Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 25.08.2009.a. esitas MP Harju Maakohtule hagi OÜ G -M vastu MP, kui OÜ G -M juhatuse liikme ametiaja lõppemise tuvastamiseks ja äriregistrist kande kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 3 aastaks kostja juhatuse liikmeks vastavalt kostja 10.07.2003.a osanike otsusele. Enda valimiseks andis hageja ühekordse nõusoleku ja esitas kandeavalduse. Hageja kanti kostja juhatuse liikmena äriregistrisse 28.07.2003.a. Hageja juhatuse liikme volitused lõppesid 10.07.2006.a, kuid ta jäi äriregistrist kustutamata. Hageja palub tuvastada, et tema, kui OÜ G -M juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud 10.07.2006.a. Samuti palub hageja kohustada OÜ G -M esitama äriregistri pidajale avaldus kande MP, kui OÜ G -M juhatuse liige kustutamiseks äriregistrist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus 02.11.2009.a. teatas kostja, et tunnistab tema vastu esitatud nõuet ja ei vaidle hagile vastu. Kohtu põhjendused
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kohus avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ÄS § 33 lg-ga 1 ja § 184 lg-ga 1 ja 2 ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja kui OÜ G -M juhatuse liikme ametiaeg tuleb lugeda lõppenuks 10.07.2006.a ning OÜ G -M tuleb kohustada esitama äriregistri pidajale avaldus kande MP, kui OÜ G -M juhatuse liige kustutamiseks äriregistrist. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruse, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtukuludena tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 5 000,00 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Epp Haabsaar Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.