2-09-71384/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-71384 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi G.N.`i hagi A.J. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: G.N. (IK xxx) A.J. (IK xxx) Kostja: Resolutsioon
2. G.N.`i hagi rahuldada.
3. Välja mõista A.J.`lt elatis igakuise elatusrahana G.N.`i kasuks poja A.N.`i (IK xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 30.12.2009 kuni poja A.N.`i täisealiseks saamiseni so kuni 10.03.2022 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis
5. aprillil 2010 kell 16.00
6. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 I HAGEJA NÕUE
7. Hageja G.N. palub kostjalt A.J.lt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 10.03.2004.a poeg A.N.. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja väitel lahkus kostja
8. aasta märtsikuus kodust oma uue elukaaslase juurde.
9. Kohtuistungil 18.03.2010 selgitas hageja, et asja lahendamisest kokkuleppega poolte vahel juttu pole olnud. Laps on invaliid.
10. a aprillikuust kannab pensioniamet lapsetoetused hagejale. Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja selgitas, et käesoleval ajal ta ei tööta, mistõttu on majanduslikud raskused pere ülalpidamisel. Kostja ei ole rahaliselt lapse ülalpidamist toetanud ajast, kui ta pere juurest lahkus. Elatise palub hageja välja mõista alates elatisehagi kohtule esitamisest. A.J. elab käesoleval ajal asotsiaalset elu, mistõttu ei pea hageja võimalikuks invaliidusgruppi omavat ja erihooldust vajavat last kostjale anda. II KOSTJA SEISUKOHT
11. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi osaliselt. A.J. selgitas, et poolte kooselu lagunes
12. aastal. Hageja ise palus, et laps jääks tema juurde ja lubas, et kostja võib last vaatamas käia. Kostja pole last näinud kaks aastat. Kostja on käesoleval ajal töötu ja sissetulek koosneb töötukassast saadavast töötutoetusest.
13. Kohtuistungil 18.03.2010 selgitas A.J., et raha ei ole hagejale maksnud seetõttu, et soovib last enda juurde. Käesoleval ajal ei ole kostjal sellist raha, millest elatist maksta. Hageja kostjal lapsega kohtuda ei luba. Kostja ei ole nõus elatusraha poja ülalpidamiseks hagejale tasuma. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15. Poolte kooselust sündis 10.03.2004.a poeg A.N. (tl 3). Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti ekspertiisi otsusega nr 514157 19.05.2009.a tuvastati A.N.il keskmine puue. Otsus põhines ekspertiisi tegemisel tuvastatud asjaoludel: laps põeb atoopilist bronhiaalastmat, on arvel allergoloogi juures, vajab kõrvalabi ja taastusravi. (tl 16 ).
16. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laps on hageja G.N.i ülalpidamisel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et A.J. perega koos ei ela ning lapse ülalpidamiseks materiaalset abi ei osuta. A.J. kinnitas kohtuistungil, et hagejale raha lapse ülalpidamiseks ei maksa, ega maksta ei soovi (tl 25).
17. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 2 Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ehk vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-57-04). Kuna lahus elav vanem (kostja A.J.) poja ülalpidamist rahaliselt toetanud ei ole, leiab kohus, et elatise nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
18. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
19. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
20. Kostja väitel ei maksa ta elatist, kuna soovib, et laps elaks tema juures. Käesoleval ajal on kostja töötu, tema sissetulek koosneb töötukassa makstavast töötutoetusest, mistõttu ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline lapse ülalpidamiseks elatist tasuma (tl 25 )
21. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest . Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. PkS § 61 lg 6 on sätestatud alused, milliste esinemisel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või vähendada selles suurust alla kehtestatud miinimummäära, so juhul, kui - vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või - lapsel on piisav sissetulek või - ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid lapse ülalpidamiseks elatise välja mõistmata/tasumata jätmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ja varalise seisukorra kohta. Seega ei ole tõendanud oma rasket materiaalset olukorda või PkS § 61 lg 6 sätestatud aluste olemasolu, mis mingilgi viisil õigustaks elatise tasumata jätmist.
22. Vastavalt PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. hageja palub elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 30.12.
23. Menetluskulude jaotus 3
24. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohtunik 4