← Eesti

3-08-477/101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-477 Haldusasi Heimar Põllu (Põld) kaebus Mustjala Vallavalitsuse
  2. novembri
  3. a korralduse nr 148 kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Heimar Põllu ja Mustjala Vallavalitsuse apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Heimar Põld Vastustaja: Mustjala Vallavalitsus Kolmandad isikud: Tiit Põld ja Jaan Imatov RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada Heimar Põllu apellatsioonkaebus osaliselt.
  7. Jätta Mustjala Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  9. veebruari
  10. a otsus asjas nr 3-08-477 osas, millega mõisteti Heimar Põllult välja Mustjala Vallavalitsuse kasuks menetluskulud summas 8 000 krooni.
  11. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Heimar Põllult Mustjala Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 50 (viiskümmend) krooni.
  12. Mõista Mustjala Vallavalitsuselt Heimar Põllu kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 250 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-08-477
  13. Heimar Põld esitas 12.04.1990 Saare Maa-ametile avalduse Mustjala vallas Võhma külas asuva Xxxx talu taastamiseks. Avaldusele kirjutatud 07.08.1990 resolutsiooniga rahuldati taotlus ½ ulatuses. Mustjala küla RSN 11.09.1990 otsusega otsustati taastada ja registreerida Võhma külas asuv Xxxx talu H. Põllu nimele ½ ulatuses ning saata maaeralduse materjalid edasiseks vormistamiseks Saare Maa-ametile.
  14. Mustjala Vallavalitsuse 01.04.1993 määrusega nr 3 anti Põllumajandusministeeriumi 12.03.1992 määruse nr 2 alusel H. Põllule Mustjala vallas Võhma külas Xxxx talu nr 8 lahustüki 8c metsamaale ajutise maakasutuse õigus kuni maa omandiõiguse vormistamiseni.
  15. Mustjala Vallavalitsuse 19.11.2007 korraldusega nr 148 tehti Mustjala valla Võhma küla Xxxx talu nr A8 ja Võhma küla Xxxxx talu nr A59 õigustatud subjektidele Tiit Põllule, Jaan Imatovile ja H. Põllule ülesandeks esitada maade tagastamise omavahelised kokkulepped ja Võhma küla Xxxx nr A8 asuvate ehitiste aluse maa tagastamise omavahelised kokkulepped ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
  16. H. Põld esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 19.11.2007 korralduse tühistamiseks. Põhjendused: 1) vaidlustatavast korraldusest nähtub, et vallavalitsus on alustanud Xxxx talu maade tagastamise toiminguid ka osas, milles kaebaja taotleb talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa erastamist. Kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja võtnud vastu haldusakti, millega oleks lõpetanud maa erastamise toimingud, seega on maa tagastamise toimingute tegemine õigusvastane (maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 2 ja § 8 lg 1) ja vaidlustatud korraldus tuleb tunnistada kehtetuks; 2) kaebaja on esitanud tähtaegselt avalduse Xxxx talu taastamiseks ja on omalt poolt teinud kõik vajalikud toimingud talle maa kasutusse andmiseks. Enne 11.09.1990 olid ette valmistatud kõik dokumendid, mis olid vajalikud Xxxx talu kaebaja nimele vormistamiseks, sh maa tema kasutusse andmiseks. Kaebaja 12.04.1990 taotlus on rahuldatud ja talle on antud maa põliseks kasutamiseks taluseaduse alusel. Vastustaja ei ole märkinud ühtegi takistust, miks kaebaja 12.04.1990 avaldust ei oleks saanud rahuldada ja teha talle soodsat maa kasutusse andmise ja talu taastamise otsust. Kaebajat ei ole teavitatud ühegi takistuse olemasolust. Samuti ei ole vastustaja ega maavalitsus võtnud vastu haldusakti kaebaja 12.04.1990 avalduse rahuldamata jätmise kohta.
  17. a eraldati Kingissepa TK korraldusega nr 132 kaebajale lisaks veel 0,25 ha maad hoonete juurde ajutiseks kasutamiseks, st enne lisaks maa eraldamist pidi olemas olema esialgne maa kasutusse andmise otsus. Mustjala Vallavalitsuse 01.04.1993 määrus ajutise maakasutusõiguse kohta metsamaa (lahustüki) kasutamiseks tõendab, et eeldatavasti oli ülejäänud maa kasutusõiguse küsimus lahendatud juba varem; 3) Xxxx talu maa on jäänud seni kaebajale erastamata tulenevalt talu taastamise toimiku kadumisest, mille eest kaebaja ei ole vastutav. Vastustaja on kohustatud toimiku taastama. Ilma toimikuta, eelkõige ilma selles sisalduva tõendita kaebajale maa kasutusse andmise kohta, ei ole võimalik ega otstarbekas käesoleva vaidluse lahendamine, samuti ei ole eelnevalt võimalik sisuliselt jätkata haldustoiminguid maa erastamise ja tagastamise osas. Tähelepanuta tuleb jätta vastustaja väited võimalike avalduste puudumisest, sest eeldatavasti asuvad kõik asjakohased avaldused ja muud dokumendid just selles toimikus, mis on kadunud; 4) vaidlustatud korraldus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54, kuna ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Korraldus on oma sisult ebaselge ja selle põhjendused ei haaku sisuga. Viited õigusaktidele on liiga üldised, mahukatele paragrahvidele viidatakse üksnes paragrahvi täpsusega.
  18. Mustjala Vallavalitsus kaebust ei tunnistanud ja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 16 700 krooni. Vastustaja palus välja mõista õigusabikulud 16 650 krooni ja arhiiviteatise saamisel makstud riigilõivu 50 krooni. 2

(5)3-08-477 6. Tallinna Halduskohtu 25.02.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja H. Põllu menetluskulud välja mõistmata. Kohus mõistis H. Põllult Mustjala Vallavalitsuse kasuks välja kantud menetluskulud summas 8000 krooni. Otsust põhjendati järgmiselt:
  1. a)kaebajale ei ole antud taluseaduse alusel maad talu taastamiseks. Kogu kaebuse konstruktsioon põhineb talutoimiku kaotsiminemise faktil ja sellest tuletatud oletuslikul järeldusel, et toimikus pidi olema ka maakonnavalitsuse määrus talu taastamiseks maa eraldamise kohta. Saare maa-arhiivi 24.10.2008 teatise nr 18-7-5.10/7584 kohaselt ei nähtu Mustjala Küla RSN TK arhiivifondi dokumentidest, et H. Põllule oleks ajavahemikus 25.12.1989 kuni 17.10.1991 antud taluseaduse alusel kasutusse Võhma külas asuva endise Xxxx talu maad. Samuti ei ilmne Saare Maavalitsuse kantselei 10.11.2008 õiendist nr 1.2-51/1970, et ajavahemikus 01.04.1990 – 17.10.1991 oleks maavalitsus andnud ühelegi isikule maad põliseks kasutamiseks taluseaduse alusel või andnud maa sama seaduse alusel ajutisse kasutusse maa vormistamise ajaks. Seega ei tuleneks isegi toimiku taastamisel, et H. Põllule on taluseaduse alusel maad eraldatud. Pärast taluseaduse oluliste sätete kehtivuse lõppemist ja maareformiseaduse jõustumist ei saa enam vastu võtta otsustusi taluseaduse alusel maa eraldamise kohta;
  2. b)kaebaja ei ole esitanud avaldust vaidlusaluse Xxxx talu maa ostueesõigusega erastamiseks. Avaldusi oli võimalik esitada kuni 01.01.1998. Saare Maavalitsuse 03.10.2008 õiendi järgi ei ole vallavalitsuse poolt esitatud aruande põhjal kaebaja Xxxx talu maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust esitanud;
  3. c)kuna maareformi läbiviimine on üheks kohaliku omavalitsuse ülesandeks, peavad kohaliku omavalitsuse ametnikud üldjuhul olema suutelised ise esindama maareformi läbiviimise vaidlustel omavalitsusi kohtus. Siiski ei välista see õigusabi teenuseid osutava isiku abi kasutamise võimalust. H. Põllul on Mustjala Vallavalitsusega olnud mitmeid kohtuvaidlusi. Esitatud kaebuse eduperspektiivide puudumist konstateeriti juba Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2008 määruses käesolevas haldusasjas. Samas pidi Mustjala Vallavalitsus kohtu nõudel esitama mitmel korral vastuväiteid kaebusele ja seisukohad esialgse õiguskaitse taotluste kohta. Menetluskulude väljamõistmine ei tohi piirata isiku põhiseaduslikku kaebeõigust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Mustjala Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja uue otsusega mõista kaebajalt välja menetluskulud täies ulatuses järgmistel põhjustel:
  4. a)välise õigusabi kasutamine oli põhjendatud, kuna talu taastamise toimiku kaotsimineku ning kaebaja poolt korduvalt esitatud taotluse tõttu kohustada vallavalitsust seda taastama, ei olnud asja menetluses osalemine vallavalitsuse ametnikele jõukohane. Halduskohus ei leidnud, et käesolevas asjas oleks vallavalitsuse poolt oma lepingulistele esindajatele makstud õigusabikulud olnud põhjendamatult suured (HKMS § 93 lg 5);
  5. b)H. Põld esitas kaebuse halduskohtusse pahauskselt: ta teadis, et puudub otsus taluseaduse alusel Xxxx talu maa kasutusse andmise kohta, kui ka seda, et ta ei ole esitanud vallavalitsusele avaldust selle maa ostueesõigusega erastamiseks. Nendele asjaoludele olid tema tähelepanu juhtinud juba Saare Maavalitsus 20.10.2003 vastuses ja Maa-amet 17.04.2006 vastuses H. Põllu pöördumistele. Sisuliselt on kaebaja pahausksuse tuvastanud ka halduskohus. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vallavalitsuse menetluskulude kaebajalt täies ulatuses väljamõistmine piiraks liigselt tema kaebeõigust. 8. H. Põllu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna käesoleva haldusasja menetluskulud esimeses kohtuastmes tuleks kohtuotsuse sisulise kehtimajäämise korral jätta iga menetlusosalise enda kanda. Vastustaja ei ole väitnud, et ta oleks kandnud kulutusi seoses toimiku taastamisega. 3
(5)3-08-477 9. H. Põllu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega vastustaja menetluskulud jäid osaliselt kaebaja kanda. Põhjendused:
  1. a)tegemist ei ole vaidlusega, milles osalemine eeldaks kohaliku omavalitsusüksuse organil mujalt tellitava õigusabi kasutamist. Kohus ei pruugi välise õigusabi kasutamisel haldusorgani menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 19.06.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-07 ja 06.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-31-52-07). Vastustaja ei ole halduskohtu menetluses esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist. Samade isikute vahel teiste haldusvaidluste aluseks võtmine õigusabikulude väljamõistmisel piiraks oluliselt isikute võimalusi halduskohtusse pöördumisel, sest tavapäraselt on näiteks erastamise, kohaliku elu korraldamise, ehituse- ja planeerimisküsimustes haldusorganiks kas kohalik omavalitsus või selle asutus. Asjaolu, et isik on mitmel korral pidanud pöörduma halduskohtusse sama haldusorgani vastu, ei saa õigustada menetluskulude panemist kaebaja kanda;
  2. b)kui kõigile osapooltele olnuks algusest peale selge kaebuse perspektiivitus, siis ei pidanuks halduskohus kutsuma vastustajat üles esitama täiendavaid seisukohti ja vastustajal puudunuks vajadus välise õigusabi järele. Kaebuse perspektiivikus sõltus asjaolust, kas vastustajaks olev haldusorgan täidab oma kohustust säilitada haldusmenetluse toimik. 10. Mustjala Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta H. Põllu apellatsioonkaebus rahuldamata ja leitakse, et kaebaja taotles korduvalt ja tungivalt vallavalitsuse kohustamist talu taastamise toimiku taastamiseks. Selle tõttu nõudis halduskohus 14.10.2008 määruses vallavalitsuselt seisukoha esitamist nimetatud taotluse sisulise tähenduse kohta haldusasja lahendamisel. Samas määruses märkis kohus, et vallavalitsusel tuleb temale püstitatud ülesannete lahendamisel kasutada aktiivsemalt kvalifitseeritud esindajate abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Riigikohus on nimetanud selged kriteeriumid, millistel juhtudel on kaebajalt võimalik välja mõista vastustaja menetluskulud: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord, kaebaja pahatahtlikkus, vaidlusaluse õigusküsimuse eriline tähendus õiguskorras ja muud kaalukad ja erandlikud asjaolud (vt nt 3-3-1-16-07, 3-3-1-24-07). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. 12. Vaidlus halduskohtus puudutas peamiselt vaid kaebuse väidete tõenduslikku poolt ning õiguslikke asjaolusid ei saa pidada keerukaks. Maareformi alaste õigusaktide rakendamine on vastustaja põhiülesannete hulka kuuluv. Maa kasutusse andmise kohta tõendite kogumist ei saa pidada sedavõrd keerukaks, et see nõuaks haldusevälise õigusteadmistega esindaja kaasamist menetlusse. 13. Üksnes asjaolust, et Maa-ametil ja Saare maavanemal puudus teave maa kasutusse andmise või ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise kohta, ei saa veel teha järeldust, et kaebus oleks esitatud pahauskselt. Pahausksuse tuvastamiseks tuleks selgitada välja, et kaebaja ise teadis, et talle pole Xxxx talu maad EV ÜN 19.12.1991 otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta“ p 2 alap 6 nõuete kohaselt õigeaegselt kasutusse antud. Olukorras, kus talu taastamise kohta on otsus tehtud 1990. a septembris ja kadunud toimik on tagastatud maavalitsusest 1993. a, ei saa ilma sellekohaste tõenditeta eeldada, et kaebaja teadis, et talle talu maad taluseaduse alusel kasutada pole antud. See, et kaebajal endal pole asjakohaseid tõendeid esitada, võib olla põhjustatud mitte tema pahausksusest, vaid sellest, et ta ei ole dokumente säilitanud või ei mäleta, millisel alusel, millal ja kuidas talu maad talle kasutada anti. 4
(5)3-08-477
  1. Menetluskulude väljamõistmine oli põhjendatud üksnes osas, milles kulud kanti riigilõivuna tõendi saamise eest summas 50 krooni. Selles osas mõistis halduskohus menetluskulud õigesti välja.
  2. H. Põld taotles apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude – 250 kr riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamiselt – väljamõistmist vastustajalt. Et kaebaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele enam kui 99 % ulatuses, mõistab ringkonnakohus need menetluskulud vastustajalt välja. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.