk ja AS Sangla Turvas nõupidamine. Koosolekul arutati AS Sangla Turvas poolt hallatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi võõrandamist AS-ile Emajõe Veevärk. AS Sangla Turvas jäi koosolekul endisele seisukohale, et ei soovi vee-ja kanalisatsioonisüsteemi võõrandada, on nõus tegema vajalikud investeeringud ning soovib vee-ettevõtjana jätkata. Puhja Vallavalitsuse 02.02.
11. a korraldusega nr 27 on kinnitatud tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks AS-ile Sangla Turvas kuuluvatele trassidele ja biopuhastile. Olemasolevate trasside uuendamiseks tehniliste tingimuste väljastamisega on vallavalitsus aktsepteerinud AS Sangla Turvas kui vee-ettevõtja senist tegevust ja selle jätkumist. Väljastatud projekteerimistingimuste alusel on AS Sangla Turvas poolt teostatud ettevalmistavad tööd ja investeeringuid ettevalmistav etapp ning tehtud märkimisväärsed kulutused süsteemi rekonstrueerimiseks. Käesoleval hetkel käib projekteerimine. 2 AS Sangla Turvas poolt hallatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem toimib nõuetekohaselt, AS Sangla Turvas on arvestanud süsteemi parendamiseks vajalike kulutustega, on valmis kulutusi tegema ning investeeringute läbi tagama süsteemi vastavuse direktiividele. Süsteemi ühtsuse ja selle toimimise huvides oleks märksa põhjendatum kaaluda lisaks hetkel AS Sangla Turvas poolt hallatavale piirkonnale Kellani elurajooni lülitamist AS Sangla Turvas poolt opereeritavasse süsteemi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Puhja Vallavalitsuse tegevus on suunatud AS Sangla Turvas survestamisele ning AS-i Emajõe Veevärk ilmselgele eelistamisele vee-ettevõtjana. Puhja Vallavalitsus on 09.03.2009.a. korraldusega väljastanud ehitusloa vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks kaebuse esitaja poolt hallatavas piirkonnas. Paralleelse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitamise lubamisega rikuks Puhja Vallavalitsus AS-ile Sangla Turvas antud ainuõigust olla ainsaks vee-ettevõtjaks oma tegutsemispiirkonnas. Kaebuse esitaja leiab, et õigusaktidega on vastuolus ning lubamatu kasutada Ühtekuuluvusfondist saadud rahalist abi Puhja alevikus olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemile paralleelse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks ning AS-i Sangla Turvas väljatõrjumiseks kaubaturult. Antud juhul on Puhja Vallavolikogu 20.02.
12. a otsusega nr 14 määratud vee-ettevõtjaks Puhja vallas muuhulgas AS Sangla Turvas. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001.a otsusega on AS-ile Sangla Turvas antud tähtajatu õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata oleva tegevuspiirkonna kaubaturul. Olemasolevate trasside uuendamiseks
13. aasta veebruaris AS-ile Sangla Turvas vee-ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamisega ja oma varasema tegevusega on vallavalitsus aktsepteerinud AS Sangla Turvas kui vee- ettevõtja senist tegevust ja selle jätkumist ning loonud sellega vee-ettevõtjale õiguspärase ootuse vee-ettevõtjana tegevuse jätkamise osas. Väljastatud projekteerimistingimuste alusel on AS Sangla Turvas poolt teostatud ettevalmistavad tööd ja investeeringuid ettevalmistav etapp, tehtud märkimisväärseid kulutusi süsteemi rekonstrueerimiseks ning hetkel käib olemasolevate trasside uuenduste projekteerimine. Ehitisregistrist nähtuvalt on Puhja Vallavalitsuse poolt 09.03.
14. a väljastatud ehitusloa lisaks olev ehitusprojekt "Vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimis-ja ehitustööd" koostatud 02.02.
15. a, s.o ajal, kui vald väljastas AS-ile Sangla Turvas tehnilised tingimused olemasolevate trasside uuendamiseks. Napilt kuu aega pärast AS-ile Sangla Turvas olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamiseks tehniliste tingimuste väljastamist on vallavalitsus väljastanud ehitusloa AS Sangla Turvas tegevuspiirkonnas uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks. Ehitusloa väljastamine toimub kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse alusel ning ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus. Vastavalt HMS § 4 lg-le 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Puhja Vallavalitsus on käitunud AS Sangla Turvas suhtes sõnamurdlikult. Puhja Vallavalitsuse tegevus ja vastuvõetud korraldus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 10, õiguse üldpõhimõtetega, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, hea halduse tavaga ning kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 02.12.
16. a otsuses kohtuasjas nr 3-41-20-04 toonitanud, et igaüks peab saama kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas 3 suunas. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Õiguspärase ootuse põhimõte haldusmenetlusõiguses seisneb eelkõige nõudes, et õigust rakendav haldusorgan käitub järjepidevalt. Olukorras, kus haldusorgan on kehtiva normi alusel ühtemoodi käitunud, tekib isikul alus eeldada, et asutus juhindub oma eelnevatest otsustest ja käitub ka edaspidi neile tuginedes ning et haldusorgani haldusaktid on kooskõlas varasemalt antud haldusaktidega. Riigikohtu halduskolleegium on 20.10.
17. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-33-05 toonitanud, et "Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni puhul ei tohi kohalik omavalitsus ehitusloa andmise otsustamisel piirduda ainuüksi hinnanguga sellele, kas projektijärgset tehnorajatist on ehitustehniliselt võimalik välja ehitada, vaid hinnata tuleb ka sellise tehnorajatise efektiivse kasutamise võimalikkust. Kui rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või ei ole see majanduslikult otstarbekas, on ehitusloa andmine iseenesest ebaseaduslik. ". Kaebuse esitaja on seisukohal, et olemasolevale vee- ja kanalisatsioonisüsteemile paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning välistab senise vee- ja kanalisatsioonisüsteemi efektiivse kasutamise, rikkudes sellega vallavalitsuse varasema haldusaktiga määratud vee-ettevõtja ainuõigust. Uue olemasoleva veeja kanalisatsioonisüsteemiga paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine toob ulatuslike investeeringute tõttu paratamatult tarbijale kaasa veehinna tõusu, samas kui olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega saaks tagada teenuse samaväärse kvaliteedi. Olemasolevale vee- ja kanalisatsioonisüsteemile paralleelse uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine ei ole kooskõlas domineeriva avaliku huviga. Vallavalitsuse korraldus ei ole vastu võetud olulisi asjaolusid arvestades ning põhjendatud huve, sh avalikku huvi kaaludes. Puhja Vallavalitsuse vastuväited Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on 1995.a. sõlmitud leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Kaebuses on ekslikult viidatud, justkui hõlmaks leping kogu Puhja asulat. Kohtule esitatud leping hõlmab vaid Puhja Vallavalitsuse hallatavaid objekte. Vastustaja nõustub ka mitmete teiste kaebuses esitatud faktiliste asjaoludega (näiteks, et 28.veebruari 2001.a. otsusega on kaebuse esitaja määratud vee-ettevõtjaks, et on koostatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava jne), kuid ei nõustu kaebuse esitaja poolt neile faktilistele asjaoludele antud tõlgendusega. Kaebuses toodud väited on tõendamata ning kaebuses ei ole viidatud õigusnormidele, mida vastustaja on väidetavalt rikkunud. Kaebuse esitaja seisukoht, et 28.veebruari 2001.a. otsusega anti AS-le Sangla Turvas tähtajatu õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata oleva tegevuspiirkonna kaubaturul, on väär. Juhul, kui otsust oleks võimalik taoliselt tõlgendada, konkurentsiseadusega selle vastuvõtmise hetkest peale tühine. oleks otsus vastuolu tõttu Kohalik omavalitsus ei saanud 28.veebruari 2001.a. otsusega anda eri- või ainuõigust kauemaks kui viieks aastaks, st kuni 27.veebruarini 2006.a. Pärast seda kuupäeva oli trassivaldajal õigus 4 taotleda enda määramist vee-ettevõtjaks, kuid kaebuse esitaja ei ole seda teinud (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 21). Eelnevast tuleneb, et AS-l Sangla Turvas puudub käesoleval ajal kindlaksmääratud ajaks antud õigus vee-ettevõtjana tegutsemiseks. Tähtajatu õiguse andmist ja n.ö monopoli kindlustamist määramatuks ajaks seadus ei võimalda. Seega on kaebuse põhiväide, et kaebuse esitajale on antud tähtajatu õigus vee-ettevõtjana tegutsemiseks, alusetu. Vastustaja leiab, et õiguspärast ootust määramatult vee-ettevõtjana tegutsemiseks ei saa tuleneda ei sõlmitud lepingust, arengukavast ega muudest dokumentidest või asjaoludest. Lepinguga on vastustajale antud õigus selle ülesütlemiseks 10-päevase etteteatamistähtajaga. Seega ei saa lepingust tuleneda mingit kindlust määramatuks ajaks tegutsemiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 kohaselt üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral tuleb seda korrigeerida. Seega ei anna ka kavas märgitu kindlust määramatuks ajaks tegutsemiseks. Projekteerimistingimuste väljastamisega AS-ile Sangla Turvas ei ole vallavalitsus mingil viisil võtnud seisukohta kaebuse esitaja vee-ettevõtjana tegutsemise osas. Kohalik omavalitsus on oma seisukohtadest kaebuse esitajale teada andnud ning ka sel põhjusel ei ole võimalik projekteerimistingimustest midagi muud välja lugeda. Järelikult ei saa kaebuse esitaja viidata õiguspärasele ootusele jääda tähtajatult ainsaks veeettevõtjaks. Rikutud ei ole ka õiguskindluse põhimõtet. Kaebuse esitajale ei ole antud õigust, mille suhtes võiks olla tekkinud lootus selle püsivaks kestmajäämiseks. Vastustaja on seisukohal, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine on kooskõlas hea halduse tavaga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas ka veevarustust ja kanalisatsiooni. Kujunenud olukorda arvestades ei saa seaduses sätestatud tegevuse läbiviimine olla seadusevastane. Praeguseks kujunenud olukorra on põhjustanud vastupidiselt kaebuses väidetule just asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole teinud piisavalt investeeringuid ning kohalikul omavalitsusel puudub kindlus, et veevärgi ja kanalisatsiooni toimimine on tagatud ka aastate pärast. Arvestades kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korraldamiseks ning võimalust see avalikes huvides toetusrahadega ära korraldada, otsustati võrgu rajamise ja renoveerimisega algust teha. Investeeringute näitena on kaebuses toodud vaid jooksvad kulutused. Kõige suurema investeeringu tegemise järgselt aga oli kaebuse esitaja nõus kogu süsteemi tasuta võõrandama. Seega on investeeringute tegemine kaebuse esitaja poolt täielikult tõendamata. Investeeringute mittetegemine, pidevad veekatkestused, kaebuse esitaja käitumine ja mure vee- ja kanalisatsiooni tuleviku pärast ongi sundinud vastustajat otsima võimalusi olukorra parandamiseks. Vastustaja leiab, et toetusrahadega uue korraliku süsteemi ehitamine on majanduslikult otstarbekas ja avalikes huvides vajalik. 5 Vastustaja on teinud kaebuse esitajale ettepaneku süsteemi võõrandamiseks, kuid kaebuse esitaja deklareerib oma vastava huvi puudumist. Uue süsteemi väljaehitamise järgselt tekib konkurents ning teenust asub osutama ikka üks vee-ettevõtja – see, kes konkursi võidab. Vallale ja -elanikele on see kasulik ning potentsiaalsetele vee-ettevõtjatele teadlik valik. Vallaelanike raha ei kulutata asjatult, sest toetusrahade kasutamise teel jõutakse olukorda, kus on kindlasti tagatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimimine ilma elanikele lisakulutusi põhjustamata. Samas uute torustike mitteehitamisel puudub tagatis vee- ja kanalisatsioonisüsteemi jätkuvaks toimimiseks. Ehitusloa väljaandmine ei tähenda antud asjas kaebuse esitaja poolt teenuse osutamise kindlat lõpetamist. Ka uue süsteemi väljaehitamine ei tähenda kaebuse esitaja poolt teenuse osutamise automaatset lõppemist. Samuti ei sega ehitusloa andmine ega uue süsteemi olemasolu kaebuse esitajal teenuse osutamist. Kaebuse esitaja ei satu uue ettevõtjaga võrreldes ebavõrdsesse seisu, sest uute trasside valmimisel on kaks ettevõtjat võrdses seisus – mõlemal on tehtud investeeringuid ja mõlemal on toimiv torustik. Ehitusloa väljaandmine ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kolmanda isiku AS Emajõe Veevärk arvamus Kolmas isik on seisukohal, et AS-le K&H on ehitusluba väljastatud õiguslikul alusel ja ehitusloa kehtivus on vajalik veemajandusprojekti elluviimiseks. Ehitusloa väljastamisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Ehitusloa väljastamine kohaliku omavalitsuse poolt on toimunud ehitusseaduse § 23 alusel nõuetekohaselt. Ei esine asjaolusid, mis oleks ehitusseaduse § 24 lg 1 tähenduses ehitusloa väljastamisest keelumise aluseks. Puhja Vallavalitsus väljastas ehitusloa Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks ja ehitamiseks Puhja alevikku. Puhja vald on nimetatud töödest ja rajatavatest rajatistest otseselt huvitatud, kuna kohaliku omavalitsuse ülesandeks on oma territooriumil korraldada veevarustust ja reovee ärajuhtimist. Lisaks saavutatakse AS-ile K&H väljastatud ehitusloa alusel rajatava kommunikatsioonidega EL keskkonnaalaste nõuete täitmine. Käesolevaks hetkeks AS-iga K&H sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatavad tööd hõlmavad Puhja aleviku seda piirkonda, kus AS Sangla Turvas ei oma vee- ega kanalisatsioonitrasse ega osuta tarbijatele vastavat teenust. AS Emajõe Veevärk leiab, et isegi kui ehitusluba hõlmaks teeninduspiirkonda, kus AS Sangla Turvas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid ning kus asuvad ka temale kuuluvad trassid, ei oleks selle väljastamine ja ehitusloa alusel ehitustegevus õigusvastane. Ehitusloa väljastamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Puhja vald on huvitatud, et Puhja alevikus oleks rajatud kaasaegsed ja töökindlad vee- ja kanalisatsioonitrassid, samuti reoveepuhasti. AS Sangla Turvas omandis olevad trassid seda aga ei ole. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, kas paralleelsete trasside rajamine on otstarbekas või mitte. Arvestades teostatud eeltööd ning tööde teostamise finantseerimise otsuste olemasolu, on avalikes huvides kaasaegse ja nõuetele vastava võrgu väljaehitamine majanduslikult otstarbekas. AS Emajõe Veevärk arvates on kaebuse esitaja vääralt mõistnud Riigikohtu 20.10.2005.a. lahendis nr 3-3-1-33-05 sisalduvaid seisukohti ning teinud oma kaebuses sellest vale järelduse. 6 Riigikohus ei ole viidatud lahendis võtnud seisukohta selles, et paralleelse süsteemi rajamisega ei tohi välistada senise süsteemi kasutamist. Käsitletava Riigikohtu lahendi punktis 9 leitakse, et paralleelse süsteemi ehituseks ehitusloa väljastamisel tuleb hinnata, kas uut ehk rajatavat tehnorajatist on võimalik reaalselt kasutada. Kohus on leidnud, et ehitusloa andmine ei pruugi olla õigustatud, kuid uut kavandatavat rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või see ei ole majanduslikult otstarbekas. Käesoleval juhul on aga uue süsteemi rajamine majanduslikult igati otstarbekas ning puuduvad ka õiguslikud ja tehnilised takistused rajatava süsteemi kasutusele võtmiseks. Puhja valla, AS-i Emajõe Veevärk ja ka eeldatavate tarbijate jaoks tähendab abirahade toel rajatava vee- ja kanalisatsioonivõrgu olemasolu majanduslikku võitu, sest tehtava investeeringu kulu on vee hinna komponendina märkimisväärselt väiksem kui oleks see ilma tagastamatu abita rajatava või rekonstrueeritava trassi suhtes. Samuti on uus süsteem pikema elueaga, mistõttu selle ekspluatatsiooni- ja amortisatsioonikulud on väikesed. Kolmas isik märgib, et kaebuse esitaja on alusetult eeldanud, nagu oleks talle kohaliku omavalitsuse poolt antud tähtajatu õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata oleva tegevuspiirkonna kaubaturul. Kaebuses viidatud Puhja Vallavolikogu 28.02.2001.a. otsusega ei ole AS-ile Sangla Turvas tähtajatut õigust antud. AS Emajõe Veevärk leiab, et AS Sangla Turvas ainuõigus sai kehtida ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 7 lg 2 ning konkurentsiseaduse § 14 lg 2 kohaselt kuni 5 aastat kohaliku omavalitsuse poolsest vee-ettevõtjaks määramisest ehk kuni märtsini 2006.a. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole ainuõigust pikendatud ning seadusest tulenevalt ainuõigus ka automaatselt ei pikene. Järelikult ei oma kaebuse esitaja ainuõigust olla vee-ettevõtjaks piirkonnas, kus asuvad tema trassid. Ehitusseaduse kohaselt annab kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja veendumusega, et ehitusloa väljastamine riivab tema õigusi. Võimalik õiguste riive küsimus saab tõusetuda alles rajatiste kasutusloa väljastamise faasis, kuna ehitusseaduse § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kolmas isik selgitab, et Puhja vald on osaline Euroopa Liidu poolt rahastatavas EmajõeVõhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis ning kohustatud tagama EL keskkonnanõuete täitmise. AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil vee-ettevõttena, et tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe- Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. Emajõe-Võhandu projekt hõlmab kolme vee-ettevõtet - AS Võru Vesi, AS Põlva Vesi ja AS Emajõe Veevärk. Kõigi kolme ettevõtte hallatava piirkonna toetuse kogusummaks on 53 695 000 eurot (837 642 000 krooni), millest Ühtekuuluvusfondi toetusmäär moodustab 45 640 750 eurot (711 995 700 krooni) ehk 85%. AS-i Emajõe Veevärk poolt juhitava projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni, millest omavalitsused maksavad 10%, 5% summast on riigi ehk SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kanda. EL Ühtekuuluvusfondi toetuse näol on tegu tagastamatu abiga, millest ca 40,825 miljonit krooni on arvestatud Puhja valla kasuks. Oluline nõue EL kaasfinantseerimise saamiseks on projekti allutatus EL keskkonnaeesmärkide saavutamisele, eelkõige EL direktiivide kohaste nõuete täitmisele (vt veepoliitika raamdirektiiv 7 2000/60/EÜ; Eesti joogiveestandard; asulareovee direktiiv - 91/271/EMÜ; joogiveedirektiiv 98/83/EMÜ jt). Projekti majanduslik ja sotsiaalne kasulikkus on seejuures äärmiselt olulise tähendusega, kusjuures projekti elluviimine peab toimuma piisavalt suutliku institutsiooni olemasolu kaudu ning projekti elluviimine ei tähenda kitsalt ehitushanke ja ehitustööde läbiviimist, vaid ka tehtud investeeringute hilisemat haldamist. Teadaolevalt EL ei teostata rahalisi makseid enne, kuni pole fikseeritud kasusaaja isik ning varade lõplik kuuluvus. AS Emajõe Veevärk ongi selleks kohalike omavalitsuste poolt moodustatud, kes suudab peale EL poolt saadud toetuste rakendamist iseseisvalt ilma edaspidise riigipoolse abita pakkuda kvaliteetset veeteenust. Kvaliteetse teenuse kõrval suudab AS Emajõe Veevärk tagada ka piirkonna eripärasid arvestavalt tarbijatele taskukohase hinna. Seevastu teostatud majandusanalüüsile tuginedes ei ole lokaalsed veemajandusega tegelevad ettevõtted selleks võimelised, kuna nad ei suuda tagada jätkusuutlikkust ja stabiilsust, eeskätt vajalike investeeringute läbiviimist. On selge, et väikese ja lokaalse suunitlusega vee-ettevõtja poolt vajalike uuenduste tegemisel läheksid need kokkuvõttes oluliselt kallimaks ning seega oleks ka vee hind elanikele kallim. Lisaks tuleks sellistel äriühingutel teha investeeringud omavahenditest, mitte tagastamatu EL ühtekuuluvusfondi tagastamatute vahendite arvelt. AS Emajõe Veevärk on koostöös Puhja Vallavalitsusega püüdnud leida erinevaid lahendusi AS-lt Sangla Turvas nende omanduses olevate vee- ja kanalisatsioonivõrkude omandamiseks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine ei ole AS Sangla Turvas põhitegevusala. Vastavalt AS Sangla Turvas 2007.majandusaasta aruandele, on 2006.aastal moodustanud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine äriühingu müügitulust kokku vaid 0,32% ning 2007.aastal 0,26%. Kuivõrd vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine moodustab niivõrd väikese osa AS Sangla Turvas majandustegevusest, siis kujutab see märkimisväärset majanduslikku riski kohaliku omavalitsuse ja eelkõige tarbijate jaoks, kuna ettevõttel ei ole huvitatust ja ilmselt ka personali tema jaoks kõrvaltegevuse arendamiseks. Kolmas isik märkis ka seda, et Veemajandusprojekti raames on sõlmitud lepingud, milliste peatamine või lõpetamine toob kaasa olulise kahju. Nii on AS-i Emajõe Veevärk ja AS-i K&H vahel 05.09.2008.a. riigihanke nr 106528 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt. Vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimis- ja ehitustööd, Torustikud I tulemusena sõlmitud Leping nr 002_T120080905_4, mille sisuks on vee- ja kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate projekteerimisehitustööd Puhja alevikus vastavalt Lepingus ette nähtud mahtudele. Puhja vallas nimetatud lepingu raames teostavate tööde maksumus on 6 176 382 krooni, millele lisanduvad täiendavad kulud elektriga liitumiseks ja muud kulud ning käibemaks 18%. Lepingu täitmisaeg lõpeb 30.10.2009.a. Lisaks eelmainitud torustike rajamisele on AS-i Emajõe Veevärk ja AS-i Valmap Grupp vahel 03.03.2009 riigihanke nr 109030 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt. Reoveepuhastite projekteerimis- ja ehitustööde hange nr. 1 tulemusena sõlmitud Leping nr 003_RVP1-20090303-3, mille sisuks on Puhja aleviku uue reoveepuhasti rajamise projekteerimis- ja ehitustööd vastavalt lepingus sätestatud mahtudele. Puhja reoveepuhasti rajamine maksab vastavalt Lepingule 6 265 000 krooni, millele lisanduvad kulud elektriliitumiseks ning üldkulud ja 18% käibemaks. Lepingu täitmisaeg lõpeb 20.01.
18. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuse 23.12.2005 Emajõe Võhandu valgala veemajandusprojekti kohta artikkel 2, punkt 2-le on projektiga seotud kulutused abikõlbulikud kuni 31.12.
19. Seega on viidatud lepingute kohaste tööde teostamine vältimatult vajalik, vastasel juhul muutuvad 8 tehtavad kulutused abikõlbmatuks. Riigihangete tulemusena sõlmitud lepingute alusel tekkivate kulude abikõlbmatuks muutumise korral kannaks AS Emajõe Veevärk otsest varalist kahju minimaalselt 85% lepingu maksumuse ulatuses. Puhja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus on üks osa AS Emajõe Veevärk poolt läbiviidud riigihanke tulemusena sõlmitud lepingutest. Rahastamise seisukohalt käsitletakse eri asulates tehtavaid töid siiski tervikuna. Seetõttu võib teatud osas lepingu mahu muutus kaasa tuua ehituslepingu täitmise võimatuse ka teistes sama hankemenetlusega kaasatud asulates (vastavalt Luunja, Tähtvere ja Puhja valla asulad), samuti ei ole välistatud, et mahtude muutuse tõttu loetakse tehtavad kulutused abikõlbmatuks. Järelikult on lepingute järgsete tööde kohane teostamine olulise avaliku huviga ning avalikud huvid kaaluvad üles kaebuse esitaja väidetavad õigused. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab AS Sangla Turvas kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja väitel rikuvad Puhja Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus ja selle alusel AS-ile K&H välja antud ehitusluba kaebajale antud tähtajatut õigust olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata olevas tegevuspiirkonnas. Kaebaja on seisukohal, et Puhja Vallavalitsuse korraldus on vastuolus valla varasemate haldusaktidega ning rikub oluliselt kaebuse esitaja seadusega kaitstud huve. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ei ole järgitud kaalutlusõigust, rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning hea halduse tava. Ühelegi ehitusseaduse § 24 lg-s 1 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise alusele kaebuse esitaja ei osunda. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001.a. otsusega nr 14 "Vee-ettevõtjate määramine ja nende tegevuspiirkondade kehtestamine" on Puhja vallas määratud vee-ettevõtjaks 7 isikut, nende hulgas ka AS Sangla Turvas ning kehtestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks tema valduses või hallata olev veevärgi- või kanalisatsioonisüsteem (tl 30). AS Sangla Turvas tegevuspiirkonnaks vee-ettevõtjana ei ole vee- ja kanalisatsioonisüsteem Puhja alevikus tervikuna. Seega ei saa AS Sangla Turvas õigusi riivata ehitusloa väljastamine AS-ile K&H vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks kogu Puhja alevikus. Kaebuse esitaja õigusi ja huve võib riivata olukord, kus ehitatakse paralleelsed vee- ja kanalisatsioonitrassid AS Sangla Turvas teenindada olevas piirkonnas. Kaebusest nähtuvalt on AS Sangla Turvas eesmärgiks soov takistada kolmandate isikute võimalusi hakata pakkuma vee- ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust Puhja alevikus AS Sangla Turvas teeninduspiirkonnas. Samas tekiks kolmandatel isikutel selles teeninduspiirkonnas teenuse osutamise õigus alles pärast AS Sangla Turvas veeettevõtja staatuse lõppemist ning uue vee-ettevõtja määramist. Seega saab AS Sangla Turvas õigusi riivata eeskätt see, kui tema veeettevõtja staatus lõpetataks ja tema asemel antaks teenuse osutamise ainuõigus kellelegi teisele. Praegu on haldusakt, mis andis AS-le Sangla Turvas õiguse tegutseda vee-ettevõtjana, kehtiv ning AS-l Sangla Turvas on jätkuvalt õigus vee-ettevõtjana tegutseda. Puhja Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega ja selle alusel väljastatud ehitusloaga ei ole lahendatud AS Sangla Turvas vee-ettevõtja staatuse lõpetamise küsimust. Ehitusloa andmine paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks AS Sangla Turvas teenindada olevas piirkonnas ei vii veel vältimatult selleni, et AS Sangla Turvas jääb ilma oma vee-ettevõtja õigustest. AS-le Sangla Turvas vee-ettevõtja staatuse andnud Puhja Vallavolikogu
20. veebruari
21. a otsuse kehtetuks tunnistamine tuleb otsustada eraldi kaalutlusõiguse alusel haldusmenetluse seaduse §-des 64-70 sätestatut arvestades ning eriti sellest regulatsioonist tulenevaid kehtetuks tunnistamise piiranguid silmas pidades. Kohus on seisukohal, et tuginemine 9 õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetele käesolevas haldusasjas ei ole asjakohane ja põhjendatud. Isiku õiguspärane ootus senise olukorra jätkumise osas on kaalukas asjaolu, mida tuleb selle olukorra muutmisel avaliku võimu poolt arvesse võtta. Eriti oluline on see juhtumil, kui isiku kahjuks tunnistatakse kehtetuks soodustav haldusakt. Samas ei ole isiku õiguspärane ootus alati ka määrava tähtsusega. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 3 sätestab, et kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud. Juhul, kui AS-lt Sangla Turvas võetakse ära vee-ettevõtja ainuõigus, võib tal tekkida võimalus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et Puhja Vallavalitsuse korraldus väljastada AS-ile K&H ehitusluba Puhja alevikus vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks on vastu võetud olulisi asjaolusid arvestamata ning põhjendatud huve, sh avalikku huvi kaalumata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas ka veevarustust ja kanalisatsiooni. Avalikes huvides on äärmiselt vajalik, et kohalikus omavalitsuses oleks tagatud veevarustuse ja kanalisatsiooni laitmatu toimimine. Euroopa Liidu toetusrahadega uue töökindla süsteemi ehitamine on majanduslikult otstarbekas ja avalikes huvides vajalik. Vaidlusalune ehitusluba on antud AS-ile K&H vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks Puhja alevikus Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti raames. Puhja vald on osaline Euroopa Liidu poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis ning kohustatud tagama EL keskkonnanõuete täitmise. Tartu Maakonnas asuvate vee- ja kanalisatsioonitrasside nõuetele vastavusse viimiseks on 22 omavalitsuse poolt 2004.a. moodustatud spetsiaalne äriühing AS Emajõe Veevärk, kes tegeleb vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega ja vastava teenuse osutamisega ning millise ülesandeks on viia koostöös aktsionäridest kohalike omavalitsustega ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, Eesti riigi ja omavalitsuste poolt rahastatav Emajõe-Võhandu veemajanduse arendamise projekt (Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt 2004/EE/16/C/PE/007). Kuivõrd kohalikud omavalitsused on endale kuuluvad vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamise rajatised tasuta AS-ile Emajõe Veevärk üle andnud, siis kvalifitseerub nimetatud äriühing eurotoetuste saamiseks ning vastavad rahad on ka eraldatud. Sellest tulenevalt on käesoleval ajal võimalik terviklikult välja ehitada uued, kaasaja nõuetele vastavad torustikud ja tagada teenuse toimimine pikaks ajaks. Tööde teostaja leidmiseks on korraldatud riigihange ja sõlmitud vastavad lepingud. Puhja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus on üks osa AS Emajõe Veevärk poolt läbiviidud riigihanke tulemusena sõlmitud lepingust. Vastavalt Euroopa Komisjoni 23.12.2005 otsusele Emajõe Võhandu valgala veemajandusprojekti kohta on projektiga seotud kulutused abikõlbulikud kuni 31.12.
22. Lepingujärgsete tööde teostamine on vajalik, kuna vastasel juhul muutuvad tehtavad kulutused abikõlbmatuks. Lepingu mahu muutus tooks suure tõenäosusega kaasa olulise kahju. Kohtu veendumusel on Puhja Vallavalitsus AS-ile K&H vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ehitusloa väljastamisel arvestanud olulisi asjaolusid ning lähtunud ülekaalukast avalikust huvist. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus AS Sangla Turvas kaebuse rahuldamata. 10 Menetluskulud Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Taotluse menetluskulude väljamõistmiseks AS-ilt Sangla Turvas on esitanud nii Puhja Vallavalitsus kui ka kolmas isik AS Emajõe Veevärk. Puhja Vallavalitsus palub kaebuse esitajalt välja mõista Advokaadibüroole Tark & Co õigusabi eest tasutud summa 19 689.50 krooni. Kohus leiab, et Puhja Vallavalitsuse poolne advokaadi abi kasutamine käesolevas kohtumenetluses ja advokaadiabi eest tasutud summa on põhjendatud. Kohus mõistab AS-ilt Sangla Turvas Puhja Vallavalitsuse kasuks välja 19 689 krooni ja 50 senti. Kolmanda isikuna kohtumenetluses osalenud AS Emajõe Veevärk palub mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja tema poolt tasutud õigusabikulud summas 18 048.70 krooni. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku kulutused advokaadiabile on mõistlikud ja põhjendatud. Kohus mõistab AS-ilt Sangla Turvas AS Emajõe Veevärk kasuks välja 18 048.70 krooni. Mai Saunanen kohtunik 11