2-10-9418/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. aprill 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-9418 Hagi ese Menetlusosalised Põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõue Hageja: S L isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxxxxx xx Kostja: J A isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xxx Kohtuistungi toimumise aeg 5.
3. a RESOLUTSIOON Lugeda tuvastatuks E L’a (xxxxxxxxxxx, sünd registreeritud xx.xx.xxxx.a. xxxxx Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.xx) põlvnemine J A’ist (xxxxxxxxxxx) ja kanda J A M p. sünd. xx.xx.xxxx.a. xxxxxx vallas E L’a sünniakti isana. Välja mõista J A’ilt S L kasuks E L (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni E L täisealisuseni või kui E L täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse 2 lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõuded Poolte suhtest, milline algas 1994.a., sündis xx.xx.xxxx.a. tütar E. Kuigi pooled olid varem lapsesaamist arutanud, hakkas kostja hageja raseduse ajal ja peale lapse sündi oma isadust eitama. Hageja lootis, et kostja võtab lapse omaks, kuid kostjal oli sel ajal juba uus suhe ning E vastu ta huvi ei ole tundnud. 2005.a. pöördus hageja isaduse tuvastamiseks ja elatise saamiseks kohtusse. Sinnani oli hageja lapse eest hoolitsemisega ise toime tulnud, kuid mitmel kohal töötamine halvendas tema tervist ning hageja vajas lapse jaoks kindlustunnet juhuks, kui temaga midagi juhtub. Molekulaargeneetiline ekspertiis tuvastas kostja isaduse ja viimane nõustus hagejale elatist maksma, esialgu 1000 ja hiljem 1200 krooni kuus. Kuna pooled saavutasid kokkuleppe, loobus hageja oma hagist ning isadus jäi kohtus tuvastamata. Käesoleval aastal langes hageja palk oluliselt. Samuti ei saa ta tervislikel põhjustel enam ületunde teha. Kujunenud olukorras on kostja panus poolte ühise lapse kasvatamisse ebapiisav ega taga tema normaalset arengut. Majanduslikel põhjustel oli tütar sunnitud loobuma oma huvialast. Raske on ka igapäevase toimetulekuga. Hageja keskmine palk on 7000 krooni kuus, millest 3000 krooni tuleb tasuda pangale elamu renoveerimiseks võetud laenu katteks. Hageja taotleb E L põlvnemise tuvastamist kostjast ja viimaselt tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 2400 krooni kuus. Kostja seisukoht Oma kirjalikus vastuses kohtule kinnitab kostja, et sai E olemasolust teada poolteist aastat peale lapse sündi. Laps ei olnud ühiselt planeeritud, mistõttu kostja leiab, et hageja on teda petnud. Kuna lapse eostamise ajaks oli poolte kooselu lõppenud, ei uskunud kostja kuni DNA testi tegemiseni oma isadust. Sellest alates on ta E toetanud 1200 krooniga kuus. Rohkemaks kostja suuteline ei ole. Kostja ainsaks püsivaks sissetulekuks on invaliidsuspension 2299 krooni. Kuni 31.12.2009.a. tegutses kostja FIE-na mesindusega. 2009.a. tulu sellest tegevusest oli 17 456 krooni. Kostjal on kooselust T T kaks last. Tütart K A, kes õpib xxxxxx Gümnaasiumis, on kostja jõudumööda toetanud. 31.03.2010.a. teatas kostja kohtule, et 5.04.2010.a. määratud kohtuistungist ta majanduslikel põhjustel osa võtta ei soovi. Kinnitab veelkord, et ei suuda E rohkem elatist maksta kui 1200 krooni kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, võib kohus põlvnemist isast Perekonnaseaduse § 42 lg.1 kohaselt tuvastada lapse ema, eestkostja, eestkosteasutuse või selle isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama seaduse lg.2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, millised võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kõnesoleval juhul kinnitab E L põlvnemist J A molekulaargeneetlise ekspertiisi akt nr.xxxxxx /x.x.x-x/. Kuna kostja ei eita intiimsuhteid hagejaga ja lapse eostamise võimalust, tuleb E L põlvnemine kostjast lugeda tuvastatuks ja kanda J A E L sünniakti isana. Vastavalt PS § 60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 2005.a. alates on kostja E L ülalpidamist andnud, kuid hageja hinnangul ebapiisavalt, ebaregulaarselt ning sageli alles peale korduvaid meeldetuletusi. Vastavalt PS § 61 lg.1 mõistab kohus juhul, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, elatise välja. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb elatis välja mõista ka neil juhtudel, kui vanem küll täidab ülalpidamiskohustust, kuid ei tee seda nõuetekohaselt. 3 PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatisrahana, lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtu hinnangul vastab hageja poolt nõutav elatis (2400 krooni) lapse reaalsetele vajadustele ning on kooskõlas ka seaduses sätestatud elatise määraga, so PS § 61 lg.4 tulenevalt ei või lahuselavalt vanemalt väljamõistetav igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so käsoleval ajal 2175 krooni. Vanemate varalist seisundit saab kohus hinnata esitatud tõendite alusel. Hageja on kohtule esitanuid 2009.a. palgatõendi, millest nähtuvalt oli tema igakuine keskmine netotulu ca 13 900 krooni. Hageja seletuse kohaselt on tema sissetulek käesoleval aastal langenud 7000-le kroonile kuus, millest 3000 krooni läheb pangalaenu katteks. Majandusliku olukorra järsk halvenemine tingis ka kõnesoleva hagi esitamise. Kostja 2009.a. tuludeklaratsioonist nähtuvalt oli tema pensionist ja ettevõtlusest saadud tulu kokku 44 717 krooni, mis teeb ühe kuu sissetulekuks 3726 krooni. Käesoleval aastal on kostja oma tegevuse FIE-na väidetavalt lõpetanud. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et kostja omaks sissetulekuid, mida tema tuludeklaratsioon ei kajasta või realiseeritavat vara, mille arvelt oleks võimalik elatist tasuda. Seega puuduvad kostjal kohtu hinnangul käesoleval ajal majanduslikud võimalused hageja poolt nõutud suuruses elatist maksta. Kuna kostja on invaliidsuse tõttu osaliselt töövõimetu, ei sõltu majandusliku olukorra parandamine ainult tema tahtest. PS § 61 lg.5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla sama seaduse lg.4 sätestatud alammäära, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatisraha E L ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus. Kuna PS § 50 lg.2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma, on kostja oma majanduslike võimaluste paranemise korral kohustatud lapsele makstavat elatist vabatahtlikult suurendama ning hageja õigustatud seda nõudma, vajadusel ka kohtu kaudu. Kohtunik: Anne Randjärv