VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil vi

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, avaldaja nõue ja põhjendused Kohtule 30.07.2009 esitatud avalduse kohaselt 2005-2007.a.a elas avaldaja koos I T. Neil oli ühine majapidamine, ning lähedased suhted. 19. veebruaril 2007.a sünnitas avaldaja kooselust I. T tütre, M M. Abielu I. T ei registreeritud. Tütre sünnil I T ei saanud ilmuda lapse sünni registreerimiseks, kuna hoidus kõrvale politseist (hiljem ta mõisteti süüdi ja karistati lühiajalise vangistusega). 10.06.2009.a I T suri. Avaldajal on vaja tuvastada isaduse fakt, kuna lapsel on õigus omada isa, isegi kui ta suri. See puudutab samuti lapse pärimis- ja teisi varalisi õigusi. Lapsel on õigus omada isapoolseid sugulasi. Näiteks, lapse vanavanemad (I T vanemad) L T ja J S tahavad, et M M oleks tunnistatud nende pojatütreks. Peale selle, I T osaliselt pidas ülal ühist tütart, praegu avaldaja kaotas selle toetuse. Tõendamaks seda, et M M on I T tütar: • I T alati, tütre M sünnist saati, pidas M tütreks, hoolitses tema eest ja armastas teda • loomulikult tütar teab samuti, et I T on tema isa. Nad tihti veetsid koos aega, kolmekesi elasid hästi • naabrid majas (XXX) olid teadsid hästi, ei avaldajal on I ühine laps • seda fakti, et I T pidas M M oma tütreks, võivad kinnitada tunnistajad: I. T ema L T, avaldaja isa S M, avaldaja ema M K. Ülaltoodust lähtudes palub avaldaja tuvastada, et laps M M, sünd XXX.a põlvneb isast I T, ik XXX. Puudutatud isikute seisukohad Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) seisukoha kohaselt (tl 34) avaldaja kinnitas Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna inspektorile oma kooselu I T. I M ema, M K ka kinnitas eelpoolnimetatud fakti. Narva linna Sotsiaalabiamet teatab, et Narva linnal puuduvad muud tõendid asjaolude kohta, mis võimaldaksid I T pidada M M isaks. Narva linn, Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, on nõus sellega, et avaldaja on toiminud kooskõlas lapse huvidega, põlvnemise tuvastamine ei riku lapse õigusi ega vabadusi ning materiaalselt toetab last. Vastuväidet M M põlvnemise kohta I T Narva linn ei esita. S M seisukoha kohaselt (tl 31), kes on avaldaja isa, ta teab, et tema tütar I M elas I T vabaabielus. Sellest kooselust sündis neil 19.02.2007 tütar, M M. Nad elasid XXX. S. M nägi, kuidas nad armastasid teineteist ja tütart. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-09-37221 Avaldaja ema, M K seisukoha kohaselt (tl 33), ta tunnistab I M nõudeid seepärast, et on teadlik, et I T oli M M isa. I elas koos I, oli õnnelik, et neil sündis tütar. Tema hoolitses M eest. On olemas pildid, kus on I koos tütrega. M. K on 2007.a. sündinud M M vanaema, ning pole vastu, et M M tunnistataks I T tütreks. I T ema, L T seisukoha kohaselt (tl 32), on ta teadlik, et oma elu ajal elas ta poeg koos 1986.a. sündinud I M. Nad elasid korteris aadressil XXX, mille nemad võtsid üürile. Veebruaris 2007 neil sündis tütar, kellele pandi nimeks M. L. T on teadlik, et laps on tema pojatütar ning laps peab teda vanaemaks. L. T on nõus, et tuvastatakse M M põlvnemine I T. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma nõuete, põhjenduste ja seisukohtade juurde. Avaldaja palus määruses märkida, et see on aluseks isa kohta kande tegemiseks lapse sünniaktis. Puudutatud isiku Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud ja esitatud lapse huvides. Puudutatud isiku esindaja palus määruses märkida, et lapsele antaks isa perekonnanimi. Kui seda teha regionaalministri kaudu, tuleb selle eest tasuda palju raha. Puudutatud isik S. M seletas, et tema tütar I. M elas I. T ja sünnitas tütre M. I. T ei saanud end registreerida lapse isana, kuna sellel ajal otsis teda taga politsei. Politsei pidas ta ikkagi kinni ja ta kandis karistust Tartu Vanglas. I. M käis seal koos tütrega I. T külastamas. Peale vabanemist I. T hoolitses I. M ja tütre eest, töötas, nad üürisid korterit. I. M ja väike tütar olid I. T ülalpidamisel. S. M käis neil külas, neil olid head suhted. Nad tegid remonti Puškini 26 asuvas ühiselamus, kus neile anti elukoht. I. T tunnistas end lapse isaks, teist arvamust polnud, ta pidevalt tegeles tütrega. Puudutatud isik M. K seletas, et kõik toimus tema silmade all, kuidas nad tutvusid ja käisid nende juures. Nad hakkasid elama koos. Kui Irina lõpetas kooli, jäi ta rasedaks. I otsis tööd, et maksta korteri eest, kus nad elasid. Ira läks õppima. M. K oli nende eluga kursis. I rääkis, et otsib vahendeid lapse eest hoolitsemiseks. Pärast algasid Igoril probleemid politseiga, ta käis Tallinnas tööl. I tahtis I jaoks rohkem raha teenida, sest ta teadis, et ta tunnistatakse süüdi. Lõpuks peeti ta korteris kinni. I käis lapsega vanglas I külastamas. Naabrid nägid, et nad elasid koos ühise perena. Allkirjastasid avalduse, ja selle alusel lubati I käia teda pikaajalistel külastamistel. Hiljem I vabanes, leidis tööd, tal oli vahetustega töö. Kui I käis koolis, oli I lapsega, kui ta ei saanud, siis laps oli M. K, alati asendasid teineteist. M. K kutsus I. T väimeheks, ta alati rääkis lapse kohta „Mu armas tütreke“. Käisid teineteisel külas. Pärast andis Narva linn neile elukoha, Puškini tn 26. Ühes korteris nad tegid remonti, teises elasid. I õppis ka õhtuti, ning M. K oli lapsega siis, kui I ei saanud olla. I töötas GRES-is, kui algas majanduskriis, ta koondati. Ta oli sellepärast väga murelik, käis M. Kkülas oma muredest rääkimas. Ta võeti sinna uuesti tööle, seal ta teenis hästi, andis I kõik raha ära, M. K teab seda kindlalt. Ühel päeval I suri. Tal oli äge neerupuudulikkus. Ta viidi haiglasse, ning ühel päeval helistati ja öeldi, et ta on surnud. I tahtis teha pulmad, tahtis selleks raha teenida. Keegi ei mõelnud, et nii juhtub, tahtis registreerida, et laps kannaks tema perekonnanime, aga see venis ja venis. Puudutatud isik L. T seletas, et kõik oli nii, nagu oli juba eespool räägitud. Ta teab, et I ja I kohtusid, pärast hakkasid koos elama, üürisid korteri, olid head suhted, taheti ka lapselast, I hoidus kõrvale politseist. Poeg rääkis, et teevad kande lapse kohta, aga nad venitasid ja venitasid sellega. L. T käis tihti nende juures. Kui I viibis vanglas, I käis tihti teda külastamas. L. T 3

(6)Tsiviilasi nr 2-09-37221 elukaaslane sõidutas tihti I lapsega vanglasse, I kirjutas tihti kirju ja küsis lapse kohta. Kogu aeg töötas ja teenis raha, ei istunud kodus. Neil on veel vanavanaema, tal on korter aadressil XXX, ta tahab seda korterit lapselapsele kinkida. Igor armastas last, neil mõlemal on sinised silmad, väga armastas tütart ja muretses ta pärast. Kahtlemata, I. T ei ole rohkem lapsi, keegi ei käinud ega nõudnud temalt midagi, ta kohtus ainult I. Pojal olid kohtuvõlad, aga need olevat kustutatud. Temalt peeti kinni need kulud siis, kui ta töötas. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 8 hagita asjad on muuhulgas hagita perekonnaasjad.

§ 550

lg 1 p 5 tuleneb, et hagita perekonnaasi on isikust põlvnemine tuvastamine pärast isiku surma.

§ 476

lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Tulenevalt

§ 477

lg 5 kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 579

lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Kohus, analüüsinud menetluses kogutud tõendeid, kuulates ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt PKS § 38 lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. M M sünnitunnistuse CL 0338198 kohaselt (tl 3), sündis ta XXX Narva linnas ja tema sünd registreeriti XXX Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), akt nr 109. Sünnitunnistuse kohaselt tema ema on I M, isikukood XXX, kanne isa kohta puudub. I T surma kohta 11.06.2009 välja antud surmatunnistuse DL 0367326 kohaselt (tl 7) ta suri XXX. Asjast puudutatud isikud kinnitasid, et I. M ja I. T elasid koos ühes korteris, esialgselt üürisid Kreenholmi tänaval asuvat korterit, pärast said linnalt munitsipaalkorteri, Puškini tn 26 ja tegid seal remonti, neil olid lähedased suhted, ühine majapidamine ja nende kooselust sündis tütar M. I T tunnistas, et M on tema tütar, hoolitses tema eest, tegeles lapsega. Kui I. T kandis Tartu Vanglas karistust, käis avaldaja koos lapsega teda Tartu Vanglas külastamas. Abikaasat ega teisi lapsi I. T ei olnud. Kohtule on esitatud 4 fotot (tl 5-6), millel on I T koos avaldaja ja lapsega. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-09-37221 Toimiku materjalides on tõend (tl 4), mille kohaselt KÜ Jubileinõi juhatuse esimees kinnitas, et I. M ja I. T omavad ühist last M. M, IK XXX. Ühise lapse sünnifakti tõendavad naabrid Ž Z ja J R. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et esitatud tõendid ja menetlusosaliste seletused on veenvad ja võimaldavad I T pidada M M isaks. Avaldus on esitatud lapse huvides, tema õiguste kaitseks. Kooskõlas

§ 582

lg 4 saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse peale selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks lapse sünniakti muudatuste tegemiseks. Puudutatud isiku Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja O J ettepanek koos põlvnemise tuvastamise määrusega anda lapsele ka isa perekonnanimi, on alusetu. Nimeseaduse § 16 näeb ette isiku soovil talle uue isikunime andmise võimalusi. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib sama avalduse alusel taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus ning perekonnaseis (punkt 1); uue perekonnanime taotlemisel käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmed isiku alaealiste laste kohta, kes kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja kes soovivad oma vanema uut perekonnanime (punkt 2); uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus (punkt 3); soovitav uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi (punkt 4); käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolek (punkt 5). Vastavalt Nimeseaduse § 4 lg 5 kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel või kohaldamisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Nimeseaduse § 16 lg 3 tuleneb, et uue perekonnanime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §des 17 ja 18 sätestatut ja uue eesnime andmisel §-s 19 sätestatut. Uue ees- või perekonnanime andmiseks peab olema mõjuv põhjus § 17 või 19 mõttes. Sama paragrahvi lg 6 järgi isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustab regionaalminister käskkirjaga. Seda sätet ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 223 kohaselt uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. Tulenevalt Nimeseaduse § 17 lg-st 1 uue perekonnanime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla: soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei sobi perekonnanimeks oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu (punkt 1); soov kaitsta oma isikunime, kui isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ühtivad teise isiku vastavate andmetega (punkt 2); soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi (punkt 3); soov kasutada vanemate või vanavanemate perekonnanime, et seda alal hoida (punkt 4); soov kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime oma perekonnanimena (punkt 5); soov kanda abikaasaga ühist perekonnanime (punkt 6); lesestunud abikaasa soov kanda pärast abikaasa surma või surnuks tunnistamist abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime (punkt 7); muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks (punkt 8). 5

(6)Tsiviilasi nr 2-09-37221 Nimeseaduse § 18 näeb ette isiku soovil uue perekonnanime andmise piiranguid. Ülaltoodust lähtudes kui avaldaja soovib, et laps kandis isa perekonnanimi, tuleb tal pöörduda oma lapsele uue perekonnanime andmiseks perekonnaseisuameti poole. Menetluskulud Vastavalt

§ 172lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Seega antud asjas menetluskulud kannab avaldaja I. M. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes

§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-37221/16