8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 15.01.2009.a esitatud avalduse (t.lk. 1-2) kohaselt on Ž G psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud käitumishäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi taotlusest ja psühhiaater dr Ilona Kalugina poolt esitatud terviseseisundi kirjeldusest nähtub, et Ž G põeb paranoidset skisofreeniat defektiga tahte- ning tundeelus, mis väljendub mõttekäiguhäiretes, emotsionaalses tuimenemises ja haiguskriitika puudumises. Ž G vajab pidevat ja kontrollitavat toetusravi ja rehabilitatsiooni. Ekspertarst dr Rein Suija 11.08.2008 otsuse nr 437848 kohaselt määrati Ž G töövõime kaotuse protsendiks 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja lisakulutusi põhjustav sügav puue. Ekspertarst dr Leelu Silla poolt läbi viidud Ž G tervisliku seisundi kajastavate dokumentide ekspertiisi tulemusel selgus, et Ž G töövõime kaotuse protsendiks on 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja esinevad näidustused sügava puude raskusastmele. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Ž G elab üksinda. Ta on lahutatud. Endine abikaasa A G elab Narvas, tema ei saa teostada oma endise abikaasa üle hooldust. Ž G on tütar T G. Ta õpib Narva Soldino Gümnaasiumis 11-ndas klassis. Tütar elab koos isaga ja abistab teostada oma ema üle hooldust. Ž G eest hoolitseb tema ema G V. G V andis oma nõusoleku olla tütre eestkostjaks. Arvestades G V omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on vajalik määrata G V abivajaja Ž G eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervislikule seisundile. Tervisliku seisundi tõttu ei saa Ž G mingeid tehinguid teha. Avaldaja palub määrata G V ekspertiis. Ž G eestkostjaks ning viia Ž G suhtes läbi kohtupsühhiaatriline Menetluse käik Kohus määras 19.01.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 17.03.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 22 (t.lk. 116-118). Ekspertiisi akti kohaselt kannatab uuritav Ž G vaimuhaiguse all: „Paranoidne skisofreenia defektiga tunde-ning tahteelus“, millele viitavad isikliku elu faktid, osaline desorienteeritus situatsioonis, emotsionaalne tuimenemine, kiirenenud ning hüplev mõttekäik, süstematiseeritud persekutoorse sisuga luul, kuulmis-ning nägemismeelepetted, ühesuunaline tahteaktiivsuse tõus, haiguskriitika puudumine. Seega ei ole Ž G kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ning neid juhtima, tegema iseseisvalt tehinguid, teostama valimisõigust. Ž G psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist või teda kohtu poolt ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuna see võib põhjustada uuritava psüühilise seisundi halvenemist. Kuna Ž G orienteerub situatsioonis ebaadekvaatselt, ei võimalda tal tema psüühiline seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Ž G suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja ülesannete ring: igapäevaelu korraldamine, abi pisitehingute tegemisel, esindamine rahalistes tehingutes, otsuste langetamine, õiguste kaitsmine, ravimite võtmise kontroll. Eestkostet vajab Ž G esialgu kahe aasta vältel, mille möödudes tuleb 2
lg 5 alusel tuleb lugeda, et Ž G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab Ž G eestkostet esialgu 2 aastaks. Tuginedes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.