lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 18.06.2009.a esitas V R kaebuse kohtutäitur Terje Tšapise otsuse peale. 12.03.2010.a esitas avaldaja Viru Maakohtule avalduse, milles teatab, et võtab avalduse tagasi, sest kaebuse esitamine oli tingitud eksiarvamusest. Avalduse tagasivõtmise tagajärgedest on avalduse esitaja teadlik. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-09-29388 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt, võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
Vastavalt avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse tagasivõtmise avaldusele tuleb Vassili Ralf kaebus kohtutäitur Terje Tšapise otsuse peale
lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna hageja on hagi tagasi võtnud, kohus on hagita menetluse algatanud avaldaja avalduse tõttu, menetlus on olnud põhjendamatu ja on põhjustatud avaldaja raske hooletuse tõttu ning kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus leiab et avaldaja ei ole järginud vajalikku hoolt olulisel määral. Avaldajal oli võimalus pöörduda eelnevalt õigusteadmistega isiku poole, kes oleks avaldajale selgitanud õiguslikku olukorda, millise selgituse sai avaldaja aga asjast puudutatud isiku esindaja vastust lugedes menetluse käigus, mille tulemusel võttis avaldaja avalduse tagasi. Nimetatut oleks avaldaja võinud teha kohtuväliselt ning oleks pidanud ette nägema, et õigusliku olukorra välja selgitamata jätmine võib kaasa tuua põhjendamatu kaebuse esitamise, või kaebuse rahuldamata jätmise ning vastaspoole menetluskulude kandmise.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes
§-dest 423 lg 1 p 2, 425 lg 1, 426 lg1, 427, 463-466 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.