Obsah (7)

§ 456§ 657§ 656§ 442§ 392§ 351§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010. a., T

) § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust osas, millega kostjalt on elatis välja mõistetud alates 4. juunist 2009. a., vastavalt

§ 456lg.

4 lausele 2 on kohtuotsus selles osas jõustunud ning sundtäidetav. Osas, millega maakohus mõistis kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist (ajavahemiku eest 4. juunist 2008. a. kuni 3. juunini 2009. a.), tuleb otsus kooskõlas

§ 657lg.

1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi saata aga uueks läbivaatamiseks maakohtule. Otsus selles osas tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu.

§ 656lg.

1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi lg. 2 lausest 2 nähtub, et ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisehagi esitamist esitatud nõude rahuldamise kohta on olulises ulatuses põhjendamata ja apellatsioonimenetluses ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada. Lisaks ei täitnud maakohus seda nõuet menetledes nõuetekohaselt ka eelmenetluse ülesandeid. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad

§ 442

lõikes 8, mille lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. 5 Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõude aluseks võib olla PkS § 70 lg. 2, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Seega tuleb tagasiulatuvalt elatise saamiseks esitatud hagi lahendamiseks esmalt tuvastada, millises ulatuses tuli elatist vaidlusalusel ajavahemikul elatisekohustuse kohaseks täitmiseks maksta, aga samuti, kas ja kui, siis millises ulatuses elatisekohustust tegelikult täideti. Kui vanem ei ole andnud lapsele ülalpidamist piisavalt, siis on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega, nagu maakohuski on leidnud, see ei tähenda aga, nagu ei tuleks elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel arvestada selle osaga elatisest, mida kohustatud vanem lapse ülalpidamiseks on sel ajal tegelikult andnud. Kui laps on vaidlusalusel ajavahemikul elanud vanema juures, kellelt elatise väljamõistmist hagetakse, ja olnud tema ülalpidamisel, siis tuleb seegi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kui elatisekohustuse suuruse ja selle täitmise ulatuse võrdluses selgub, et elatisekohustust ei ole kohaselt täidetud, tuleb hinnata seda, ega esinenud PkS § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid, mis elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise välistaksid. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt põhjendusel, et vabatahtlikult kostja raha lapse jaoks ei maksa. Hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses väitis kostja, et

1. veebruaril
2. a. sõlmisid pooled lapsega suhtlemise korra ja elatise maksmise kohta kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi maksma elatist 2500 krooni kuus, et suuliselt lepiti lisaks sellele kokku, et kui laps viibib kostja juures rohkem kui kirjalikus kokkuleppes kokku lepitud, siis väheneb kostja elatisekohustus 90 krooni võrra päevas, et ajavahemikul
3. veebruarist kuni
4. oktoobrini
5. a. viibis laps kostja juures lisaks suhtlemiskorras kokkulepitule veel 55 päeva, et ajavahemikul
6. augustist
7. a. kuni
8. veebruarini
9. a. elas laps üldse alaliselt kostjaga ning sel ajal hageja last rahaliselt ei toetanud, et kostja või kostja eest tema ema on tasunud elatist vastavalt pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele kuni
10. a. juunini ning et elatise hulka on kostja arvanud tema või tema ema poolt tasutud lasteaiamaksed. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja ka tõendeid, muuhulgas pooltevahelise kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamisel, milles sisaldub tingimus elatise suuruse ja selle maksmise tähtaegade kohta (tl. 20 – 21), samuti maksedokumendid lapse lasteaiamaksu tasumise ja elatise hageja arvele ülekandmise kohta (tl. 23 – 25). Maakohtu otsuses ei sisaldu tuvastatud faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldusi selle kohta, millises ulatuses pidi kostja hagejale aasta jooksul enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha maksma, aga samuti, kas ja millises ulatuses kostja selle aja jooksul oma elatise maksmise kohustust täitis. Kostja väidetele ega tema esitatud tõenditele ei ole maakohus andnud mingit hinnangut. Tõenduslikku osa selle nõude kohta otsus üldse ei sisalda. Kohtuotsusest ei nähtu samuti, miks kohus kostja väidetega ei nõustu. Käsitletava nõude rahuldamise kohta otsusest põhjendus sisuliselt puudub.

§ 392lg.

1 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muuhulgas eelkõige selgitada välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (punktid 2 ja 3). Saanud kostja vastuväited hagile, ei selgitanud maakohus välja hageja faktilisi ja õiguslikke väiteid kostja vastuväidete kohta ega tõendeid, millega kumbki menetlusosaline oma igat faktiväidet tõendada soovib. Vastuolus

§ 351

lõikega 1 ei ole kohus arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus ei ole juhtinud poolte tähelepanu vajadusele esitada oma seisukohad vastaspoole seisukohtade suhtes. Seega ei ole eelmenetluse ülesandeid asja lahendamiseks vajalikus mahus täidetud. Eespoolkirjeldatud puudusi ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, sest esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesannete täitmine ei ole apellatsioonimenetluses selle menetluse eripära arvestades võimalik. Ka olulises ulatuses põhjendamata kohtuotsuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust uue sisulise 6 otsusega lahendada. Seaduses sätestatud põhimõtte kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (

§ 9lg.

3), vaidluse läbivaatamine hõlmab ka põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Vaidlusaluse nõude kohta apellatsioonimenetluses uue sisulise otsuse tegemine eeldaks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist, selle esmakordselt apellatsioonimenetluses tuvastamise korral kaotaksid aga pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse täitmata ülesanded ning seejärel lahendada vaidlus elatise tagasiulatuvalt saamiseks kooskõlas materiaalõiguse normidega, koostades selle kohta seaduse nõuetele vastava kohtuotsuse. Vastuseks hageja nõudele, mille ta esitas vastuses apellatsioonkaebusele, selgitab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse tühistamist või muutmist oleks hageja saanud taotleda otsuse peale apellatsioonkaebusega edasi kaevates, seda tegemata ei saa ta aga otsuse muutmist taotleda. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik