Obsah (6)

§ 218§ 187§ 5§ 442§ 654§ 436

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-17205 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Mare Merimaa, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2010, Tallinn Tsiviilasi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja hageja nõue 1 Töövaidluskomisjonile esitatud hagiavalduse kohaselt võeti V. P. 05.01.2006 OÜ-sse R. tööle veoautojuhi ametikohale. 02.10.2006 lähetati ta Venemaale ja maksti lähetuseks avanssi summas 8 000 krooni. V. P. keeldus lähetusse minemast. Hageja palub V. P.ilt välja mõista tagastamata avansi summas 5 000 krooni ja TLS § 84 lg 2 alusel 3 000 krooni. Kostja taotlusele, mille ta esitas seoses töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisega, hageja ei vastanud. Kostja vastuväited Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, millega temalt mõisteti tööandja kasuks välja 5 000 krooni ja esitas kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja hagi ei tunnista. 02.10.2006 kandis hageja kostja kontole 8 000 krooni (komandeeringu avanss). Kostjast mittesõltuvatel põhjustel ei olnud võimalik lähetusse minna, millest teavitas tööandjat. Pooled leppisid kokku, et ülekantud rahast 3 000 krooni annab kostja teisele autojuhile ning ülejäänud raha summas 5 000 krooni jääb kostjale. Avansi tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus. PalS 27 lg 4 näeb ette lähetatava õiguse nõuda avanssi tööandjalt, mitte vastupidi. PalS § 36 lg 2 kohaldamine on välistatud, sest kostja pole hagejale andnud kirjalikku nõusolekut kahju hüvitamiseks. Kohaldada ei saa ka PalS § 37 lg

1. PaS § 37 lg 1 näeb nõudele ette kolmekuulise aegumistähtaja. Vaidlustatud avanss oli kostja kontole ülekantud 02.10.2006, kuid hageja pöördus töövaidluskomisjoni alles 05.02.
2. Kostja taotleb hageja 5 000 krooni nõudele aegumise kohaldamist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse kohaselt kostja taotles avansi tagastamise nõudele summas 5 000 krooni aegumise kohaldamist, tuginedes PalS § 37 lg-le
3. Nimetatud sätte kohaselt, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui tööandja on töötajale maksnud ekslikult ettenähtust rohkem palka või hüvitust. Töölähetuseks makstud avanss ei olnud ekslikult makstud, sest tööandja saatis töötaja 02.10.2006 töölähetusse ning TLS § 51 ja PalS § 27 tulenevalt oli kohustatud töötaja nõudel selleks avanssi tasuma. Puuduvad tõendid selle kohta, et tööandja oleks teinud arvutusvea. Seega puudub alus PalS § 37 lg 1 tulenevalt aegumise kohaldamiseks. Antud asjas puudub vaidlus selles, et V. P. kanti töölähetuse avansina üle 8 000 krooni. Kostja on kinnitanud, et ei saanud kokkulepitud ajal lähetusse minna, kuid avansina makstud 5 000 krooni ei ole tööandjale tagastanud. Tõendamata on kostja väide, et 5 000 krooni jättis ta endale tööandja nõusolekul või vastastikusel kokkuleppel. Samuti on tõendamata, et V. P. oleks lähetusega seonduvalt kandnud mingeid põhjendatud kulusid, mida tööandja peaks hüvitama vaatamata sellele, et töötaja lähetusse ei saanud minna. PalS-i § 36 kehtestab palga puutumatuse põhimõtte, mille kohaselt tööandja võib töötaja nõusolekuta teha palgast kinnipidamisi vaid seaduses ettenähtud alusel, korras ja ulatuses. PalS-i § 36 lõige 1 sätestab töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused. Seetõttu, kui töötaja ei ole nõus vabatahtlikult avanssi tagastama, sh ei anna kirjalikku 2 nõusolekut palgast kinnipidamiste tegemiseks, või kui töösuhte lõppemise tõttu ei ole palgast kinnipidamine enam võimalik, võib tööandja nõuda töötajalt selle hüvitamist kohtu kaudu. Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei ole avansi tagasimaksmiseks kirjalikku nõusolekut andnud. Seega tuleb töölähetuse kuludeks makstud avanss kui alusetult saadu tagastada vastavalt VÕS § 1028 lg-le
4. Apellatsioonkaebus Apellant V. P. palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta vastustaja Töövaidluskomisjonile esitatud hagiavaldus läbi vaatamata ning lugeda otsus töövaidlusasjas nr 9.01-02/316/07 mittejõustunuks. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus ei ole seaduslik, kohus rikkus protsessiõiguse norme, mis viis ebaõige lahendini. Kohus ei teatanud vastustajale kohustusest vormistada Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ümber

§-s 363 ja § 334 lg-s 1 ettenähtud vormis hagiavalduseks ning esitada see koos ärakirjadega kostja (antud juhul apellandi) jaoks kohtule. Kohus ei hoiatanud vastustajat, et kui ta ei esita kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis, on kohtul õigus jätta hagiavaldus (st vastustaja poolt töövaidluskomisjonil esitatud avaldus) läbi vaatamata ja sellisel juhul töövaidluskomisjoni 30.04.2007 otsus nr 9.01-02/316/07, millega vastustaja avaldus rahuldati, ei jõustu.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna vastustaja ei esitanud oma nõude faktilisi asjaolusid, põhjendusi, siis apellant ei suutnud neid nõuetekohasel viisil ümber lükata ning esitada oma vastuväited. Apellant leiab, et kohus on asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte õigusliku kvalifikatsiooniga. See ei tähenda, et kohus peab õiguslikult põhjendama vastustaja apellandi vastu esitatud nõuet 5 000 krooni osas. Vastustaja ei viidanud konkreetsetele õigusnormidele, millele tugineb tema nõue. Kohus leidis, et vastustaja nõue tuleb rahuldada vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka kostja õiguste rikkumist. Maakohus on otsust põhjendatud

§ 442lg 8 nõuete kohaselt ning kolleegium nõustub maakohtuga.

Tulenevalt

§ 654lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti.

Apellant, mittenõustudes töövaidluskomisjoni otsusega, esitas maakohtule avalduse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 järgi ning põhjendas, miks nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud hagiavaldusele on kostja lisanud töövaidluskomisjonile esitatud hageja avalduse. 3 Apellandi väide selles, et maakohtul tuli nõuda vastustajalt vormikohase hagiavalduse esitamist, on ekslik. Hagiavalduse esitas maakohtule apellant, kes on ITLS § 24 lg 4 kohaselt kostjaks. Maakohus andis pooltele tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks. Toimikus olev töövaidluskomisjonile esitatud OÜ R. avaldus sisaldab tsiviilasja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ning selles on väljendatud selge nõue, so 5000 krooni väljamõistmise kostjalt. Kolleegium ei tuvastanud, et hageja poolt maakohtus vastuse esitamata jätmisega, on rikutud kostja õigusi. Hageja nõue ja selle alus oli kostjale teada juba töövaidluskomisjonis. Maakohus tuvastas, et kostja sai lähetusraha, millest 5000 krooni ei ole ta tööandjale tagastanud. Apellant ei ole nimetatud asjaolu ka vaidlustanud. Apellandi väidetel on nõue aegunud PalS § 37 lg 1 järgi ning hageja ei osanud välja tuua õiguslikku alust raha tagastamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõue ei ole aegunud. Maakohus on põhjendanud, miks PalS § 37 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg ei ole käesolevas tsiviilasjas kohaldatav. Seega puudub vajadus ülekorrata otsuses olevat seisukohta.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Poolte ülesanne on esitada faktilised asjaolud ja need tõendada ning kohtu ülesanne on kohaldada õigust. Seega on kohus põhjendatult andnud õigusliku hinnangu esitatud faktilistele asjaoludele ning ei ole eksinud hagi rahuldamisel, kui tugines VÕS § 1028 lg-le 1. Kuivõrd kostja sai töölähetuseks avanssi, kuid töölähetust ei toimunud, siis tuleb tal kohustuse täitmisena saadu tagastada. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Ele Liiv Mare Merimaa Imbi Sidok 4