TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-179 Otsuse kuupäev 12.04.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi SA Narva Haigla kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse haldusaktide ja kahju summas 10 000 krooni väljamõistmiseks. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. Arvates 12.04.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.01.2010.a esitas kaebaja SA Narva Haigla on Tartu Halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse Ida-Eesti Päästekeskuse haldusaktide nr 7.3-5/171, 30.04.
- a - punkt 1; nr 7.3-5/173, 30.04.
- a . punkt 4; nr 7.3-5/345, 17.07.
- a . punkt 8; nr 7.3-1/575-6, 21.10.2009.a ja nr 7.3-5/685, 14.11.
- a - punkt 4 tühistamiseks. Kaebuse esitaja SA Narva Haigla palus kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Tartu Halduskohus lõpetas 11.03.2010.a määrusega tühistamiskaebuse osas menetluse ning alustas menetlust vaid kahju hüvitamise nõudes. Kohus leidis, et Ida-Eesti Päästekeskuse haldusaktid nr 7.3-5/171, 30.04.
- a - punkt 1; nr 7.3-5/173, 30.04.
- a . punkt 4;nr 7.3-5/345, 17.07.
- a . punkt 8; nr 7.3-1/575-6, 21.10.2009.a ja nr 7.3-5/685, 14.11.
- a - punkt 4 tühistamiseks on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus oli seisukohal, et kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja püüdis asja kohtuväliselt lahendada. Õige on vastustaja selgitus, et ettekirjutused, mille vaidlustamistähtajale SA Narva Haigla viitab oma halduskaebuses, on samasisulise ettekirjutuse tähtaegade pikendamised ja sunnirahahoiatused, mida oli võimalik vaidlustada iseseisvalt. Teisisõnu, nõude sisu, milleks oli sektsioonide moodustamine, enam vaidlustada ei saa. Lähtudes eeltoodust kohus leidis, et puudusid mõjuvad põhjused kohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ning kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tühistamiskaebuse osas tuleb jätta rahuldamata. SA Narva Haigla taotleb oma halduskaebuses kahju hüvitamist, mis on tekitatud Ida-Eesti Päästekeskuse 17.07.2008.a ettekirjutusega nr 7.3-5/345, milles nõuti kaebajalt sunniraha summas 10 000 krooni. Kaebaja leiab kaebuses, et vastustaja ettekirjutused nõude osas paigaldada tuletõkkeuksed/sektsioonid haigla korpustes ei põhine seadusel, kuna on vastuolus Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 40 lg 1-ga. Kaebaja viitab Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjale, millest järgneb, et Ida-Eesti Päästekeskuse nõuded ei vasta Ehitusseaduse ja VV 27.10.2004.a määrusele nr
- Ebaseaduslik on vastustaja trahvisanktsioonide rakendamine kaebaja suhtes ettekirjutuse täitmata jätmise tuletõkkeuste/sektsioonide paigaldamise osas. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista kahju summas 10 000 krooni. Vastustaja Ida-Eesti Päästekeskus palub jätta kaebaja SA Narva Haigla kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja enda kanda. Ida-Eesti Päästekeskus on seisukohal, et ettekirjutuste nr 7.3-5/171 punkt 1, nr 7.3-5/173 punkt 4, nr 7.3-5/ 345 punkt 8 ja nr 7.3-5/685 punkt 4 on õiguspärased ning antud kooskõlas kehtiva õigusliku regulatsiooniga, sest ohutu evakuatsiooni tagamiseks tuleb evakuatsioonitrepikojad eraldada korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist omaette tuletõkkesektsioonid, vältimaks tule ja suitsu levikut evakuatsiooniteel. Ettekirjutuste nr 7.3-5/171 punkt 1, nr 7.3-5/173 punkt 4, nr 7.3-5/ 345 punkt 8 ja nr 7.3-5/685 punkt 4 alused on juriidiliselt kehtivad, koormavate haldusaktide põhjendustes on viidatud faktilistele asjaoludele, mille alusel ettekirjutus anti ning ettekirjutuse õiguslik ja faktiline alus on loogiliselt seotud. Ettekirjutused vastavad haldusmenetluse seaduses kehtestatud nõuetele. Vastustaja leiab, et enne määruse nr 315 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, st olemasolev ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, ei pea vastama määruse nr 315 nõuetele, va evakuatsiooni võimalikkuse osas. Olemasolevate hoonete kohta käiv regulatsioon töötati välja lähtudes inimese ohutuse aspektist. Seega on MKM andnud tegelikult hinnangu, mis toetab Ida-Eesti Päästekeskuse nõuet. Vastuses SA Narva Haigla pöördumisele jõudis vastustaja seisukohtadele:
- Ehitusseaduse § 72 lg 1 kehtestab, et enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama seaduse § 3 sätestatud nõuetele, v.a ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Sellega on sätte tagasiulatud jõud seaduses üheselt ja vaieldamatult välja toodud.
- Vastustaja viitab Ehitusseadus § 3 lg 3 sättele ja juhib tähelepanu sellele, et nimetatud põhimõtted kehtisid ka enne ehitusseaduse viimase redaktsiooni jõustumist ehk ajal, mil vaidlusalased ettekirjutused koostati.
- Määruse nr 315 § 24 lg 1, 2 järgi peab evakuatsioonitee olema tuleohutuse seisukohast piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul ning tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajale evakuatsiooni takistavat temperatuurimuutust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid. Kuna haiglas viibib ka palju inimesi, kelle liikumisvõime on piiratud, on evakuatsiooni tagamine hoones viibivate isikute turvalisuse tagamiseks ülimalt oluline. Ettekirjutuse täitmata jätmisega tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse mõtte. Olemasolevate ehitiste suhtes kehtib printsiip, et juhul kui ehitist rekonstrueeritakse ja laiendatakse, tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendavate osade vastavus määruses nr 315 sätestatud nõuetele. Õiguse üldpõhimõtteks on üldreeglina, et ei tohi ega saa seaduses olla tagasiulatuvat jõudu seaduse jõustumise eelsele ajale. Kuna seaduse tagasiulatuv jõud on erand, mitte reegel, peab sättele tagasiulatuva jõu andmine olema seaduses ka üheselt ja vaieldamatult reguleeritud. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-51-
- 2 Kuna ettekirjutused jäeti tähtajaks täitmata, siis määrati kaebajale sunniraha, mille kaebaja tasus 30.12.2009 Rahandusministeeriumi arveldusarvele. KOHTU PÕHJENDUSED Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada muul seaduses viidatud viisil. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 4 kohaselt on ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 1 näeb ette, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Sama paragrahvi p 4 kohaselt peab kirjalik hoiatus sisaldama sunnivahendit, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Seega sunniraha kohaldamist reguleerib asendustäitmise ja sunniraha seadus, mille § 2 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaselt tohib sunnivahendit rakendada, kui haldusorgani ettekirjutus, mis kehtib ja on adressaadile teatavaks tehtud, jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama seaduse § 9 lg. 1 kohaselt võib sunnivahendit rakendav haldusorgan anda seda tema nimel vahetult rakendavale isikule täitekorralduse, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Haldusasja materjalide kohaselt määrati Ida-Eesti Päästekeskuse ettekirjutusega nr. 7.3-/345, 17.07.2008.a kaebaja SA Narva Haigla’ le sunniraha, kuna ettekirjutused jäeti tähtajaks täitmata. SA Narva Haigla tasus sunniraha summas 10 000 krooni 30.12.2009.a. Kaebaja leiab, et seoses sunniraha tasumisega 10 000 krooni Rahandusministeeriumi arvele on vastustaja Ida-Eesti Päästekeskus tekitanud kaebajale kahju. Nüüd taotlebki kaebaja kahju hüvitamist summas 10 000 krooni, mis on tekitatud ülalmärgitud haldusaktiga. Ida-Eesti Päästekeskus ei ole SA Narva Haigla suhtes 17.07.2008 tehtud ettekirjutust muutnud ega kehtetuks tunnistanud ning seda pole tühistatud ka kohtu poolt. Kaebaja on ettekirjutuse 18.07.2008 kätte saanud ja ise tasunud sunniraha 10 000 krooni 30.12.2009.a. Selleks kuupäevaks oli nii ettekirjutuse täitmise kui ka vaidlustamise tähtaeg juba ammu möödunud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg. 3 p 1- 4 kohaselt ei tohi sunnivahendit kohaldada vaid siis, kui sunni rakendamise alused on ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on kehtetuks tunnistatud, sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi või peatab selle rakendamise halduskohus. Ettekirjutuse aluseks olevaid päästeseaduse, Vabariigi Valitsuse 27.10.
- a määruse nr 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätteid ei ole muudetud. Enne määruse nr 315 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, st olemasolev ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, ei pea vastama määruse nr 315 nõuetele, välja arvatud evakuatsiooni võimalikkuse osas. Olemasolevate hoonete kohta käiv regulatsioon töötati välja lähtudes inimese ohutuse aspektist. 3 Samal seisukohal on ka vastustaja tehes kaebaja SA-le Narva Haigla analoogse sisuga ettekirjutusi: 30.04.2008 ettekirjutus nr 7.3-5/173; 17.07.2008 ettekirjutus nr 7.3-5/345; 21.10.2009 ettekirjutus nr 7.3-1/575-6 (sisuliselt on tegemist ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamisega, mitte uue ettekirjutusega) ja 14.11.2008 (Päästeamet ja SA Narva Haigla on ekslikult kirjutanud aastaks 2009) ettekirjutus nr 7.3-5/
- Käesolevaks ajaks on vaidluse põhjuseks olev 10 000 krooni suurune sunniraha Rahandusministeeriumi arvele laekunud. Sunniraha tasumisega on kaebaja vaidlustatud haldusaktid/toimingu õigeks tunnistanud. Kaebajale ei ole vastustaja poolt tekitatud kahju. Riigivastutusõiguses peaks avaliku võimu kandja tekitatud kahju üldjuhul kuuluma hüvitamisele üksnes siis, kui seda ei ole võimalik või otstarbekas ära hoida või kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega. Poolte võimalikud kohtukulud jätta HKMS § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. Ülle Polluks Kohtunik 4